Demograafiline kriis , rahvastiku vananemine Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajast...
rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda. Demograafilise ülemineku 1. etapp Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama haigusi. Inimeste eluiga hakkas pikenema, kuid sündimus jäi kõrgeks laste arvu peres piirati ja paljulapseline pere oli traditsioon. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt. Kiire rahvaarvu kasv demograafiline plahvatus rahvaarv kasvab mitmeid kordi. Selle esimesel etapil laste osatähtsus kasvab. Keskmise eluea pikenedes kasvab vähesel vanurite osatähtsus, aga aeglaselt. Demograafilise ülemineku 2. etapp Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema, rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Väheneb ka väikelaste suremus. Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga
Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. • Sündimus ja suremus muutuvad teatud seaduspära järgi. 50 Kõrge sündimus ‰ ja suremus Sündimus langeb, sest
paljud naised töötavad, pole neil kodutöödes abilisi, samuti peavad nad hoolitsema eakate vanemate eest, mis Põhja- ja Lääne-Euroopas ei ole nii tavaline. Kui Lõuna-Euroopa soovib oma sündimust tõsta, peab ta võtma kasutusele uusi poliitikaid ja muutma suhtumist perepoliitikasse, mis tõenäoliselt ei juhtu väga kiiresti. Kui see toimub, kas siis võtab Lõuna-Euroopa omaks ka Põhja- Euroopa vabaabielude, abieluväliste sündide ja lahutuste taseme? Euroopa majanduslik ja demograafiline jagunemine võib edaspidi liikuda ida suunas. Kesk-Euroopa riigid ja Baltimaad, mis nüüd on Euroopa Liidu osa, näivad tagasi saavat oma majandusliku tugevuse ja poliitilise stabiilsuse varem kui muu endine kommunistlik maailm. Neis riikides keskmine eluiga pikeneb ja sündimus kasvab, kaugemal idas toimuvad need protsessid palju aeglasemalt. Üks märkimisväärsemaid tulevikuaspekte on veel muulaste osatähtsuse kasv Euroopa
ei tule kõnealust vastandlikkust siiski üle tähtsustada, sest demograafilise arengu seaduspärasused on põhijoontes ühesugused ega sõltu elukeskkonnast, kultuurist, traditsioonidest, religioonist ja paljudest muudest asjaoludest. Globaalselt jaotub demograafilise ülemineku algus ligi 200-aastasele perioodile, 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi viimase veerandini.1 Esimesena algas see Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas, 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul laienes demograafiline murrang Lõuna- ja Ida-Euroopasse, samuti valdavalt eurooplastest rahvastikuga maadesse teistel kontinentidel (Argentina, Austraalia, Uruguay jt). 20. sajandi esimesel poolel järgnesid paljud Ladina-Ameerika ja mitmed Aasia maad. Aafrikasse jõudis demograafiline moderniseerumine maailmajagudest viimasena. Nüüdis-Aafrika demograafiline profiil Aafrika puhul väärib rõhutamist eeskätt ülemineku väga hiline algus. Sündimuse osas saab
Jordaania Hasmiidi Kuningriik Rahvastik ja iive · Rahvaarv: 6,3 miljonit (2010a) · Elanikkond kasvab aastas 2,6 protsenti · Iive on 2,5 ehk positiivne · Rahvastiku tihedus on 68,4 in/km2 Ränne · 20. sajandi jooksul on Jordaania rahvaarv kasvanud eriti tänu Palestiina põgenikele. Araabia-Iisraeli sõja ajal põgenes sinna 500 000 palestiinlast, nii tõusis Jordaania elanike arv üle poole võrra. · Praegu elab Jordaania aladel ligi 1,7 mln põgenikku Linnastumine · 70% Jordaania rahvastikust on linnastunud ehk urbaniseerunud Zarqa Amman Sooline-vanuseline koostis · Keskmine eluiga: mehed 66 aastat, naised 70 aastat Hõive · Üks tegevusaladest on põllumajandus-põlevkivi kaevandamine · Ligi 82% elanikest on seotud tertiaalse ehk teenindava majandussektoriga · Tööpuudus: 27,5% · Rahvastiku kogutoodang: 1150 $ elaniku kohta ...
.......................................10 SISSEJUHATUS Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Nimetuse demograafia võttis kasutusele prantsuse teadlane Guillard 19 sajandil. Tänaseni vaieldakse, kuidas defineerida demograafia ainet. Demograafia objektiks on inimene kogumina, populatsioon või keskmine inimene. Riik vajab andemeid rahvastiku kohta selleks, et luua sotsiaal-, haridus-, tööjõupoliitikat jne. Käesoleva töö eesmärk on koostada demograafiline analüüs Lääne-Virumaa kohta. Hindan ja analüüsin oma tööpiirkonnas demograafilisi arengutendentse. Analüüsin sündimust, sündide arvu, mis vanuses naised sünnitasid, esmasünnitaja vanus, abielulisus, abielude arv, lahutused, suremusega seotud protsessid, ja rahvastiku rännet. 1.LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDEMED Üldandemed 01.01.2012 Lääne-Viru maakond asub Kirde-Eestis ja hõlmab ajaloolise Virumaa läänepoolse osa. Lääne- Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal.
Jõhvi Gümnaasium 10.a Toomas Tint Nigeeria referaat Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 1. Nigeerias elab 155,215,573 inimest 2011 a andmete järgi. Nigeeria on keskmise suurusega riik. Umbes sama palju inimesi elab: Bangladeshis ,Venemaal ja Pakistan 2. Nigeerias on rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta 163,85 inimest, umbes samasuguse arvuga rigid on: Tongo, Kosova, Uganda Nigeeria on Aafrika suhtes väga tihedalt asustatud.Kõige tihedamini on asustatud ookeani äärsed alad ja Põhja-Nigeeria. 50 % rahvastiku elab linnades. 3. Nigeeria rahvaarv kasvab koguaeg alates 1980-2050 . 4. Tabel...
ÜLERAHVASTUS EHK DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS DEMOFRAAFILINE PLAHVATUS ON... Rahvaarvu kiire kasv demograafiline ülemineku tagajärjel. Tänapäeval on selline nähtus Aasias ja Aafrikas. TEKKEPÕHJUSED Sündimusväga kõrge 3040 Suremushakkab järk järgult langema, jõudes 15 Rahvaarvu kasv e. iivekasvab kuni 2530 Rahvastiku vanuseline koosseispalju lapsi, vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab HIINA TAGAJÄRJED Toiduraskused Taastamatute loodusvarade kiire kahanemine Saastuse kasv Elukeskkonna halvenemine Ohtlikud nakkushaigused Narkomaania LAHENDUSED PROBLEEMILE
10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab · Tänapäeval-Aasias,Aafrikas Rahvastiku vananemine · Sündimus-hakkab järk-järgult langema · Suremus-langeb · Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema · Rahvastiku vanuseline koosseis-laste osatähtsus väheneb
SUURBRITANNIA RAHVASTIK Suurbritannia saarel asuvad kolm riiki: Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Kogurahvaarv on 2011. aasta seisu järgi 62 641 000. Umbes 53 468 600 inimest elab Inglismaal, 5 710 400 Šotimaal ja 3 462 000 Walesis. Suurbritannia rahvastik kasvab väga suure kiirusega. 2001 aastast kuni 2011 aastani kasvas rahvastik kolme riigi peale 3,7 miljoni võrra. Kus juures pealinna, Londoni, rahvaarv kasvas lausa 12%, see tähendab 7,8 miljonilt 8,6 miljonile. Sellel graafikul (Joonis 1) on näha Ühendkuningriikide rahvaarvu kasv viimasel ajal ja ära on märgitud ka ennustatav tõus. Joonis 1. Suurbritannia hõlmab 229,800 km² ning rahvastiku tihedus on 277 inimest/ km². Lähimateks naabriteks on Suurbritannial Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa ja Holland. Vaadates nende maade rahvastiku tihedust saan väita, et Suurbritannia on nende kõrval täiesti keskmine, olles suurema tihedusega kui Prantsusmaa (116in...
suhtumine... 7. Mis on peamised surmapõhjused arenenud riikides? *südame- veresoonkonna haigused, väh * õnnetused(liiklus, olme,tööstus, looduskatastroofid) * kuriteod(vägivald, terroriaktid) * toidu- ja veepuudus * sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS , sõjad 8. Millistes riikides on väga suur AIDSi-haigete hulk? Aafrika Ida- ja Lääneosas, eesti 9. Millal ja kus algas demograafiline üleminek? 1750 lääne-euroopas 10. Kirjelda traditsioonilise rahvastiku tüübi etappi. traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) 11. Mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks?Demograafiline plahvatus ehk rahvastikuplahvatus ehk demoplahvatus on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel.Demograafiliseks plahvatuseks
Rahvastik Rahvaarvu juurdekasvu näitajad on: ·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine ...
muutuste arutelus. Arutelu tulemusena eelistused olid rohkem majanduslikku laadi ning mõiste ,,üleminek" asendus sõnaga ,,revolutsioon". Muutusi demograafilises käitumises peeti põhiliselt ühiskonna edukuse funktsiooniks. Notestein (1945), kes mängis otsustavat rolli demograafilise üleminekuteooria formuleerimisel, rõhutas suremuse vähenemise mõju ja moderniseerimisprotsessi mõju inimeste elule ja kogu ühiskonnale, ülekaalukat tähtsust. Ta järeldas, et demograafiline üleminek oli tõenäoliselt universaalne nähtus: kõik riigid läbisid selle, kuniks nad saavutasid vajaliku arengutaseme. Oli arusaadav, et sündimuse langus oli suremuse languse tagajärg. Viimane oli mittejätkusuutlikult kõrge rahvastikukasvu tulemuseks. Pikaajaline demograafiline tasakaal oli häiritud, uus tasakaal tuli saavutada madala suremuse ja madala sündimuse taseme vahel. Kui tulevikus jääb sündimus madalale tasemele, väheneb ja vananeb elanikkond kiiresti. Teise
läheb resursse pensionitele ja toetustel. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: areng põhineb traditsioonidel, püramiid on kitsas ja kõhna, lõpeb +60-ga. Keskmine eluiga 30-40 vahel. Sündimus suur 45-70, naised füseoloogilise maksimumi piirl. Suremus kohati sama suur või suuremgi (sõjad, epideemiad). Kestis 15-16 sajandini. Praegu ürgmetsade alal. Algeline tootmisviis,ikka esiisade moodi s.t trad. Põhinev. Agraarühisk, enamus inimesi teg, põlluharimisega. Demograafiline plahvatus: alt lai ülevalt 80+ elanikkonna järsk juurdekasv. Sündivus sama või väiksem mis trad, põlvk, vaheldumises aga suremus langeb järsult.iive suureneb kiiresti 20-30% või rohkem. Keskmine eluiga palju suurem. algas varaindust.-ga. Arenenud maad. Euroopa I laine läähe-euroopa 16.18sj. rahva ülejääk, väljaränneuude maailma. Eestis lõppes 19-20sj vahetusel. II laine: arengumaades 1950-1960. arstiabi jm. elu kvalitedi näitajad paranesid järsult (toit,ravimid).
vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648) keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 % Domineerib väikemajandus, kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, suhkruroogu ja datleid. Tööstus - 17 % Enimarenenud on kaevandus-, tekstiili-, keemia- ja metallitööstus. Teenindus - 51 % Iga aasta külastab Egiptust ligi 9 miljonit välisturisti. RÄNDED: Ülekaalus on väljaränded 17
Riigi rahvastik EGIPTUS 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. a) Egiptuses elas 2015 aasta juuli seisuga 88 487 396 inimest. b) Umbes samapalju elanikke on ka Vietnamis (94 348 835) Iraanis (81 824 270) ja Saksamaal (80 854 408) (2015 aasta juuli rahvaloendusega). c) Tegemist on keskmise rahvaarvuga riik. Maailma riikide edetabelis on Egiptus 16. kohal. 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2015 Joonis 1 a) Joonis 1 pealt on näha, et Egiptuse rahvaarv on tõusnud 1950 ja 2015 ajavahemikus üle 65 miljoni inimese võrra. Kooskõlas rahvaarvu suurenemisega suureneb ka rahvaarv ühe km² peal. b) Aastast 1950-1975 langes kasvutempo 2.36% pealt 1.92%-ni. 1976-1980 oli järsk kasv, kui 1.92% pealt tõusis see 2.86%-ni ning seejärel 1981-1985 lausa 3.21%-ni. Peale seda on kasvutempo langenud. 2015 aasta kasvutempo on 1.90%. c) Prognooside järgi langeb 2025 aastal kasvutempo 1.50% peale....
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4
Ülesanded Rahvastik Rahvastikku iseloomustavad näitajad 1. a) Milliste näitajatega saab iseloomustata riigi rahvastikku? Nimeta vähemalt 6. – Sündimus, suremus, iive, väljaränne, sisseränne, rahvastiku vanuseline koosseis. b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskenda...
Sndimust mjutavad tegurid: 1) naiste vanus N: partneri leidmine raskem, snnib vhem lapsi 2) pereplaneerimise vimaluste olemasolu ja nende kasutt. N: kaitsevahendid,abort,meditsiini areng 3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafili...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht. 10. klassi materjal. Teemadeks iive, keskmine eluiga, rahvastiku vananemine, demograafiline plahvatus jm. etapid.
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine,seksuaalsuhted ja laste sünd enam nii selgelt seotud. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast : sellest,kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Suremus : Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus ,halb tervisehoiukorraldus,arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis.Arenenud riikides on suremust mõjutavad tegurid suhteliselt stabilised. 2.3 Demograafiline üleminek Pikaajalised uurimused on näidanud,et sündimus ja suremus läbivad paljudes riikides sarnased muutused.Neid seaduspärasusi kirjeldab demograafilise ülemineku (siirde) teooria, mis väidab,et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremuse traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp on omaneeelkõige agraarühiskonnale.Seda
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
materjale otsides märkasin, kuigi alaealised on eraldatud täiskasvanutest, on karistused ja ka internaatkoolid julmad. Sest neid lapsi ei kohelda kunagi inimlikult. Kergekäeliselt määratakse neile vangla karistus. Alaealiste komisjonid, lastekaitse jne organisatsioonid võiks ju sellele tähelepanu pöörata. Nad tulevad noorte paranduskolooniast, kuid varsti on tagasi vanglas. Kuna Venemaal on hetkel demograafiline kriis ja rahvastik on vananev, siis on probleemiks ka kinnipeetavate äärmiselt noor keskmine vanus (33 aastat). Jaanuarikuu (2009) seisuga oli Vene FPES andmetel 8 875 000 inimest kandmas vanglakaristust kellest 7 343 000 peetakse kinni kolooniates ja 1 447 000 eeluurimisvanglates, 85 000 on kasvatuslikes asutustes ja 553 000 naiste koloonias. 9 KASUTATUD MATERJAL http://www.kp.ru/ 21.04.10 http://rushistory.3dn.ru 21.04.10 http://gov.cap
Kreeka Eneli Nilbe 11.T RIIGI ISELOOMUSTUS Nimi- Kreeka Asukoht- Lõuna-Euroopas Vahemere ääres Naabrid- Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Kliima- Vahemereline kliima. Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Sademeid esineb sisemaal vähe. Riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. Temperatuur võib suvel ulatuda 37 °C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6 °C. RIIGI ISELOOMUSTUS Pindala- 131 940 km², mis on meie omaga võrreldes peaaegu kolm korda suurem. Rahaühik- euro KAART SÜMBOLID Vasakult esimene pilt on Kreeka lipp, teine on vapp ja kolmas on rahvuslind (kivikakk). Kreeka hümn on Ýmnos eis tin Eleftherían RAHVASTIK Rahvaarv- 10 768 477 (juuli 2017 est.). Võrreldes Kreeka rahvaarvu (2017) ja Eesti rahvaarvu (2017), siis on Kreeka rahvaarv Eesti omast 12,2% suurem. Rahvaarvu kasv- -1.01 inimest / 1000 elanikku (2010). Meeste ja naiste osakaal ...
2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku registrid, rahvaloendus, imikusuremus, genotsiid. Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvastikuregister on andmekogu milles sisalduvad iga liikme olulisemad
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
Itaalia Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Rahvastiku iseloomustus Itaalias: Rahvaarv: 60 626 400 Itaalia rahvaarvu kasvu graafik. Analüüs: Rahvaarv on peale 1950. aastat kasvama hakanud ning alates 1985.aastast on see stabiilselt kuni tänapäevani tõusma jäänud, kuid aastast 2015 hakkab rahvaarv vaikselt langema. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Kõige tihedamini on asustatud piirkonnad suurlinnade ümber. Sarnane on rahvastiku tihedus ...
438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest
· Väärtushinnangus · Ebaterved eluviisid · Kooselutraditsioonid · Religioon, usk · Naise seisund ühiskonnas Rahvastiku taastootmise tüübid ja nende tunnused (4) · Agraarühiskond toimub traditsiooniline rahvastiku taastootmine. Kõrge sündimus ja suremus, lühike eluiga. Loomulik iive on 0-lähedane ja rahvaarv oluliselt ei kasva. · Industriaalühiskond toimub demograafiline üleminek e. siire 1) Demograafiline plahvatus sündimine jääb kõrgeks, kuid suremus väheneb. Tänu laste suremuse vähenemisele ja eluea pikenemisele. Tagajärjeks rahvaarvu kiire kasvamine. 2) Vananemine (lõunariigid) algab siis kui industriaalphiskond on välja kujunenud. Sündimus väheneb, eluiga pikeneb ning iive langeb. Tulemuseks on ühiskonna vananemine e. vanemate inimeste osatähtsus
- Suremus langeb. - Rahvaarvu kasv hakkab järkjärgult langema. - Rahvastiku vanuselises koosseisus laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal suureneb, eluiga kasvab. Probleemid: Vanematel inimestel tekivad probleemid iseseisva toimetulekuga, vaja sotsiaalseid toetusi. Tööealise elanikkonna vähenemine. Kulutused vanemaealiste üleval pidamiseks suurenevad, pensionisüsteemi säilitamine muutub raskeks. Majanduskasv pidurdub. 9. Demograafiline plahvatus, probleemid. Demograafiline plahvatus on demograafilise siirde etapp, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Probleemid: Osades piirkondades tekib ülerahvastumine, nt. Hiina. Elutingimused muutuvad halvemaks, majandus ei jõua kõiki üleval pidada, ei jätku töökohti jms. infrastruktuurid ei jõua järele. 10. Demograafilise ülemineku viis etappi, iseloomustada skeemide järgi
perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Rahvusvaheliste rännete 1. etapp kuni 20. saj keskpaigani ( Euroopast välja, Aafrikast orjad) 2. etapp alates 20. sajandi keskpaigast ( arengumaades kiire rahvaarvu kasv, suund sealt välja) Kaasaegsed rändevood: 16-17. sajandil oli peamine rändesuund Euroopast välja, sest oli toimunud dem plahvatus arenenud riikides , mindi mujalt õnne otsima . 20. sajandi teisel poolel toimus aga demograafiline plahvatus arengumaades ning nüüd mindi arengumaadest mujale õnne ostima. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus eesmärgiga mõjutada rahvastiku vanuselist koosseisu ja paiknemist. Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
Vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ja ebatervislikud eluviisid. Suremuse üldkordaja ehk surmade arv tuhande elaniku kohta sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust ja sellepärast ei tohi suremuse üle otsustada ainult selle näitaja põhjal. Imikusuremus, näitab kui palju sureb lapsi 1 eluaastal 1000 lapse kohta. Suremus ei ole hea riigi arengutaset näitav tegur. Sündimus on ka oluline riigi arengutaseme näitaja. 1 näitaja ei määra riigi arengutaset. 3. Demograafiline üleminek ehk siire -teooria, mis kirjeldab rahvastiku arengut läbi sündimuse ja suremuse muutuste. Muutuv rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis. Selle teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi: Demograafiline plahvatus e. demograafilise ülemineku esimene etapp. -Algas Euroopas 18. sajandi lõpus. -Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. -Õpiti ravima ja ennetama paljusid haigusi.
6. Turuvõimaluste analüüs Ansoffi maatriksi abil (sügavam turu hõivamine, toote arendamine, turu arendamine, diversifikatsioon). Analüüsi meetod, millal strateegilisi alternatiive kaalutakse järgmises lõikes: olemasolev toode ja olemasolev turg; uus toode ja uus turg; kombinatsioonid Turg Praegune turg Uus turg ;praegune toode sügavam hõivamine turu arendamine; uus toode toote arendamine diversifikatsioon 7.Turukeskkond. Makrokeskkond: majanduslik, demograafiline, sotsiaal-kultuuriline, poliitilis-õiguslik, tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond. Turundusekeskkond- aktiivsete subjektide ja jõudude kooslus, mis tegutsevad firmast väljaspool ja mõjutavad turundusjuhtide võimalusi sihttarbijatega suhete loomiseks ja sättimiseks. Seega on turundus mõjurite kooslus. Majanduslik: see mõjutab nii tootjat kui tarbijat (majanduslikud arengutendentsid: tööhõive, majanduse integreeritus, maj
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 p...
rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda. Demograafilise ülemineku 1. etapp Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama haigusi. Inimeste eluiga hakkas pikenema, kuid sündimus jäi kõrgeks laste arvu peres piirati ja paljulapseline pere oli traditsioon. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt. Kiire rahvaarvu kasv demograafiline plahvatus rahvaarv kasvab mitmeid kordi. Selle esimesel etapil laste osatähtsus kasvab. Keskmise eluea pikenedes kasvab vähesel vanurite osatähtsus, aga aeglaselt. Demograafilise ülemineku 2. etapp Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema, rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Väheneb ka väikelaste suremus. Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga
· Lapseiga on tänapäevani ohtlik. · Maailma vaesemates riikide nt Sierra Leone, Bangladesh, Ida-Timor, sureb iga viies laps enne kuueaastaseks saamist. · Arenenud riikides on see tõenäosus umbes 40korda väiksem. Surmapõhjused Mõned riigid: · Sõjad · Veepuudus · Nälg Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused(eriti noormeestel) · Alkohol, uimastid, ebatervislik eluviis · Vägivald DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Demograafiline üleminek(siire) · Rahvastikuprotsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmisetüüp asendub kaasaegse rahvastiku tüübiga. Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Eelkõige agraarühiskonnas · Kõrge sündimus ja suremus · Kõrge ja vägamuutlik suremus · 35-40 tuhandest, surevad haiguste, nälja ja mitmesuguste haiguste pärast · Peres keskmiselt 7-8 last, kellest täiskasvanuks kasvab vaid 3-4. · Keskmine eluiga on väga madal 35-40 aastat.
Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine ETAPID Traditsiooniline rahvastiku tüüp Demograafilise ülemineku esimene etapp Demograafilise ülemineku teine etapp Kaasaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge suremus Põhjuseks: - vaesus, halvad elutingimused - harimatus, arstiabi madalal järjel - näljahädad, epideemiad, sõjad Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge sündimus
Demograafia- rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid, demograaf- Rahvastikuteadlane, demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire kasv migratsioon- ränne, püsiv elukoha vahetus, pendelmigratsioon-pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, emigratsioon- välja ränne teise riiki.(ntks vanemad leiavad parema töö, õppimise eesmärgil, ) Milliseid andmeid kogutakse rahvaloendusega- riigi elanike arvu ja paiknemise kohta, inimeste soo, vanuse, haridustaseme, elatusallikate, milleks neid andmeid on
Demograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike
ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafiline kriis--sündimus on madalam kui suremus. Rahvaarv väheneb. Mida suurem on ühiskonnas ülalpeetavate hulk, seda kõrgem on ühiskonna koormus.
millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline, rassiline või religioosne üksus. Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus (traditsiooniline põlvkondade vaheldumine ehk taastootetüüp) madalatega (nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine ehk taastootetüüp) ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Ülemineku ajal toimub demograafiline plahvatus, üleminekuetapp ehk stabiliseerumine ja rahvastiku vananemine. Kokkuvõttes saab üks rahvas juurde inimeste eluaastaid, so aega. Ülemineku läbivad kõik rahvad, kuid mitte üheaegselt. Enne sündimuse langust toimub suremuse langus, sel ajal on demograafiline plahvatus. Sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid vaata õpikust lk 41-44. Perepoliitika on riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavadlastega perede toimetulekut.
veepuudus, õnnetuste hulk, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane (Sierra Leone) Keskmine eluiga väga madal. 35-40a. Vanureid vähe. Iseloomulik agraarühiskonnale. b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive (Nigeeria) Euroopas 18.saj. Inimeste eluiga pikenes, parem tervishoid, kuid sündimus endiselt kõrge(traditsioon palju lapsi peres). Rahvaarv kasvab mitmeid kordi. Must Aafrika.
Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut. Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel.
veepuudus, õnnetuste hul, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane(Sierra Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India) d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0- lähedane(Suurbritannia) 8
Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: I II III IV V Algus/Kestvu Pikaajaline XVIII Algab linnastumine nüüdisaegne s Euroopa linnades Sündimus 40-45 pr. suur väheneb saavad väike Suremus 30-35 pr. väike väike võrdseks väike Iive Väike 20-30 pr. Alla 20 pr
Millised on rahvastiku taastootmise tüübid? 1. Väike sündimus ja väike suremus. Rahvastikus suureneb eakate inimeste ja väheneb noorte osatähtsus.(Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias) 2. Kõrge sündimus ja suremuse vähenemine ehk rahvaarvu kasv.(Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika) Milliseid demograafilise siirde etappe võib eristada? 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(kõrge sündimus ning suremus ja madal iive) 2. Demograafiline plahvatus(Suremus väheneb järsult aga sündimus jääb traditsiooniliselt kõrgeks) 3. Üleminekuetapp(Väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskmise eluea pikenemine ja iibe langus) 4. Rahvastiku vananemine(Sündimus ja suremus võrdsustuvad ja rahvaarv ei kasva) 5. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine(Negatiivne loomulik iive ja rahvastiku vähenemine) Millised on seosed deograafilise siirde ja ühiskonna arengu vahel? Ühiskonna areng toob kaasa elutingimuste paranemise
*1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral · Mõned rühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud juba viimasesse. Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine *Ajalooliselt läbinud kõik rahvad *Tänapäeval esineb vaestes arengumaades, kus valitseb veel korilus või varaagraarne tootmisviis Nt: Musta-Aafrika (ekvaatorialadel) mõned hõimud. Mõned rahvusgrupid kagu-ja lõu na-Aasias Tunnused: I. Sündimus-väga kõrge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
