PUUVILJADE KUIVATAMINE JA KUIVATID (0)

Keskkool - Põllumajandus - Põllumajandus

1 Hindamata

PUUVILJADE KUIVATAMINE
JA KUIVATID
Merlin-Hans Hiiekivi
Biotehnilised Süsteemid III
1
Töögraafik
Tegevus/ kuup
15.0
6.1
13.-
20.-
27.10
03.-
10.-
17.-
24.-
. 25.-
01.
08-
äev
9-
2.1
19.1
26.10
-2.11
09.1
16.11
23.1
30.11
31.1
-08.0
12.0
5.10
0
0
1
1
2
1
1
Ainetöö
xxx
xx



teemavalik
Lähteandmet

xx
xxx



e valik
Kirjanduse

xx
xxxx xxx
xxx
xxx
xxx



otsimine
Kirjandusega

xx
xxxx xxx
xxx
xxx
xxxx
xxxx xxx
  xxxx xx

tutvumine
xxx
Seadmetega

xxx
xxx
xx

xxx
xxx


tutvumine
Arvutused

  xxx


xx
Kokkuvõte


   xx

Vormistamine


xxxxx
Pealkirja


   xx

lisamine
Esitamine ja


xx
xx
kaitsmine
Retsensioon



2
Sissejuhatus
Ainetöö teemaks on puuviljade kuivatamine,
selleks sobivad kuivatid ja
külmutuskuivatamine.
Uurin ka mõnede kuivatatud puuviljade
ajalugu ja puuviljades sisalduvaid aineid.
Lõpuks püüan leida mõnede kuivatamisviiside
energiakulu kilovatttundides
3
Puuviljad ajaloos
 Varaseima kuivatatud puuviljade mainimise võib leida
Mesopotaamia savitahvlitelt vanusega umbes 1700 e.m.a
 Datlipalm kodustati Mesopotaamias üle 5,000 aasta
tagasi. See oli nii tootlik et datlid olid odavaim põhitoit.
 Viinamarjakasvatust alustati Armeenias ja Vahemere
idaregioonides 4ndal sajandil e.m.a. Kreekas ja Itaalias olid
rosinad olid nii hinnatud, et nendega tasustati edukaid
atleete.
 Ka viigimarju kasutati Viljakal Poolkuul sama palju või
rohkem kui datleid aga eriti populaarsed olid viigimarjad
Roomas.
 Ploomid, aprikoosid ja pirnid on pärit Aasiast. Nad
kodustati Hiinas 3-ndal aastatuhandel e.m.a.
4
Kuivatamine
Kuivatamisel toimub soojuse üleandmine materjalile, soojuse levimine temas,
niiskuse difundeerimine materjali pinnale ja aurustumine sealt.
Tootest suuremahuline vee eemaldamine loob tootes füsioloogilise kuivuse mis
katkestab mikroorganismide elutegevuse jaaeglustab biokeemilisi protsesse.
Olenevalt soojuse ülekandeviisist materjalile võib eristada konvektiiv- ja
kontaktkuivatamist. Konvektiivkuivatamisel on materjal vahetus kontaktis kuuma
kuivatusagensiga
(gaasiga, milleks on õhk või suitsugaas), mis annab materjalile otseselt soojust,
materjalist aurustunud niiskus eraldatakse koos kuivatusagensiga. Konvektiivne
kuivatamine toimub tavaliselt atmosfäärirõhul.
Kui materjal ei tohi pikemat aega olla kontaktis kuuma gaasiga, kasutatakse
kontaktkuivatust. Kontaktkuivatusel antakse soojus materjalile läbi küttepinna, mis
eraldab kuivatatavat materjali soojuskandjast või soojusallikast. Protsessi efektiivsuse
määrab siin suuresti kuivatatava materjali hea kontakt küttepinnaga. Seejuures
rakendatakse sageli ka vaakumit, et alandada aurustumistemperatuuri.  ( Riina Soidla,
2004)
Sublimeerimisel ei toimu vee vedelat liikumist toote välispinnale, liigub vaid veeaur.
5
Külmkuivatamine
• Plussid: säilivad hästi materjali algomadused (struktuur,
maitse, toiteväärtus), muutub tihedus, mis taastub kiiresti
toote vette asetamisel.
• Puudused süsteemi keerulisus, suur soojus- ja elektrikulu,
aeganõudvus.
• Toode külmutatakse esmalt sublimatsioonikambris vaakumi
all.
• Kambris asuvatele riiulitele asetatakse kuivatatav toode,
vaakumpumbaga tekitatakse süvavaakum ja mingi
küttesüsteemiga soojendatakse toodet.
6
Lüofilisaator VirTis AdVantage
2.0 EL
Kasutatakse näiteks Polli Aiandusuuringute
Keskuses
Erinevate tahkete ja vedelate materjalide
külmkuivatamiseks.
kondensaatori min. temperatuur kuni -85ºC;
 mahutavus kuni 4 kg
kolm riiulit roostevagade kandikutega,
materjali külmutamine ja soojendamine
-50ºC kuni + 60ºC
kambrivälised(4 tk) kuivatusanumad,
Viaalide stoperdamine ja N2 lisamise
võimalus, toote temperatuuriandurid (4tk)
maksimaalne vaakum 0,001 mmbar
programmeeritav külmutus ja kuivatus,
kuivatusgraafik WIZARD WORKSTATION
(plantvalor.ee)
7
Keskse soojusvarustusega kamberkuivati :
1 – kambri täiteava,
2 – niisutusauru toru,
3 – kalorifeerid,
4 – värske õhu kanal ,
5 – heitõhu kanal,
6 – ventilaator,
7 – kuiv- ja
märgtemperatuuri
andurid ,
8 – õhusuunamispõll
8
Õhukatlaga
kamberkuivati
9
Tunnelkuivati
1 – staapel, 2 – tsentrifugaalventilaator, 3 –
kalorifeer , 4 – elektrimootor
10
Lintkuivati
1 – kuivatatava materjali püüdevõrk,
2 – tsentrifugaalventilaator, 3 – materjali kandev
kettrest
11
Sumblimatsioonikuivati
1 – kuumutatavate plaatide ja kuivatatava materjali
paigaldamisriiulitega sublimaator,
2 – sublimaatorist väljaimetava auru külmutusjahuti, mis on
ühtlasi külmutusseadme tsüklis aurusti, 3 – vaakumpump, 4 –
külmuti kompressor , 5 – külmuti kondensaator ,
6 – külmutusagensi (ammoniaagi) reservuaar,
7 – elekterküttel kuumaveepaak koos pumpadega jää
perioodiliseks sulatamiseks sublimaatoris ja külmutusjahutis,
8-külmutusagensi separaator külmutusprotsessis
12
Arvutused
Arvutamine ühe kg õunte kohta
Õhukuivatis
Algne niiskus = 84%, Lõppniiskus = 10 %,
 1kg algmaterjali peab kaotama =822 g niiskust
 Soojusenergia 1kg algmaterjalile  = soojusenergia temperatuuri tõstmiseks 70ºC-le + soojus vee eemaldamiseks
(70 - 21) x 3.8 + 0.822 x 2320  186.2+1907.04= 2093,4 kJ.
On vaja 2093,4 , et eemaldada 0.822 kg vett,
2093,4 kJ./0.822 = 2546.52 kJ.
Ühe kilo õunte õhukuivatis kuivatamiseks kulub 2546.52 kJ. (nfifst.org)
2546.52 kJ/3600 =0, 71Kw/h
Vaakumkuivatis
Kg toormaterjali kohta vajalik soojusenergia= soojusenergia temperatuuri tõstmiseks 50ºC-ni + aurustumissoojus 20 kPa
abs. juures.
1l Vee aurustamiseks kulub 2048,48 kJ energiat.
On vaja 2048,48 kJ energiat et eemaldada 0.822 kg vett.
Ühe kilo õunte vaakumkuivatamiseks kulub 2492,06 kJ energiat.
2492,06 kJ/3600 =0, 69Kw/h
Külmkuivatis
vee aurustumissoojus -15ºC juures on 2531,32 kJ/kg
1 kg jää sublimeerumiseks kulub 2882,776kJ energiat
 1kg puuviljade külmutuskuivatamiseks  kulub  3507,03 kJ energiat.
3507,03kJ/3600 = 0,97 kW/h
13
Kokkuvõte
Kuivatatud puuvilja on söödud juba tuhandeid
aastaid
Kuivatatud puuviljad on väisemahulised ,
koosnevad peamiselt süsivesikutest ja säilivad
kaua. Kuivatamisel liigub niiskus toidu pinnale
ja aurustub seal, Külmutuskuivatamisel liigub
niiskus toidu pinnale mitte vedelalt vaid
veeauruna. Külmutuskuivatamine on ilmselt
parim kuivatusmeetod, kuid selle miinusteks
on kulukus ja aeganõudvus
14
Kasutatud kirjandus ja
allikad

 http://ww.nzifst.org.nz/unitedoperations/drying1.html
 http://plantvalor.ee/index.php/esileht/masinapark/
 http://www.rapidtables.ºCom/ºCalºC/eleºCtriºC/Joule_to_Watt_ºCalºCula
tor.htm
 https://staff.ttu.ee/dedov/kuivatid/j
a%20ahjud/konspekt_kuivatustehnika/mst0080_16.pdf
 Hilda Ottenson 1977. Hoidised, 3. trükk . Tallinn. Kirjastus Valgus, lk
157-162
 Toivo Niiberg. Eda Põldmaa. 1998. Kuivatamine. Tallinn. Maalehe
Raamat.. lk 7-21
Riina Soidla, Priit Elias, Tauno Maidla; Toiduainete
konserveerimise ja säilitamise alused. Tartu. 2004. Eesti
Põllumajandusülikool Loomaarstiteaduskond. /Toim. S. Seesmaa. lk 64-
80
15
Tänan kuulamast
16