Rooside väetamine (1)

KOOL Eriala
Nimi
REFERAAT ROOSIDE VÄETAMINE
Referaat väetusõpetuses
Juhendaja :
Nimi
Asukoht 2009 SISUKORD
SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4
1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................10 SISSEJUHATUS
Väetamine on roosielus sama oluline kui inimesel toitumine ja selle jälgimine. Toitainete puudus või üleküllus võib tekitada kasvuprobleeme ja soodustada erinevaid haigusi. ( http://www.garden.ee/ )
Endistel aegadel kasutati rooside väetamisel põhiliselt ainult laudasõnnikut. Kogu põõsa lähem ümbrus kaeti sügisel ühtlase sõnnikukihiga, see kaitses ka tugevate külmade eest. Kõdusõnnikuga multsimist kasutatakse praegugi kergema lõimisega saviliivmuldadel. Tänapäeval on aga linnatingimustes väga raske laudasõnnikut varuda ja säilitada, samas on ka laudasõnniku lämmastkusisaldus liiga kõrge. (Rooside Entsüklopeedia, 2006:21).
Roosid vajavad kasvuks sooja ja päikest ja nad armastavad viljakat aiamulda, mille pH on 5,5...6,5. Kirjanduse põhjal roosidele ei kõlba kuivad liivmullad ja rasked savimullad. Liivast või savist maad saab parandada kui segada pinnasesse küllaldaselt kasvuturvast või kompostmulda. ( http://rosmakor.tozz.pri.ee/ )
Hoolimata aiamulla viljakusest tuleb rooside hea tervise saavutamiseks kasutada tasakaalustatud väetamist. Jälgima peab väetamisjuhiseid, sest roose ei tohi üle väetada. Tasakaalustatult väetatud taim on vastupidavam haigustele ja õitseb rikkalikumalt. 1. ROOSIDE VÄETAMISE
1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega
Rooside väetamiseks on antud mitmeid soovitusi kasvuperioodide lõikes. Väetamist soovitatakse sageli alustada juba enne istutamist.
"Maa ettevalmistamiseks, mida võiks teha juba sügisel, antakse 1m2-le 5...8 kg kõdusõnnikut, 20...30 g kaaliumsulfaati ja 70...90 g superfosfaati. Mulla neutraliseerimiseks lisatakse vajadusel kriiti või lupja." ( http://www.calmia.ee/Taimed/Roosid/ )
Tavaliselt tehakse esimene rooside väetamine kevadel, kui vabastatakse taimed talvekattest. Samas ei maksa meie kliimas, kus kevadeti esinevad suured öökülmad, taimede kasvule ergutamisega liigselt kiirustada, sest rooside noored võrsed on külmahellad ja hävivad juba mõne miinuskraadi juures. Taim küll ei hukku veel selle tõttu, sest leiab võimaluse kasvatada uued võrsed uinunud pungadest, kuid taime õiterohkusest sell aastal tavaliselt rääkida ei saa ja ka õitsemine jääb hilisemaks. ( http://substral.itg.ee/index.php/14331/ )
Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Poodides on laialdane valik igasuguseid roosidele sobivaid väetisi. Nad on suhteliselt madala lämmastikusisaldusega, sisaldavad aga fosfaate ja kaaliumsooli.
Väga häid tulemusi on saadud kasutades rooside väetamisel spetsiaalseid Substral® roosiväetisi. Substral® nimetuse all on müügil kolm erinevat spetsiaalset roosiväetist.
Merilen Mentaal ja Katrin Ruitlane -Rütli soovitavad kasutada Substral® roosiväetisi. ( http://www.garden.ee/?m1=4&m2=15 ). Vastavalt valitud väetisele on nende poolt antud väetamise soovitused võetud kokku allolevas tabelis 1. Substral® Substral® Miracle Kuu Substral® Osmocote® Grow ® APRILL X X - Kuival ilmastikuperioodil lahustada väetist vees ja MAI X X kasta mulda.Vältida lahuse sattumist lehtedele. Rikastada rooside toidulauda Rikastada munakoorte, kohvipaksu, rooside banaanikoorte jm. Kloroosi toidulauda ilmnemisel esmalt kobestada munakoorte, JUUNI pinnast, et taim hapniku kätte saaks kohvipaksu, X vajadusel pritsida, banaanikoorte rauapreparaatidega või jm. spetsiaalsete vitamiinisegudega.
JUULI 2 kuud peale esimest väetamist - X
AUGUST Substrali roosiväetis - rikkalikult õitsvatele sortidele - Lisaks anda sügisväetist
Tabel 1. Rooside väetamine aprillist augustini (autori koostatud)
Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse peale roosidelt talvekatte eemaldamist. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g (20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline, väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve jooksul 2-3 korda ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi , et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. 3 korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad, end surnuks ", ehk pidevalt vahepeal puhkamata. Lisaks põhitoitainetele sisaldab väetis veel magneesiumi, mis hoiab rooside lehed tugevad ja rohelised ning annab õitele sordiomase värvikirkuse.
Substral® Osmocote® Rooside 6-kuune väetis on nn. mõtlev väetis. Lisaks põhitoiteelementidele sisaldab see hulgaliselt erinevaid mikroelemente, et hästi tunneksid end ka lisaks peenral kasvavatele roosidele erinevate pottide kitsastesse ja isoleeritud tingimustesse surutud taimede juured. Toiteelemendid eralduvad mulda vastavalt mulla temperatuurile ja niiskusele, et välistada üle või alaväetamise oht. Väetis segatakse kasvumulda vastavalt pakendil olevale juhisele üks kord aastas ja ei mingeid kevad ega sügisväetisi, kui ei ole soov just taimi üle väetada.
Kõige kiirematoimelised on kastmisväetised, kus toiteelemendid jõuavad taimeni kohe vesilahusena ilma, et peaksid hakkama mullas lahustuma. Kindlasti ei ole mõtet hakata kastmisväetist tegema pikatoimelistest väetistest, sest nagu eespool oli juttu kulub mõningate väetiste lahustumiseks ka 6 kuud. Neile kellele meeldib taimi väetada ühes kastmisega peaks sobima Substral® Miracle Grow® Roosiväetis.
Kui, teie roosid on saanud millegipärast kannatada, on nõrgad ja ei taha õitseda (öökülm on rikkunud noored võrsed, peate kõige ebasobivamal ajal taime ümber istutama, keegi on endale kaeviu sinna kaevanud või muud ekstreemsed juhused siis on just on just Substral® Miracle Grow® Roosiväetis see uskumatu abivahend millega taim võib oma probleemist jagu saada, sest lisaks juurte kaudu väetamisega ("normaalne väetamine") võimaldab see väetis ka lehe kadu taime toitmist (inimkeeli peaks see olema "reanimatsioon"). ( http://substral.itg.ee/index.php/14331/ )
Rooside vajadust lämmastiku, fosfori, kaaliumi ja magneesiumi järele rahuldab roosiväetis ASB-Greenworld Rosendünger. See sisaldab nimetatud põhitoitaineid vahekorras 10+10+18+2. Kui lämmastik soodustab kasvamist, fosfaat õienuppude moodustumist, siis toetab kaalium eelkõige vastupidavust ja hiljem sügisel võsundite puitumist, et vähendada nende kahjustumist külmal talvel. Kõige parem on kasutada seda spetsiaalset rooside väetist koguses 20­30 g/m². Väetis puistatakse ühtlaselt laiali ja segatakse kergelt mullaga või kastetakse rikkalikult veega.
Mõnede muldade puhul tekivad roosidel mõnikord kollased lehed ja võsud, mis muutuvad klorootiliseks. Peaaegu alati põhjustab seda nähtust raua puudus. Kloroosi vältimiseks soovitatakse väetada maist kuni septembrini raudasisaldava vedelväetisega ASB-Greenworld Universaalne vedelväetis. Selle spetsiaalväetise lisamine 2x nädalas kastmisvette takistab nende puudusnähtude esinemist . ( http://www.asbgreenworld.de/asb/index.php?option=com_content&task=view&id=52&lang=et ) 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega
Väetamisel võib kasutada nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised (kõdusõnnik, kompost, turvas ) suurendavad mulla huumusesisaldust, varustavad toitainetega, parandavad mulla struktuuri ja mikrobioloogilist tegevust.
Rooside väetamisel on kindlasti lihtsam kasutada tänapäevaseid, roosidele mõeldud mineraalväetisi, sest nende eelis on täpne koostis ning kõik vajalik rikkalikuks ja värvikirevaks õitsemiseks. Sõnniku ja teiste lämmastikurikaste väetistega on tihti oht taimed põletada ­ lenduv lämmastik põletab lehti ja tugev kontsentratsioon mullas rikub narmasjuured taim võib hukkuda. Lämmastikuühendid ergutavad lehestiku kasvu, kuna fosfori- ja kaaliumisoolad soodustavad rikkalikku õitsemist ja varte ning toese arengut.
Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt.
Juhul kui siiski otsustatakse odavamate, mitte spetsiaalselt roosidele toodetud väetiste kasuks, tuleks arvestada alljärgnevate soovitatavate kogustega (Nuust J. Roosid aias ja kasvuhoones , 1990:160).
Kuu Soovitatav väetis ja kogus Selgitus Pärast talvekatte eemaldamist ~20...25 g ammooniumnitraati 1 vajavad roosid kasvuks APRILL m²-le lämmastikku
~ 0...20 g ammooniumnitraati, 30...35 g superfosfaati, 20...25 g kaaliumsulfaati 1 m²-le, 5...10 kg Umbes kahe nädala pärast uuesti MAI komposti või kõdusõnnikut väetada JUUNI - - ~ 20...30 g ammooniumnitraati, 20...30 g kaaliumsulfaati, 30...40 JUULI g superfosfaati Juuli algul ~ 20...30 g superfosfaati, 20...30 AUGUST g kaaliumfosfaati 1 m²-le Augusti keskpaigas
Tabel 2. Rooside kasvuks soovitatavad väetiste kogused (autori koostatud Nuust J. Roosid aias ja kasvuhoones põhjal) Väetist võib anda kas kuivalt või vees lahustatult. Toiduainerikkal mullal võib sõnniku andmisest loobuda ja siis piisab ka kahest pealtväetamisest mai ja juuli algul. Võib kasutada ka teisi väetisi, kuid vältida tuleks kloori sisaldavaid väetisi
Kuigi on levinud arusaam, et roosid ilma mineraalsete väetisteta ei kasva, on Mart Ojasalu oma raamatus seda väidet kummutanud. Väheviljaka või liivamaa roosidele sobivaks parandamine seisneb maa mullakihtide segamises kuni 45 cm sügavuselt ja rikastamises nii komposti või sõnnikuga. Umbes 8 ruutmeetrise peenra korral kuluks selleks 4 - 6 aiakäru täit (ca 250 kg) hobusesõnnikut, seda halvema maa korral. Selliselt ettevalmistatud maas kasvavad roosid lopsakalt lisaväetiseta 2 - 3 aastat. (Ojasalu M, Roosiaed 2006:134) KOKKUVÕTE
Kuna roosid vajavad kasvamiseks ja õitsemiseks viljakaid ja toitaineterikkaid muldasid, siis on oluline vastavalt mullastikutingimustele väetamine. Sellest tulenevalt võib kirjanduses ja eriti interneti lehekülgedelt leida erinevad soovitusi väetamise kohta. Oluline on järgida rooside tervist, ilmastikutingimusi ja väetiste kasutusjuhendeid.
Oma aias, kus on toitainete vaene liivmuld olen kasutanud paljasjuursete roosiistikute puhul istutusväetisena lämmastikurikas kartuliväetist, orgaanilistest väetistest kana- ja hobusesõnnikut ning hiljem Substral® Osmocote®.
Usun, et viljakamatel muldadel on võimalik roose kasvatada ka ainult orgaanilisi väetisti kasutades. Toitainete vaeste muldade korral tähendaks see aga oluliselt rohkem teadmisi ja tööd. VIIDATUD ALLIKAD
1. Rooside entsüklopeedia, Nico Vermulen, Sinisukk , 2006, 319 lk 2. Nuust J. Roosid aias ja kasvuhoones, Valgus 1990, 160 lk 3. Ojasalu M. Roosiaed, Maalehe raamat, 134 lk 4. http://substral.itg.ee/index.php/14331/ 5. http://www.garden.ee/ 6. http://rosmakor.tozz.pri.ee/ 7. http://www.calmia.ee/Taimed/Roosid/ 8. http://www.asbgreenworld.de/asb/index.php?option=com_content&task=view &i d=52&lang=et