Rooside väetamine (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Roosid

1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid ­ Pealkiri1 Istutamine ­ Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine ­ Pealkiri2 Väetamine ­ Pealkiri2 Esimene väetamine ­ Pealkiri3 Haigused ja kahjurid ­ Pealkiri3 Lõikamine ­ Pealkiri2 Sügisene lõikamine ­ Pealkiri3 Kevadine lõikamine ­ Pealkiri3 Suvine lõikamine ­ Pealkiri3 Talveks katmine ­ Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad

Botaanika

154

ppt

Roos avamaal ja katmikalal

Roos avamaal ja katmikalal  Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus

Bioloogia

50

pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on

Aiandus

9

doc

Püsilille peenra väetaine

Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai  Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa........................................................................................................................

Väetusõpetus

19

docx

Orhideede ajalugu, kasvatamine, hooldamine

pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud. (Orhidee tuleb... 2011) Orhideed õitsevad erakordselt pikalt: üks õisik võib värskena püsida kogunisti mitu kuud. Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi. Õige kastmine, regulaarne väetamine, sobilik toatemperatuur ja võimalikult valge kasvukoht kindlustavad orhidee hea tervise ning pikalt kestva õitsemise. (Kuidas kasvatada... 2011) Tänu kasvukohale on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on rohkem harjunud lühema või pikema läbikuivamisega, kui teised orhidee liigid. 5 Joonis 1. Orhidee väliskuju (Siibak 2007: 11)

Lillekasvatus

4

doc

Agrokeemia

Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39

Agraarpoliitika

37

pdf

Agrokeemia konspekt

Visuaalne meetod Probleemid: • Puuduse või ülekülluse tunnused avalduvad eri taimeliikidel ja sortidel erinevalt • Taim kannatab samaaegselt mitme elemendi puuduse või ülekülluse all • Tunnused langevad sageli kokku mõne haiguse või kahjustuse tunnusega.  Väetamise ajad ja viisid, keskkonnakaitse Väetisi kasutatakse eesmärgiga tõsta mullaviljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Seega on arukas väetamine üheks looduse kaitse abinõuks. Asjatundmatu või õigemini vastutustundetu väetistega ümberkäimine võib aga põhjustada looduse reostumist. Väetiste negatiivne mõju on tingitud: • Ballastainete ja radionukliidide sisalduse mittearvestamisest väetises. • Taimetoiteelementide loomuliku ringe ja tasakaalustatud bilansi rikkumisest väetiste ebaõigel kasutamisel. Veeseadus Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.10.2019 § 157. Väetis

Biokeemia

6

rtf

Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine ­ saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud ­ pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid ­ pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar

Taimekasvatus

Kommentaarid (1)