Majandus - essee (0)

Q: Milliseid võimalusi meil selleks on?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandus - essee

Q: Miks töökohtade arv väheneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandus - essee

Keskkool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid võimalusi meil selleks on?
Miks töökohtade arv väheneb?

Töötute arvu kasv kerkis septembris taasrekordi lähedale
Aprillist alates lisandus aina vähem töötuid. Nüüdseks oleme jõudnud jälle sinnamaale, et töötute arv hakkab kasvama. Statistika näitab, et selle aasta septembri kuud eelmise aasta omaga võrreldes on töötute arv kasvanud ligi neli korda. Kuna töötute arv aina kasvab ja töökohtade arv kahaneb, tekib küsimus, et kas varsti ongi Eesti riik ainult töötute varjupaik ? Kuidas saaks tulevikku päästa ja milliseid võimalusi meil selleks on? Miks töökohtade arv väheneb?
( http://www.arileht.ee/artikkel/479859 )
Selliseid küsimusi võiks jäädagi esitama, aga arvan, et suuresti on süüdi kõiges selles suur euromeelsus. Vanasti ei virelenud inimesed tööpuuduse käes, alati oli mida teha ja millega kaubelda . Nüüdseks muud juttu ei kuulegi, kui ainult euronõuded jms. Poleks euronõudeid, oleks ehk põllumajandusega ka pisut teised lood kui praegu. Juba põllumajandus poole pealt kaovad paljud töökohad ära, sest suur farme ega farmereid pole vaja. Sest milleks kasutada Eesti kallist toormaterjali , kui saab välismaalt palju odavamalt ja tööjõud on ka palju odavam. Seega, kui suur osa riigi majanduses on impordil ja riigist välja eksporditakse kaupa vähesel määral, siis kohalikel ettevõtetel pole majanduselus eriti midagi kaasa rääkida.
Lugedes maalehe artiklit “ Tuhkatriinu kingades ”, saab seda seostada töötute arvu kasvuga.
( http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/tuhkatriinu-kingades.d?id=26126709 )
Valupisarad silmis ja varbad konksus, üritame jalga eurokingadesse toppida, selle asemel et tervet mõistust järgides suuremad kingad osta. ( Aive Sarjas )
Vägisi pressitakse peale euromeelsust. Selle asemel, et lubada kohalikel turgudel, kohalikus külapoes ja mujal sellistes kohtades müüa oma majapidamise toodangut, räägitakse euroopa nõuetest. Maainimene, kes on leidnud endale tööõnne, aga mingil hetkel ta siiski koondatakse, saaks ideaalselt hakata tootma söögi poolist, millega kodulähedal kaubelda. Isiklikult, kui rääkida minust , arvan, et ma paremameelega ostaksin “naabritädilt” piima, mune, liha, kapsast , kartulit jms.kui kuskilt poeleti pealt. Sealne toodang on säilitusained ja muud imelikka aineid täistopitud, seega naabritädi käest ostmine oleks palju tervislikum variant. Kasu saaks nii mina kui tema. Tema saaks raha, mina saaksin tervislikkuma toidu, pluss veel arvatavasti ka odavamalt toidu. Kasu oleks kõigil.
Lõppkokkuvõttes arvan ma, et tööpuudus oleks likviteeritav asi, kui promotaks rohkem maaelu , kui linnaelu . Ning ei elataks ainult mingite nõuete järgi, et elanikkonnale “muljet” avaldada.
Vabandan, et töö jõuab Teie valdusse pisut hiljem. Töö esitamise kuupäeval esines internetiga komplikatsioone.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 105 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

105 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marjete Õppematerjali autor

kommenteeritud 2 artiklit

arvamuslugu

Sarnased õppematerjalid

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused