Viinapuu (0)

Viinapuu
Viinapuu on üks vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi maailmas.
Viinapuu on soojema parasvöötme taim. Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid.
Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid . Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima.
Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte , mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti ilmselt maailma põhjapoolseim riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet.
Jahedas parasvöötmes tuleb viinapuud istutada kõige soojemasse ja päikesepaistelisemasse, tuulte eest varjatud, hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukohta. Head on vastu lõuna või edelat jäävad kallakud , samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred. Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Arvestada tuleb suvesoojuse, suve kestuse ja talvekülmadega. Eesti piires eristame kolme suvesoojuse ja-kestuse tsooni. Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjade sorte, millel ka võrsed hästi valmivad(korgistuvad). Meie kliimasse sobivad need sordid , mille marjadel on meeldiv maitse juba valmimise alguses. Talvepakane pole viinapuu kasvatamisel koduaias ületamatuks takistuseks, sest nende kergesti mahapainutatavaid oksi on lihtne katta . Talve elavad üle aga ainult hästi korgistunud (pruuni koorega ) võrsed. Korralikuks valmimiseks vajavad võrsed sooja suve ja pikka öökülmadeta sügist. Kõige parem on viinapuid kasvatada kütteta kasvuhoones , kus on sooja rohkem ja pikema aja kestel. Nõrgema kasvuga sorte õnnestub kasvatada koduaedades väikestes kilemajades koos tomati ja paprikaga, isegi tubades potitaimena. Jaheda kliima plussiks on see, et see pole soodus haiguste arenguks. Sorte valides saame hakkama keemilise taimekaitseta. See on üks olulisemaid põhjuseid, miks eelistada lõunamaistele viinamarjadele kohalikke.
            Viinapuud kasvavad üsna toitainetevaestel muldadel. Nende suur juurestik hangib vajalikud toitained ja vee sügavamatest mullakihtidest. Täiskasvanud viinapuud põuda ei karda . Muld olgu kergem, see soojeneb kiiremini- siis alustavad juured varem tegevust ja kasvuperiood pikeneb. Sügisel võib ülearune niiskus isegi kahju tuua- takistada võrsete valmimist ja põhjustada marjade lõhenemist. Niiskema ja raskema mulla puhul on põhjapiirkondades viinapuud istutatud peenardele, mis ääristatakse tagurpidi mulda torgatud tumedate pudelitega. Need koguvad päikesekiirgust ja parandavad mulla soojusolusid. Samal eesmärgil kasutatakse ka maapinna multšimist tumedate kangastega (kile, peenravaip) või kividega. Viinapuud võib istutada üsna seina äärde, 10-20cm seinast . Tuleb ainult jälgida, et  taim ei jääks räästatilgete alla.  Taimede vahe võiks olla 1-1,5m. Mitmerealises istandikus võiks reavaheks jääda 2-2,5m. Hea on istutada viinapuud kevadel sooja mulda,  seda juhul, kui tegu on lehtedega nõuistikuga. Avamaal on selleks õige aeg pärast öökülmade möödumist, seega juunis. Kütteta kasvuhoonesse saab istutada kuu aega varem, mais. Hooldatud aiamulda võib viinapuu istutada ilma mulda eriliselt ettevalmistamata. Veidi komposti või kõdusõnnikut võib istutusmulla sekka ikka lisada. Kasvuhoone või toatingimustega harjunud istikut tuleb aegamööda harjutada väliste oludega. Sügisel hangitud lehtedeta istikud võib talveks aias, kõrgemas kohas, kuhu ei kogune lumesulavesi, üleni maasse kaevata. Novembri alguses, pärast lehestiku kadumist, lõigatakse ära korgistumata võrseosad. Istikud võib panna mulda koos istutusnõuga. Need asetatakse kraavi kaldu nii, et maapealne osa üleni mulda jääks. Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld seda lubab (aprilli lõpus või mai alguses). Paljasjuurne istik istutatakse enne pungade puhkemist alates aprilli lõpust. Taim pannakse mulda endisest kuni 10cm sügavamale, sest siis saab ta taastuda mulda jäänud pungadest, kui mingil põhjusel hävivad istiku ülemised pungad.
            Esimesel  kasvusuvel areneb viinapuul juurestik. Teinekord kasvab ka mõni üsna tugev võrse, mis sügiseks eriti pikalt valmida ei jõua. Vaja on, et tema koor enne külmi vähemalt paari punga pikkuselt korgistuks. Põua ajal vajab taim paaril korral tugevat kastmist, väetada pole vaja. Piisab ajutisest toest, mille külge võrsed seotakse. Lehekaenaldes tekkivad ennakvõrsed kärbitakse pärst esimest või teist lehte. Augustis kärbitakse võrselatvu paarikümne sentimeetri võrra, et soodustada võrsete valmimist. Noore viinapuu keskosa oleks hea septembri alguses mullata, et varajased öökülmad korgistumata võrsete alumisi pungi ei kahjustaks. Viinapuu algareng on mõnikord aeglane. Kaks nädalat pärast lehestiku kadumist lõigatakse maha võrsete korgistumata ladvad. Allesjäänud oksad võib painutada taime lähedale tehtud kraavikesse ja katta kerge aiamullaga. Ajutine tugi jääb tähistama taime asukohta, et aprillis mullast vabastades tema oksad viga ei saaks. Väiksemgi vigastus kevadel põhjustab taime nõrgestava mahlavoo. Paljaskülma korral tuleb maapinda soojustada aiaprahi, puulehtede või turbapuruga. Peenikestele juurtele on ohtlik temperatuuri langemine alla -5 kraadi. Teise kasvusuve märksõnad hoolduses on toestamine ja kujundamine. Noor viinapuu annab mõned aastad ilusat saaki ka lõikamiseta, kuid vanemaid taimi tuleb kvaliteetse saagi saamiseks igal sügisel tugevasti lõigata. Lihtsam on seda teha siis, kui lähtutakse kindlast kujndusvormist. Sügislõikusele asudes tuleb osata eristada vanemaid oksi suvistest võrsetest ning võrse korgistunud ja korgistumata osa. Õige lõikusaeg on kaks nädalat pärast lehestiku kadumist, enamasti novembri alguses. Vanematel viinapuudel eemaldatakse viljakandnud oksad ja kärbitakse üheaastaseid oksi tugevasti.Taastatakse igasügisene taime kuju. Seda on hea teha enne okste mahavõtmist toestuselt. Kasutatakse pikka, lühikest ja kombineeritud lõikust, millest siinjuures pikemalt ei räägita.
Viinamarjade värvumise ja pehmenemise algusest täieliku söögiküpsuseni kulub sõltuvalt sordist 4-6 nädalat. Viinamarjad korjatakse kuiva ilmaga. Tarjad lõigatakse taimelt aiakääride või noaga , püüdes käega marju mitte puutuda. Nii säilib marju kaitsev vahakiht.Rikneneud ja vigastatud marjad eemaldatakse ning tarjad paigutatkse madalatesse kastidesse. Kestvamaks säilitamiseks ei tohi naabertarjad kastis kokku puutuda. Õigete hoiustamistingimuste juures õnnestub mitmeid sorte säilitada paari kuus kestel.
Meie kliimas pole viinapuudel eriti palju haigusi ja kahjureid . Haigustest esineb viinapuudel hahkhallitust, viinapuu-ebajahukastet (viinapuu-lehemädanikku), viinapuu jahukastet, tahmkatet, juureseeni ja baktervähki. Viinapuu kahjurid on viinapuutäi (Eestis pole leitud), kilptäid, kedriklest, herilased , linnud , rebsed, kährikud, hiired ning must viinapuukärsakas e.soonik.kõrvkärsakas.
Viinamarjakasvatusmaades tuntakse marjade valmimisaja järgi 4 sordirühma: väga varajased (valmivad sooja suve korral ka meil lõunaseina ääres), varajased (saame kasvatada meil kütteta kasvuhoones), keskvalmivad ja hilised (meil saame kasvatada ainult köetavates kasvuhoonetes). Paljude sortide seast sobiva valimist hõlbustab Eesti Aiandusliidu puuviljanuskomisjoni koostatud soovitussortiment , milles viimased muudatused aastast 2010. Viinamarjasortidel on selles kaks nimekirja. Ühes soovitatkse sorte avamaale ja lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvohoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda.
Sordid kasvatamiseks avamaal lõunakallakul või lõunaseina ääres:`Hasanski Sladki`, `Kuzminski Sinii`, `Sukribe`, `Zilga`, `Jubilei Novgoroda`, ´ Rondo `ja `Silva`.
Sordid kasvatamiseks kütteta kilekasvuhoones: Àljošenkin`, `Supaga`, `Krassavets`, `Kosmonavt` ja `Swenson Red`.
Kasutatud kirjandus:
Maalehe viinamarjaraamat, Jaan Kivistik , 2012
Viinamarjad Eestis, Jaan Kivistik, 2006
Viinamari aias ja köögis, Jaan Kivistik ja Toivo Niiberg, 2002