Liighigistamine (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Marian Ilves
LIIGHIGISTAMINE
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord:

Mõiste ja nimetus. 3
Liighigistamise tekkepõhjused. 3
Ravi ja hooldus . 4
Soovitused hoolduseks. 6
Rahvatarkusi. 6
Kasutatud kirjandus: 7

Mõiste ja nimetus.

Liighigistamine ehk hüperhidroos ehk hyperhidrosis (ing. k.) on meditsiiniline termin liigse higistamise kohta. Liigne higistamine on higinäärmete liigse aktiivsuse tulemus. Normaalsel inimesel suureneb higivool füüsilise aktiivsuse, palaviku alanemise perioodil ja kõrge välistemperatuuri korral, mis on kaitse reaktsioon organismi ülekuumenemise vastu.

Liighigistamise tekkepõhjused.

Kõige sagedamini esineb primaarset tüüpi hüperhidroosi, mille puhul ei ilmne mingit meditsiinilist liigse higistamise põhjust. Tavaliselt algab lapsepõlves või noorukieas, võib ka olla pärilik ning üldjuhul esineb paikselt kätel, jalgadel ja kaenla all. Harvem on näol ja tavaliselt on seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga.
Sekundaarne generaliseerunud higistamine võib tekkida sagedamini hilisemas eas ning seda kogetakse tavaliselt ka öösiti. Sekundaarse higistamise taga võivad sageli olla mitmed meditsiinilised või muud põhjused:

• Menopaus
  
• Kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk)
  
• Ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, podagra jne)
  
• Neuroloogilised haigused
  
• Palavikuga kulgevad haigused
  
• Tuberkuloos (öine higistamine)
  
• Psühhiaatrilised häired (paanikahood, rahutus )
  
• Erinevad ravimid (näiteks propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin), morfiin , aspirin või atseetaminofeen suures koguses
  
• Krooniline alkoholism
  
• Vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (näiteks küüslauk ja sibul), joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi.
  

Sagedasemad liighigistamise põhjused:

• Palavik
  
• Füüsiline koormus
  
• Kõrge välistemperatuur
  
• Stress - situatsioon
  
• Menopaus
  
• Psühhogeenne liighigistamine
  
• Pahaloomulised kasvajad.
  

Harvem on põhjusteks:

• Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitlus
  
• Kesknärvisüsteemi haigused
  
• Kaltsiumi, vitamiin D puudus (eriti lastel)
  

Liigne higistamine võib tekitada mitmeid ebameeldivusi.

Ravi ja hooldus.

Higistamise raviks on olemas mitmeid ravivõimalusi. Ravimeetodi valik sõltub hüperhidroosi tõsidusest ja asukohast. Oluline on ka mõju, mida vastav ravi avaldab inimese elutegevusele. Kui leitakse liigse higistamise põhjus, tuleb püüda see kõrvaldada.
Sekundaarse hüperhidroosi korral ravitakse higistamist esile kutsunud põhjust ehk muud haigust, hormonaal- või närvisüsteemi tasakaaluhäireid vms.
Idiopaatilise higistamise korral, kui ei leita selget põhjust, on mõnedele inimestele lahendus lihtne: käsimüügis olevad higistamisvastased vahendid (antiperspirandid). Neid kasutatakse labakätel ja-jalgadel ning kaenla all. Nad blokeerivad higinäärmed alumiiniumsooladega, nii vähendades nahale jõudva higi hulka. Meeles tuleb pidada, et pidev antiperspirantide kasutamine võib põhjustada nahaärritust või isegi nahapõletikku – tekib punetus , turse ja sügelus. Deodorandid, mis suudavad kõrvaldada higi lõhna, kuid mitte higistamist, muudavad naha happeliseks ja vähem atraktiivseks bakteritele. Deodorandid on tavaliselt vähem ärritavad enamus inimestele.
Tõsisema higistamise korral, kui käsimüügipreparaadid ei ole piisavalt mõjusad, on kasutusel järgmised ravimeetodid :

• Iontoforees. Läbi patareiga varustatud aparaadi suunatakse nõrk elektrivool ravitavasse piirkonda. Protseduur on valutu ja üsna ohutu, kuid ei pruugi olla efektiivsem kui paikne antiperspirant.
  
• Botuliintoksiin ( Botox ) blokeerib higinäärmeid innerveerivad närvid. Botuliintoksiini süstitakse nahasiseselt paljudesse ravitava piirkonna punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub ajutiselt keskmiselt 4-8 kuuks ning toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Botox on ohutu ja efektiivne vahend liighigistamise ravis.
  
• Operatiivne ravi. Harvadel juhtudel võib olla lahenduseks operatsioon . Kui liigne higistamine esineb kaenla all, võib aidata higinäärmete väljalõikamine. Suurem operatsioon on higinäärmeid innerveerivate sümpaatiliste närvide läbilõikamine, mida tänapäeval saab teostada laparoskoopiliselt, vaid väikeste sisselõigete kaudu opereerides. Selle tulemusena peatub püsivalt käte higistamine, kuid higistamine võib suureneda mujal kehal, näiteks seljal või jalgade tagapinnal.
  

Soovitused hoolduseks.

Higistamise vähendamiseks ja higilõhna leevendamiseks tasub järgida mõningaid soovitusi :

• Pidada puhtust, pesta kaks korda päevas
  
• Kanda looduslikust kiust rõivaid ja jalatseid, riided ei tohiks liigutusi takistada
  
• Karvadele sattuvad higipiisad on soodne paljunemiskeskkond ebameeldivat lõhna põhjustavatele bakteritele ning seepärast peaks raseerima kaenlaaluseid regulaarselt
  
• Jookidest peaks eelistama rohelist teed ja mineraalvett ning tarbima neid piisavalt
  
• Toidusedelit täiendada kala, aed- ja puuviljadega
  
• Hoiduda alkohoolsetest ja kofeiini sisaldavatest jookidest
  
• Süüa võimalikult vähe rasvast ja vürtsikat toitu, sest need mõjutavad higi lõhna.
  

Liigse higistamise korral aitavad ka jahedad hommikused duššid. Kui esineb liigne higistamine üle kogu keha võib arst määrata ka ravimeid. Arsti ettekirjutusel võib võtta lisaks ka kaltsiumi.

Rahvatarkusi.

Ülemäärase higistamise korral soovitatkase juua ravimtaimetõmmiseid, näiteks salvei ,- nõgese- ja melissitõmmist. Nende tegemiseks võetakse 2 teelusika täit ürti ühe klaasi vee kohta. Lasta tõmmata toatemperatuuril. Jahutada ja kurnata ning seda tuleks juua ühe kuu vältel ülepäeviti pool klaasi kaks korda päevas.
Tugeva higistamise vastu aitab salvei vesileotise sissevõtmine. Valada 1 teelusikale peenestatud salveilehtedele kaks klaasi keeva vett, lasta umbes pool tundi seista ja siis kurnata. Võtta 1-2 supilusikat kaks korda päevas 2-3 nädala jooksul.
Higist näonahka võib hõõruda mitu korda päevas sidruni - või värske kurgi lõiguga. Aitab seegi, kui pesete end hommikuti tamme- ja pajukooretõmmisega, millele on lisatud üks teelusikas söögiäädikat.
Rohke higistamise vastu on proovitud sellist ihuvett: võtta 40 ml külma vee kohta 2 grammi peenestatud tammekoort, keeta tasasel tulel 10 minutit, jahutada, kurnata ja lisada nii palju vett, et saaks esialgse koguse. Lõpuks segada keeduse hulka veel 10 ml äädikat ja 20 ml viina.
Liiga ohtra higistamise korral masseerige kehapunkte, mis asuvad rindkeres esimese ja teise ribi vahel. Neid kohti on kerge leida kujuteldava seljakoti järgi: nad asuvad seal, kus kotirihm üle rinna läheb. Masseerida mõlemat punkti sõrmede ringjate liigutustega vähemalt kaks minutit.

Kasutatud kirjandus:

Liigne higistamine, http://static.inimene.ee/index.php?disease=l&sisu=disease&did=909

Liighigistamisest, http://www.maxim.ee/?page_id=38

Liigne higistamine, http://static.inimene.ee/index.php?disease=l&sisu=disease&did=909

Botuliintoksiini süstid, http://www.higistamine.ee/liighigistamise-ravi/botuliintoksiini-sustid/

Liighigistamine, http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/liighigistamine.d?id=4137806

Kasulikke näpunäiteid, http://www.higistamine.ee/liighigistamise-ravi/kasulikke-napunaiteid/

Tohterduse ABC 9. osa, Rahvalik ilu- ja naharavi/ Koostaja K. Sarendik. 2010. Tallinn: Sünnimaa

Ilu ja tervis. Targu talita nipiraamat/ Koostaja H. Aso. 2002. Tallinn: Maalehe raamat