Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti, linnarahvastiku % alla 50%, tänapäeval kõrgelt arenenud riigid on selle järgu läbinud. Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika Väärlinnastumine tähendab linnastumise ettejõudmist industrialiseerumisest eriti kui demograafiline plahvatus veel kestab. Maha jäänud põllumajandus ei võimalda kiiresti kasvavale maarahvastikule maad, tööd ega elatist. Ülejäänud/liigne maarahvas siirdub linna, tööd ei leita sealtki, tekib marginaalne rahvastik ja slummid. Linnastumise lõppjärk (infoühiskonna linn): Selle etapi alguses on esimese maailma riigid. Nendes valitseb postindustriaal tootmisviis, linnades teenindavad majandusharud, rahvaarv linnades väheneb eriti keskustest, inimeste töökoht ei sõltu enam linnast.
rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda. Demograafilise ülemineku 1. etapp Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama haigusi. Inimeste eluiga hakkas pikenema, kuid sündimus jäi kõrgeks laste arvu peres piirati ja paljulapseline pere oli traditsioon. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt. Kiire rahvaarvu kasv demograafiline plahvatus rahvaarv kasvab mitmeid kordi. Selle esimesel etapil laste osatähtsus kasvab. Keskmise eluea pikenedes kasvab vähesel vanurite osatähtsus, aga aeglaselt. Demograafilise ülemineku 2. etapp Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema, rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Väheneb ka väikelaste suremus. Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga
paljud naised töötavad, pole neil kodutöödes abilisi, samuti peavad nad hoolitsema eakate vanemate eest, mis Põhja- ja Lääne-Euroopas ei ole nii tavaline. Kui Lõuna-Euroopa soovib oma sündimust tõsta, peab ta võtma kasutusele uusi poliitikaid ja muutma suhtumist perepoliitikasse, mis tõenäoliselt ei juhtu väga kiiresti. Kui see toimub, kas siis võtab Lõuna-Euroopa omaks ka Põhja- Euroopa vabaabielude, abieluväliste sündide ja lahutuste taseme? Euroopa majanduslik ja demograafiline jagunemine võib edaspidi liikuda ida suunas. Kesk-Euroopa riigid ja Baltimaad, mis nüüd on Euroopa Liidu osa, näivad tagasi saavat oma majandusliku tugevuse ja poliitilise stabiilsuse varem kui muu endine kommunistlik maailm. Neis riikides keskmine eluiga pikeneb ja sündimus kasvab, kaugemal idas toimuvad need protsessid palju aeglasemalt. Üks märkimisväärsemaid tulevikuaspekte on veel muulaste osatähtsuse kasv Euroopa
ei tule kõnealust vastandlikkust siiski üle tähtsustada, sest demograafilise arengu seaduspärasused on põhijoontes ühesugused ega sõltu elukeskkonnast, kultuurist, traditsioonidest, religioonist ja paljudest muudest asjaoludest. Globaalselt jaotub demograafilise ülemineku algus ligi 200-aastasele perioodile, 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi viimase veerandini.1 Esimesena algas see Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas, 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul laienes demograafiline murrang Lõuna- ja Ida-Euroopasse, samuti valdavalt eurooplastest rahvastikuga maadesse teistel kontinentidel (Argentina, Austraalia, Uruguay jt). 20. sajandi esimesel poolel järgnesid paljud Ladina-Ameerika ja mitmed Aasia maad. Aafrikasse jõudis demograafiline moderniseerumine maailmajagudest viimasena. Nüüdis-Aafrika demograafiline profiil Aafrika puhul väärib rõhutamist eeskätt ülemineku väga hiline algus. Sündimuse osas saab
Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. • Sündimus ja suremus muutuvad teatud seaduspära järgi. 50 Kõrge sündimus ‰ ja suremus Sündimus langeb, sest
......................................10 SISSEJUHATUS Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Nimetuse demograafia võttis kasutusele prantsuse teadlane Guillard 19 sajandil. Tänaseni vaieldakse, kuidas defineerida demograafia ainet. Demograafia objektiks on inimene kogumina, populatsioon või keskmine inimene. Riik vajab andemeid rahvastiku kohta selleks, et luua sotsiaal-, haridus-, tööjõupoliitikat jne. Käesoleva töö eesmärk on koostada demograafiline analüüs Lääne-Virumaa kohta. Hindan ja analüüsin oma tööpiirkonnas demograafilisi arengutendentse. Analüüsin sündimust, sündide arvu, mis vanuses naised sünnitasid, esmasünnitaja vanus, abielulisus, abielude arv, lahutused, suremusega seotud protsessid, ja rahvastiku rännet. 1.LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDEMED Üldandemed 01.01.2012 Lääne-Viru maakond asub Kirde-Eestis ja hõlmab ajaloolise Virumaa läänepoolse osa. Lääne- Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal.
Jordaania Hasmiidi Kuningriik Rahvastik ja iive · Rahvaarv: 6,3 miljonit (2010a) · Elanikkond kasvab aastas 2,6 protsenti · Iive on 2,5 ehk positiivne · Rahvastiku tihedus on 68,4 in/km2 Ränne · 20. sajandi jooksul on Jordaania rahvaarv kasvanud eriti tänu Palestiina põgenikele. Araabia-Iisraeli sõja ajal põgenes sinna 500 000 palestiinlast, nii tõusis Jordaania elanike arv üle poole võrra. · Praegu elab Jordaania aladel ligi 1,7 mln põgenikku Linnastumine · 70% Jordaania rahvastikust on linnastunud ehk urbaniseerunud Zarqa Amman Sooline-vanuseline koostis · Keskmine eluiga: mehed 66 aastat, naised 70 aastat Hõive · Üks tegevusaladest on põllumajandus-põlevkivi kaevandamine · Ligi 82% elanikest on seotud tertiaalse ehk teenindava majandussektoriga · Tööpuudus: 27,5% · Rahvastiku kogutoodang: 1150 $ elaniku kohta ...
Jõhvi Gümnaasium 10.a Toomas Tint Nigeeria referaat Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 1. Nigeerias elab 155,215,573 inimest 2011 a andmete järgi. Nigeeria on keskmise suurusega riik. Umbes sama palju inimesi elab: Bangladeshis ,Venemaal ja Pakistan 2. Nigeerias on rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta 163,85 inimest, umbes samasuguse arvuga rigid on: Tongo, Kosova, Uganda Nigeeria on Aafrika suhtes väga tihedalt asustatud.Kõige tihedamini on asustatud ookeani äärsed alad ja Põhja-Nigeeria. 50 % rahvastiku elab linnades. 3. Nigeeria rahvaarv kasvab koguaeg alates 1980-2050 . 4. Tabel...
ÜLERAHVASTUS EHK DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS DEMOFRAAFILINE PLAHVATUS ON... Rahvaarvu kiire kasv demograafiline ülemineku tagajärjel. Tänapäeval on selline nähtus Aasias ja Aafrikas. TEKKEPÕHJUSED Sündimusväga kõrge 3040 Suremushakkab järk järgult langema, jõudes 15 Rahvaarvu kasv e. iivekasvab kuni 2530 Rahvastiku vanuseline koosseispalju lapsi, vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab HIINA TAGAJÄRJED Toiduraskused Taastamatute loodusvarade kiire kahanemine Saastuse kasv Elukeskkonna halvenemine Ohtlikud nakkushaigused Narkomaania LAHENDUSED PROBLEEMILE
10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab · Tänapäeval-Aasias,Aafrikas Rahvastiku vananemine · Sündimus-hakkab järk-järgult langema · Suremus-langeb · Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema · Rahvastiku vanuseline koosseis-laste osatähtsus väheneb
suhtumine... 7. Mis on peamised surmapõhjused arenenud riikides? *südame- veresoonkonna haigused, väh * õnnetused(liiklus, olme,tööstus, looduskatastroofid) * kuriteod(vägivald, terroriaktid) * toidu- ja veepuudus * sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS , sõjad 8. Millistes riikides on väga suur AIDSi-haigete hulk? Aafrika Ida- ja Lääneosas, eesti 9. Millal ja kus algas demograafiline üleminek? 1750 lääne-euroopas 10. Kirjelda traditsioonilise rahvastiku tüübi etappi. traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) 11. Mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks?Demograafiline plahvatus ehk rahvastikuplahvatus ehk demoplahvatus on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel.Demograafiliseks plahvatuseks
·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine - kõrge sündimus ja suremus, rahvastiku väga aeglane kasv ·demograafiline plahvatus - rahvaarvu kiire, plahvatuslik kasv ·rahvastiku vananemine - sündimus ja suremus langevad, rahvaarvu kasv aeglustub ·kaasaegne rahvastikutüüp e. nullkasv - sündimus ja suremus väiksemad, rahvaarvu kasv on aeglane või ei kasva üldse, võib kahaneda
Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002) Dirk J. Van de Kaa 1. Põhiidee 19. saj lõpus mõned Prantsuse teadlased märkasid, et on toimunud märkimisväärne muutus rahvastikus nende maal. Laste arv perekonnas on vähenenud, mis on selgelt konkreetsete pingutuste tulemus, et vähendada abielulist sündimust. Üsna pea mõisteti, et abielulise sündimuse teadlik piiramine oli revolutsiooniline uuendus ja mõiste ,,demograafiline revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb.
SUURBRITANNIA RAHVASTIK Suurbritannia saarel asuvad kolm riiki: Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Kogurahvaarv on 2011. aasta seisu järgi 62 641 000. Umbes 53 468 600 inimest elab Inglismaal, 5 710 400 Šotimaal ja 3 462 000 Walesis. Suurbritannia rahvastik kasvab väga suure kiirusega. 2001 aastast kuni 2011 aastani kasvas rahvastik kolme riigi peale 3,7 miljoni võrra. Kus juures pealinna, Londoni, rahvaarv kasvas lausa 12%, see tähendab 7,8 miljonilt 8,6 miljonile. Sellel graafikul (Joonis 1) on näha Ühendkuningriikide rahvaarvu kasv viimasel ajal ja ära on märgitud ka ennustatav tõus. Joonis 1. Suurbritannia hõlmab 229,800 km² ning rahvastiku tihedus on 277 inimest/ km². Lähimateks naabriteks on Suurbritannial Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa ja Holland. Vaadates nende maade rahvastiku tihedust saan väita, et Suurbritannia on nende kõrval täiesti keskmine, olles suurema tihedusega kui Prantsusmaa (116in...
Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamise ja töötlemisega, infotehnoloogia ehitamisega. Tuumaenergeetika pommina 1945 a 8 aug Hiroshima Nazad. Arvuti-kompuuter, elektronarvuti Usa, inglismaa, sõja lõpuaastatel. Kosmosetehnika vallutamine. Sputnik 1957 laika juri gagarin 1961. Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste kekmine eluiga(rahvastiku muutus)See tähendab seda, et kõik rahavd teevad läbi arengu, mis jahatekse 4 või 5etapiks. Tänapäeval on kõikidesse etappidesse kuuluvaid rahvaid. Tuum: see rahvad, kes on hetkel mingis madalamas etapis jõuab kunagi ka kõige kõrgemasse. Meie praegu eelviimases etapis.Lembitu ajal(13.saj)-esimeses
vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648) keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 % Domineerib väikemajandus, kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, suhkruroogu ja datleid. Tööstus - 17 % Enimarenenud on kaevandus-, tekstiili-, keemia- ja metallitööstus. Teenindus - 51 % Iga aasta külastab Egiptust ligi 9 miljonit välisturisti. RÄNDED: Ülekaalus on väljaränded 17
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4
B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskendatud. E. hõre. See on Kaug-Ida. Seal on elamiseks karmid tingimused, seal on külm. Demograafiline üleminek, rahvastikupüramiid 3. Millised väited Eesti rahvastikupüramiidi kohta on tõesed? Interaktiivse püramiidi leiad Statistikaameti kodulehelt http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ a) 0- 4 aastaseid poisse on vähem kui sama vanu tüdrukuid. - Neid on enamvähem sama palju. Võibolla poisse veidi rohkem. b) Sündimus on viimase kahekümne aasta jooksul oluliselt suurenenud. – Vale. c) Naispensionäre on rohkem kui meespensionäre. - Õige.
Riigi rahvastik EGIPTUS 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. a) Egiptuses elas 2015 aasta juuli seisuga 88 487 396 inimest. b) Umbes samapalju elanikke on ka Vietnamis (94 348 835) Iraanis (81 824 270) ja Saksamaal (80 854 408) (2015 aasta juuli rahvaloendusega). c) Tegemist on keskmise rahvaarvuga riik. Maailma riikide edetabelis on Egiptus 16. kohal. 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2015 Joonis 1 a) Joonis 1 pealt on näha, et Egiptuse rahvaarv on tõusnud 1950 ja 2015 ajavahemikus üle 65 miljoni inimese võrra. Kooskõlas rahvaarvu suurenemisega suureneb ka rahvaarv ühe km² peal. b) Aastast 1950-1975 langes kasvutempo 2.36% pealt 1.92%-ni. 1976-1980 oli järsk kasv, kui 1.92% pealt tõusis see 2.86%-ni ning seejärel 1981-1985 lausa 3.21%-ni. Peale seda on kasvutempo langenud. 2015 aasta kasvutempo on 1.90%. c) Prognooside järgi langeb 2025 aastal kasvutempo 1.50% peale....
lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafilise lemiku teooria vidab et iga hiskond siirdub aja jooksul krge sndimuse ja suremusega traditsiooniliselt tbilt madala sndimuse ja suremusega kaasaegsele tbile. RNNE Rnde 3peamist alaliiki: 1) vljarnne e. emmigratsioon- elama asutakse vlismaale 2) sissernne e. asutakse kuskilt mujale uute riiki elama 3) sisernne-riigi sisene rnne, mille alaliik on pendelrnne
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht. 10. klassi materjal. Teemadeks iive, keskmine eluiga, rahvastiku vananemine, demograafiline plahvatus jm. etapid.
Jätkusuutlik areng- arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikus valitsemises- võim peab olema õiguspärane, ehk kui võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne(tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Huvide rahuldamine peab käima tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Demograafiline jätkusuutlikus- Seisneb rahvastiku püsimises või suurendamises. Inimesed on riigile väga olulised. Tuleb suurendada ja soosida sündimust. Samas ka soosida sisserännet. Seisneb ka hariduses, inimeste ühiskonda kaasatuses. Sotsiaalne jätkusuutlikus- Eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliitikale(pole mitte koorem vaid investeering) Hõlmab tööhõive abil vaesuse vastu võitlemist, piisavaid toimetulekutoetusi, mitte-diskrimineerivat tööd ja sotsiaalkindlustust kõigile
Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine,seksuaalsuhted ja laste sünd enam nii selgelt seotud. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast : sellest,kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Suremus : Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus ,halb tervisehoiukorraldus,arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis.Arenenud riikides on suremust mõjutavad tegurid suhteliselt stabilised. 2.3 Demograafiline üleminek Pikaajalised uurimused on näidanud,et sündimus ja suremus läbivad paljudes riikides sarnased muutused.Neid seaduspärasusi kirjeldab demograafilise ülemineku (siirde) teooria, mis väidab,et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremuse traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp on omaneeelkõige agraarühiskonnale.Seda
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
materjale otsides märkasin, kuigi alaealised on eraldatud täiskasvanutest, on karistused ja ka internaatkoolid julmad. Sest neid lapsi ei kohelda kunagi inimlikult. Kergekäeliselt määratakse neile vangla karistus. Alaealiste komisjonid, lastekaitse jne organisatsioonid võiks ju sellele tähelepanu pöörata. Nad tulevad noorte paranduskolooniast, kuid varsti on tagasi vanglas. Kuna Venemaal on hetkel demograafiline kriis ja rahvastik on vananev, siis on probleemiks ka kinnipeetavate äärmiselt noor keskmine vanus (33 aastat). Jaanuarikuu (2009) seisuga oli Vene FPES andmetel 8 875 000 inimest kandmas vanglakaristust kellest 7 343 000 peetakse kinni kolooniates ja 1 447 000 eeluurimisvanglates, 85 000 on kasvatuslikes asutustes ja 553 000 naiste koloonias. 9 KASUTATUD MATERJAL http://www.kp.ru/ 21.04.10 http://rushistory.3dn.ru 21.04.10 http://gov.cap
Eestis on summaarne sündimuskordaja suurem kui Kreekas. Kreekas on see 1.33 ja Eestis 1.58. Oodatav eluiga- kogu elanikkond: 80,05 aastat. Mees: 77,48 aastat. Naine: 82,79 aastat (2012 est.). Oodatav eluiga on tõusnud võrreldes varasemaga. RAHVASTIK Kirjaoskus- 15-aastased ja vanemad saavad lugeda ja kirjutada. Kogu elanikkond 97,7%, mehed 98,5%, naised 96,9% (2015 est.). Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik vananeb. Demograafiline ülemineku etapp selle riigi rahvastikus- Kreekat liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka, st iive on väike või nullilähedane ja rahvastik vananeb. RAHVASTIK Milliseid rahvastikupoliitika meetmeid peaks Kreekas rakendama- Kindlasti tuleks Kreekas suurendada sündimust. Vähendada illegaalset rännet Kreekasse. Kas ja kuidas mõjutab Kreeka riiki ränne- See kasvatab Kreeka rahvaarvu, muudab rahvastiku soolis-vanuselist
2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku registrid, rahvaloendus, imikusuremus, genotsiid. Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvastikuregister on andmekogu milles sisalduvad iga liikme olulisemad
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
Migratsioon Sisserändajad ei ole Itaaliale suureks probleemiks, kuid ma usun, et probleeme tekitab see ikkagi, kuna sisserändajaid on umbes 1,4 miljonit, mis on väga suur hulk inimesi ning arvuka sisserände puhul suureneb tööpuudus, majandusaktiivsus kasvab ning tekib suurem surve sotsiaalsfäärile. Demograafiline üleminek Arvan, et Itaalia on jõudnud demograafilise ülemineku kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, kuna suremus on tõusnud ja sündimus on langenud ning rahvastik hakkab tasapisi vananema.
438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest
MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
- Suremus langeb. - Rahvaarvu kasv hakkab järkjärgult langema. - Rahvastiku vanuselises koosseisus laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal suureneb, eluiga kasvab. Probleemid: Vanematel inimestel tekivad probleemid iseseisva toimetulekuga, vaja sotsiaalseid toetusi. Tööealise elanikkonna vähenemine. Kulutused vanemaealiste üleval pidamiseks suurenevad, pensionisüsteemi säilitamine muutub raskeks. Majanduskasv pidurdub. 9. Demograafiline plahvatus, probleemid. Demograafiline plahvatus on demograafilise siirde etapp, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Probleemid: Osades piirkondades tekib ülerahvastumine, nt. Hiina. Elutingimused muutuvad halvemaks, majandus ei jõua kõiki üleval pidada, ei jätku töökohti jms. infrastruktuurid ei jõua järele. 10. Demograafilise ülemineku viis etappi, iseloomustada skeemide järgi
Vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ja ebatervislikud eluviisid. Suremuse üldkordaja ehk surmade arv tuhande elaniku kohta sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust ja sellepärast ei tohi suremuse üle otsustada ainult selle näitaja põhjal. Imikusuremus, näitab kui palju sureb lapsi 1 eluaastal 1000 lapse kohta. Suremus ei ole hea riigi arengutaset näitav tegur. Sündimus on ka oluline riigi arengutaseme näitaja. 1 näitaja ei määra riigi arengutaset. 3. Demograafiline üleminek ehk siire -teooria, mis kirjeldab rahvastiku arengut läbi sündimuse ja suremuse muutuste. Muutuv rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis. Selle teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi: Demograafiline plahvatus e. demograafilise ülemineku esimene etapp. -Algas Euroopas 18. sajandi lõpus. -Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. -Õpiti ravima ja ennetama paljusid haigusi.
Sündimust väljendatakse 1000 inimese kohta promillides, sest rahvaarv on eririikides erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: 1. AIDS 2. Looduskatastroofid 3. Näljahädad 4. Veepuudus 5. Sõjad Demograafiline siire e üleminek muutused rahvastiku sündimuses/ suremuses, mille tagajärjeks on rahva arvu ja koosseisu muutus. Demograafilise ülemineku teooria: 1. Taditsiooniline rahvastiku tüüp 2. Dem ülemineku esimene etapp: toimus Euroopas 18. algul, rahvaarvu kiire kasv, sest arstiabi, toidu kättesaadavus muutusid lihtsamaks. (demograafiline plahvatus) 3. Dem ülemineku teine etapp: sündimus hakkas langema, samuti loomulik iive.
6. Turuvõimaluste analüüs Ansoffi maatriksi abil (sügavam turu hõivamine, toote arendamine, turu arendamine, diversifikatsioon). Analüüsi meetod, millal strateegilisi alternatiive kaalutakse järgmises lõikes: olemasolev toode ja olemasolev turg; uus toode ja uus turg; kombinatsioonid Turg Praegune turg Uus turg ;praegune toode sügavam hõivamine turu arendamine; uus toode toote arendamine diversifikatsioon 7.Turukeskkond. Makrokeskkond: majanduslik, demograafiline, sotsiaal-kultuuriline, poliitilis-õiguslik, tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond. Turundusekeskkond- aktiivsete subjektide ja jõudude kooslus, mis tegutsevad firmast väljaspool ja mõjutavad turundusjuhtide võimalusi sihttarbijatega suhete loomiseks ja sättimiseks. Seega on turundus mõjurite kooslus. Majanduslik: see mõjutab nii tootjat kui tarbijat (majanduslikud arengutendentsid: tööhõive, majanduse integreeritus, maj
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 p...
Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Demograafiline üleminek Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on kõrge : 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Peres on keskmiselt 7-8 last, kellest täisealiseks saavad pooled. Keskmine eluiga madal 35-40 aastat, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib
· Lapseiga on tänapäevani ohtlik. · Maailma vaesemates riikide nt Sierra Leone, Bangladesh, Ida-Timor, sureb iga viies laps enne kuueaastaseks saamist. · Arenenud riikides on see tõenäosus umbes 40korda väiksem. Surmapõhjused Mõned riigid: · Sõjad · Veepuudus · Nälg Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused(eriti noormeestel) · Alkohol, uimastid, ebatervislik eluviis · Vägivald DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Demograafiline üleminek(siire) · Rahvastikuprotsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmisetüüp asendub kaasaegse rahvastiku tüübiga. Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Eelkõige agraarühiskonnas · Kõrge sündimus ja suremus · Kõrge ja vägamuutlik suremus · 35-40 tuhandest, surevad haiguste, nälja ja mitmesuguste haiguste pärast · Peres keskmiselt 7-8 last, kellest täiskasvanuks kasvab vaid 3-4. · Keskmine eluiga on väga madal 35-40 aastat.
Demograafiline siire Elle Reisenbuk TDLi geograafiaõpetaja Tartu 1999 Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine ETAPID Traditsiooniline rahvastiku tüüp Demograafilise ülemineku esimene etapp Demograafilise ülemineku teine etapp Kaasaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge suremus Põhjuseks:
Demograafia- rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid, demograaf- Rahvastikuteadlane, demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire kasv migratsioon- ränne, püsiv elukoha vahetus, pendelmigratsioon-pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, emigratsioon- välja ränne teise riiki.(ntks vanemad leiavad parema töö, õppimise eesmärgil, ) Milliseid andmeid kogutakse rahvaloendusega- riigi elanike arvu ja paiknemise kohta, inimeste soo, vanuse, haridustaseme, elatusallikate, milleks neid andmeid on
Demograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike
ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafiline kriis--sündimus on madalam kui suremus. Rahvaarv väheneb. Mida suurem on ühiskonnas ülalpeetavate hulk, seda kõrgem on ühiskonna koormus.
Aastal 1900 1,59 mlr inimest. Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused). Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne, eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvaarvu suurenemine XIX sajandil oli keskmiselt 5 promilli, XX sajandi esimesel poolel 8 promilli, teisel poolel 20 promilli, praegu üle 10 promilli
Mõisted Aglromeratsioon e. linnastu inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus.
veepuudus, õnnetuste hulk, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane (Sierra Leone) Keskmine eluiga väga madal. 35-40a. Vanureid vähe. Iseloomulik agraarühiskonnale. b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive (Nigeeria) Euroopas 18.saj. Inimeste eluiga pikenes, parem tervishoid, kuid sündimus endiselt kõrge(traditsioon palju lapsi peres). Rahvaarv kasvab mitmeid kordi. Must Aafrika.
veepuudus, õnnetuste hul, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane(Sierra Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India) d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0- lähedane(Suurbritannia) 8
Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: I II III IV V Algus/Kestvu Pikaajaline XVIII Algab linnastumine nüüdisaegne s Euroopa linnades Sündimus 40-45 pr. suur väheneb saavad väike Suremus 30-35 pr. väike väike võrdseks väike Iive Väike 20-30 pr. Alla 20 pr
GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised
Rahvastiku Demograafia Demograafiline kriis o Rahvastiku demograafiline seisund. o Iseloomustab: Sisemise taastepotensiaali puudumine Rahvastiku vananemine o Toob pikemas perspektiivis kaasa: Tööjõupuuduse Töötajate suure maksukoormuse o Väikeste etnoste puhul on ohus etnoste kultuuri jätkusuutlikkus. Rahvastiku vananemine Eestis o Eestiüks kiiremini vananev riik Euroopas. o Teravamad probleemid: Pensionisüsteemi korraldamine Tervishoiuja hoolekande korraldamine o O1.01
annaabi.ee 
