Elva Gümnaasium
Volbripäev Referaat
2014 Elva
SisukordSissejuhatus
...................................................................................................................
2
1. Volbripäeva olemus
........................................................................................................
3
2. Volbripäeva tööd ja
tegemised
.......................................................................................
4
3. Ilmastik
...........................................................................................................................
5
4. Volbripäeva tähistamine
tänapäeval
...............................................................................
6
Kokkuvõtte
.....................................................................................................................
7
Lisa 1
..............................................................................................................................
8
Kasutatud kirjandus
........................................................................................................
9
SissejuhatusKui palju me tähistame vanu
rahvakalendri tähtpäevi, mis ei ole nii tuntud kui mõned, nt.
jõulud,
lihavõtted , jaanipäev ja
mardipäev . Me ei
pööra vanadele tähtpäevadele tihti peale isegi mitte tähelepanu.
Oma referaadis
kirjutan ma
kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka
muid volbripäevaga seotud toimingutest.
Volbripäeva
olemusVolbripäev ehk
kevadpüha ehk viilipipäev on 1.
mail.
Seda peetakse töörahvapühaks,
nõidade ja
tarkade päevaks.
Oma
nime on see püha saanud katoliku
kiriku
naispühaku Walburga järgi
(
wikipeedia : Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult
kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust.
Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval
palju tähtsamat püha
apostlite Filippuse ja Jakobuse auks.
Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis
kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva,
ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud
kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei
sedagi (
Vahtre 1991: 19)
Eestis
ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana
(wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.)
mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Maiparaadil valiti maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki- jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks (Sihvrat 2000: 35)
Germaani rahvastel on see tihedalt
seotud nõiduse ja selle tõrjemaagiaga. Nõidade sõidust loksperile
- öistele pidustustele - leidub kajastusi meiegi traditsioonis, nt.
Saaremaal (Vahtre 1991: 18).
Volbripäeva tööd ja
tegemised
Volbripäeval tehti maituld,
sellega on rahvad tähistanud kevade lõplikku võitu talve üle.
Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld , helistati kelli , kolistati, löödi lokku ning toodi hoonte kaitseks rohelisi
oksi. Maituli tehti maa peale, jaanituld ei tehtud maa peale, vaid
tünni sisse, mis pandi teiba otsa. Jaanituli oli siiski tähtsam kui
maituli. Jaanituli süüdati Päikese auks (sellepärast pandi
kõrgele kohale). Siis Maituli tähistab aga talvedeemonite lõplikku
allajäämist metsas ja nurmel (Vahtre 1991: 19)
Koduses majapidamises ei
olevolbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Volbripäeval oli ahju
küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja.
Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18.11.14)
Volbripäev oli tuntud
kaunviljade külvamis päevana. Selle traditsiooni levik pole siiski
ühtlane. Täiesti puudub selline komme Hiiumaal, Saaremaal ja Setumaal (Hiiemäe 1984: 153)
Torma kandis pandi
volbripäeval kartul maha, Põlvamaal külvati sel ajal lina, Viru-
Jaagupis kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki . Soomes oli sel
päeval kombeks ube külvata (Hiiemäe 1984: 155- 158)
Kindlasti
on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega
tugevasti muutunud.
Ilmastik
Ilmaennetes kajastub
volbripäev samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem
arvestatav kui teistel rahvastel. Need olid vanarahva tähelepanekud
seoses selle päevaga, ennustused ilma ja looduse kohta.
Volbripäevast tulevad
pääsukesed.
Kullamaa
Kes volbripäeval kollast
liblikat näeb, selle lehmad annavad head piima, millest kollast võid
saab.
Kes kirjut liblikat näeb,
selle silmad jäävad haigeks .
Pühaleppa
Kui volbripäeval on soe ilm,
siis suvel on külm ilm. Kui volbripäeval on külm, siis suvi tuleb
soe.
Risti
Volbripäeval peab sooja kivi
merre viskama ja külma kivi allikasse, et merevesi ikka soe oleks ja
allika vesi külm.
Risti
Kui
volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad.
Haljalas
(Hiiemäe 1984: 159)
Volbripäeva tähistamine
tänapäeval
Tänapäeval
on 1. mai rahvusvahelise tööpühana omandanud sootuks uue sisu. Ent
on ka seda, mis on vanade traditsioonidega seotud, näiteks:
rongkäigud, lõkketegemine (wikipeedia Volbripäev 18.11.14).
Volbripäeva
(enam tuntud kui volbriöö)
tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja
kestab läbi öö. Nüüd
tähistatakse seda
nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse
pidusid,
tehakse lõket ja
grillitakse (wikipeedia Volbripäev 18.11.14).
Volbrilaupäeval liiguvad
ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad,
küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad .
Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse
temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga
lõkkevalgel
(wikipeedia Volbripäev 18.11.14).
Kokkuvõtte
Enne ei teadnud ma volbripäevast
eriti midagi, kui siis ainult seda, et tehakse lõket ja see on
nõidade päev. Nüüd tean sellest palju rohkem. Huvitav oli teada
saada, kust on tulnud selle päeva nimetus ning selle päevaga seotud tavadest .
Lisa
1
Kasutatud materjalid
Sihvart, Anneli 2000. Tähtpäevi läbi aastasadade, Targu Talita, Maalehe raamat: Tallinn
lk 34- 35
Vahtre,
Lauri 1991. Maarahva tähtraamat. A/S «MIX»
lk 18- 19
Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III. Eesti Raamat, lk 153- 160
http://et.wikipedia.org/wiki/Volbrip%C3%A4ev 18.11.14
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-volbripaev.php 18.11.14
http://www.crestinortodox.ro/files/image/sfanta-walburga14.JPG 18.11.14
http://www.bauhof.ee/media/wysiwyg/l_ke_500x500px.jpg 18.11.14
2
Kõik kommentaarid