Viinapuud koduaias (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaalteaduste valdkond
Haridusteaduste instituut
Õppekava: Kutseõpetaja

VIINAPUUD KODUAIAS

SISSEJUHATUS

Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi . Ta on soojema parasvöötme taim – talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks ( Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades , seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte . Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014).

VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA

Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort ‘Zilga’. Kiirekasvulise liaanina saab viinapuud kasutada päikesepaistelistes kasvukohtades ka inetute müüride ja seinte varjamiseks (Kivistik, 2006).
Kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks sobib viinapuudele kõige paremini hoone lõunapoolne seinaäär, mis on kogu päeva päikesele avatud. Eriti head on kiviseinad ja -müürid, mis koguvad endasse päeva jooksul päikesesoojust. Sobivad ka hoonete edela-, loode- ja kaguküljed. Tuleb jälgida, et taim ei jääks räästa alla, kust vesi võiks peale tilkuda. Taimede vahekaugus võiks olla 1–1,5 meetrit. Lagedale maale istutamisel tuleb valida lõuna- või edelasuunaline kallak, mis peab jääma tuulevarju. Viinapuudele sobib kergema lõimisega kuivemapoolne muld, mis kevadel kiiremini soojeneb (Kivistik & Niiberg, 2002).
Istutamine . Parim aeg istutamiseks on kevadel ja kevadsuvel. Istutuskoha võib juba sügisel ette valmistada, või teha seda kevadel vähemalt kaks nädalat enne istutamist, et varuväetised jõuaksid mullas lahustuda. Mitmerealises istandikus võiks ridade vahe olla 2–2,5 meetrit. Istutusauk võiks olla 50–60 cm sügav ja läbimõõduga 40–50 cm. Auk täidetakse huumusrikka mullaga, millesse segatakse 5–10 kg kõdusõnnikut ja komposti ning fosfor - ja kaaliumväetisi (Kivistik & Niiberg, 2002).
Hooldus esimesel kasvusuvel
Esimesel suvel toimub peamiselt juurte areng. Kuival perioodil võiks taimi kasta. Taimede toestamiseks tuleks panna ajutised toed (Kivistik, 2014).
Võrsete lõikamine. Viinapuu võrse võib suve jooksul mitme meetri pikkuseks kasvada ja ennakvõrsete abil mitmekordselt haruneda. Selle vältimiseks vajavad viinapuud suvist, nn rohelist lõikust, milleks kasutatakse põhiliselt kolme võtet: võrse täielik eemaldamine, ennakvõrsete pintseerimine ja võrseladva kärpimine. Võrse täielik eemaldamine tehakse siis, kui võrsele esineb esimene köitraag ehk väänel. Väänlast kõrgemal enam õisikuid ei teki, seepärast murtakse viljakandval viinapuul suve algul harvendamise eesmärgil ära enamik õisikuteta võrseid. Ennakvõrse kasvab välja lehekaenlast, kuid seda ei tohi täielikult ära murda, nagu tomatitel, vaid kärbitakse ära peale esimest lehte. See on sellepärast, et ennakvõrse kõrval asub puhkav talvepung ja kui ennakvõrse ära võtta, hakkab talvepung enneaegselt puhkema. Talvepung on aga vajalik järgmise aasta viljakandvuseks. Võrseladva kärpimine tehakse augustis, see soodustab võrse talveks valmistumist. Võimalusel tuleks noori taimi hoida öökülmade eest. Kaks nädalat pärast lehtede kadumist lõigatakse maha võrsete ladvad, mis on korgistumata. Allesjäänud oksad on hea talveks katta aiamullaga (Kivistik, 2014).
Teisel kasvuaastal toimub viinapuu võra kujundamine ja taimede toestamine. Sel ajal kasvavad viinapuule tugevad võrsed, mis hakkavad vilja kandma kolmandal aastal. Vanemaid viinapuid lõigatakse sügisel enne katmist, võimalikult hilja (Kivistik, 2014).

VIINAPUUDE KASVATAMINE POTTIDES

Viinapuid saab kasvatada ka pottides – näiteks kasvuhoones , talveaias, rõdul, terrassil ja isegi toas, kui seal on piisavalt valgust. Pottides kasvatamiseks valitakse kõige nõrgema kasvuga sordid . Sügisel, pärast lehtede varisemist ja sügisest lõikust viiakse potid keldrisse talvituma. Soodne temperatuur talvitumiseks on 0–5 kraadi C. Kui kelder on kuiv, siis tuleks taimi aeg-ajalt kasta (Kivistik & Kivistik, 1996).
Veebruari lõpus tuuakse taimed uuesti ruumi ja vajaduse korral istutatakse ümber suurematesse pottidesse. Täiskasvanud viinapuul on vaja 10–30 liitri suurust kasvunõud.
Suvel tuleb taimi iga nädal lõigata, et reguleerida nende arengut. Toas kasvatatavale viinapuule jäetakse kuni 3 vilikonda, kasvuhoones kasvatamisel 10–15 vilikonda. Toestamiseks kasutatakse potti torgatavaid tugesid, mille külge taimed seotakse (Kivistik &. & Kivistik, 1996).

KOKKUVÕTE

Viinapuid kasvatatakse maailmas põhiliselt kahel suurel eesmärgil: veini tootmiseks ja lauamarjade saamiseks. Kuid on ka kolmas võimalus: viinapuud oma kauni lehestikuga on ilusad ronitaimed, varjamaks päiksepoolseid seinu, samas saab neilt ka maitsvaid marju. Dekoratiivsel eesmärgil kasvatades on eriti oluline valida aeda talvekindlad sordid. Eesti tingimustes on sortide valik muidugi piiratud, kuid siiski leidub ka selliseid, mis peavad vastu meie talvekülmale, ilma et taimi peaks talveks katma. Selleks, et viinamarjakasvatusega algust teha, on vaja mõningaid algteadmisi viinapuude morfoloogiast, kasvunõuetest ja hooldamise iseärasustest. Seda kõike pole võimalik ühes lühireferaadis käsitleda, kuid eesti keeles on välja antud mitmeid raamatuid, kust saab nõu ja abi selle kohta, kuidas Eesti tingimustes viinapuuistandiku rajamisega alustada. Meil on inimesi, kes on juba aastakümneid viinamarjakasvatusega tegelenud ja jõudnud tõestada, et see on proovimist väärt ettevõtmine.
Kasutatud kirjandus
Kivistik, J. (2006). Viinamarjad Eestis. Grapes in Estonia. Tallinn: Ilo.
Kivistik, J., Kivistik, U. (1996). Viinamarjad koduaias. Tallinn: Valgus.
Kivistik, J., Niiberg, T. (2002). Viinamari aias ja köögis. Tallinn: Maalehe Raamat.
Kivistik, J. (2014). Maalehe viinamarjaraamat. Tallinn: Maalehe Raamat.