LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIÄ JUHTIMINE ADIDAS VS NIKE Situatsiooniülesanne Üliõpilane: Marko Aunapuu Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2009 ADIDAS versus NIKE Situatsiooniülesanne 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamisek...
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
Eesnimi Perenimi PUITFASAADID Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Pille Nagel Tallinn 2013 SISUKORD Puitfassaadide ehitamine ja renoveerimine: Puit on loodus- ja inimsõbralik ning meeldiva välimusega fassaadimaterjal. Soodsatel tingimustel kestab puitfassaad aastasadu. Korrektne välisvooder saavutatakse vaid juhul, kui hoone konstruktsioonilised lahendused on korras neid vigu ei korva ükski värv või immutusvahend. Konstruktsioonilise kaitsega tuleb ära hoida eelkõige puidu pikaajaline märgumine ja tagada märgunud puidu võimalikult kiire kuivamine. Soovitatav räästa laius on >600 mm, viiluotstes >400 mm ja sokli kõrgus >300500 mm. Välisvoodri taha tuleb jätta vähemalt 25 mm laiune, ülalt ja alt avatud tuulutusvahe. Voodrilaudade alumine ots või serv tuleb lõigata kaldu, et hoida ära piki voodrit allavalguva ve...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne
Koolibrid imevad nektarit, oma pikka keelt kiiresti sisse-välja lükates ja tõmmates. Valku saavad nad väikesi putukaid ning ämblikulaadseid korjates. Koolibri rapleb ühe koha peal õhus, kuni märkab möödalendavat putukat, keda siis ründab. Ta on võimeline kinni püüdma ka võrgus olevaid ämblikke. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm järgi) http://www.rainshadowgardensblog.com/category/hummingbird-feeders/ KEHAEHITUS JA ELUIGA Kehaehitus võimaldab koolibritel õhus keerukaid manöövreid teha ja isegi paigal lennata. Nad on võimelised ka tagurpidi lendama ja on ainukesed linnud, kes seda teha suudavad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) Lennukiiruseks on koolibritel umbes 45 kilomeetrit tunnis, nad liigutavad lennates tiibu 50 korda sekundis. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) 3
ning proovivad oma saaki üllatada • Nad tapavad oma saaki kasutades tugevaid küüniseid • Suured saakloomad võivad olla ka näiteks kaljukits • Harva ta jahib ka vabas õhuruumis • Nad ei saa saakloomi kanda mis on nende enda kehakaalust raskemad – sel juhul teevad saagi tükkideks või nad tulevad mitu päeva järjest tagasi Eluiga • Vabalt elavatel kotkastel on väga raske vanust määrata • Juba mitmekümnendaid aastaid uuritakse kotka eluiga rõngastega • Šveitsis leiti kotkas kes sai 26 aastaseks ja Rootsis üks 32a • Mitte vabalt elavatel kotkastel (nt loomapargis) on eluiga tunduvalt pikem ja võib ulatuda 40 aastaseks Tänan kuulamast ja vaatamast! Kasutatud allikad • https://de.wikipedia.org/wiki/Steinadler • http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm • http://www.eestiloodus.ee/artikkel614_599.html
Rahvastik paikneb ebaühtlaselt sisemaal on rahvastiku tihedus 5-249 in/km2, aga mere ääres võib rahvastiku tihedus ulatuda üle 1000 in/km2. See erinevus tuleneb sellest, et Belgias eelistavad inimesed elada suuremates linnades või nende lähedal. 3 Joonis 4. Rahvastiku paiknemine Belgias 2.Keskmine eluiga 2008. aastal oli Belgias eeldatav keskmine eluiga naistel 82,38 aastat ja meestel 75,9 aastat, kokku 79,07 aastat. Nende näitajate erinevused näitavad, et on tegemist arenenud riigiga- naiste eeldatav eluiga on umbes 5 aastat pikem, kui meestel. Üldine keskmine eeldatav eluiga on väga kõrge võrreldes teiste riikide keskmisega. 3.Linnastumine 1975. aastal elas Belgia linnades 94,5% kogu elanikkonnast. 2005. aastaks tõusis linnaelanike osatähtsus 97,2%-ni
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht. 10. klassi materjal. Teemadeks iive, keskmine eluiga, rahvastiku vananemine, demograafiline plahvatus jm. etapid
· Emakala · Tursk Räim Kilu · Eesti rahvuskala · Enamasti 10-13 cm. · Umbes 15 cm. · Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine kehapikkus on 10-30 cm. · Enamasti alla 0,5 kg. · Toituvad limustest ja väikestest kaladest. · Eluiga võib ulatuda 16 aastani.
Tuhkur Millest tuleb juttu 1. Iseloomustus ja elupaik 2. Välimus 3. Toitumine ja eluiga 4. Paljunemine 5. Vaenlased Iseloomustus ja elupaik Tuhkur ehk tõhk on väike kärplane. Ta on kiskja. Kuulub keelikloomade hõimkonda. Tal on sale ja pikk keha.Tuhkru elupaikadeks on veekogude kaldad ja jõeluhad. Teda võib kohata kaljusel mäenõlval või puujuurte all. Nad on hea ujuja. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Pesa vooderdab rohu ja samblaga.Territooriumi märgistab tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega
karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest tehakse vanne nahahaiguste, vistrike ja sügeliste puhul. Marju võib kuivatatult kasutada teena C-vitamiini allikana.
nt. energia tootmine inimese kohta, energia tarbimine inimese kohta 12 190 (2007.a.) interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 58 (2008.a.) side- ja transpordivahendite hulk inimeste kohta (autod) 413 (2006.a.) mitmesugused suhtarvud (nt. päevas tarbitav kalorite hulk, kulutused toidule üldsissetulekust jne.) 3. Sotsiaalsed näitajad nt. inimarengu indeks imiku suremus tuhande sünni kohta 5 (2008.a.) keskmine oodatav eluiga 67,23 (2007.a.) haridustase 82,2 (2008.a.) haiglakohtade arv tuhande inimese kohta 557,3 (2007.a.) arstide arv tuhande inimese kohta 323,4 (2007.a.) Täida tabel riikide võrdluseks, vali 2008 aasta või kõige hilisem näitaja, kirjuta ka ühikud. Riigid: SKP või inimaren Miinimumpalk töötuse määr sõiduautode arv interneti oodatav oodatav imiku noorte olmejäätmete jooksevkontotehing
Loomulik iive:8000 Rändesaldo:2/1000 Sündimus Üldkordaja:11/1000 Iga naise kohta sünnib 1,8 last Prognoos 2025.aastaks jääb samaks Suremus Üldkordaja:9/1000 Imikusuremus:4/1000 AIDSi suri 2009.a inimest Soolis-vanuseline koosseis 0-14 aastaseid:17,7% 15-64 aastaseid:65,9% Üle 65.aastaseid:16,4% Ülalpeetavate määr:51,7% Vanadussõltuvuse määr:24,9% Rahvastikupüramiid(1991) Keskmine eluiga Mehed:39,4 aastat Naised:41,1 aastat Kokku:40,3 aastat Riik on langevas demograafilises arenguetapis Kasutatud materjalid https://www.cia.gov/index.html http://www.census.gov/ http://www.prb.org/ https://www.cia.gov/library/publications/the-world Aitäh kuulamast!:)
Sellepärast on ka eelpool nimetatud 63 000 nälgivat last, kesklassi inimeste jaoks utoopiline. Isegi siis kui on negatiivseid aspekte, on meie riik palju edasi arenenud. Me liigume õiges suunas, nimelt oleme me Euroopa Liidus ja NATO's paljudest riikidest eespool. Kui hakatag võrdlema end maailmas teiste riikidega siis oleme me väga palju edasi liikunud. Võtame näiteks eluea, 2011. aastal oli keskmine oodatav eluiga sünnihetkel ligikaudu 76 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 71 aastat ja naiste oodatav eluiga oli 81 aastat. Kui võrrelda neid aastaga 2000, kus meeste oodatav eluiga oli 65 aastat ja naistel 76 aastat, siis on näha, et oodatav eluiga on kasvanud. Eesti ei jää sugugi palju maha Euroopa Liidu näitajatest. See tuleneb sellest, et nüüdismeditsiin on arenenud ja Eestis on paljud meditsiinilised aparaadid olemas, mis aitavad inimestel saada kiiret ja kvaliteetset arstiabi. Näiteks, ennemalt olid algelised röntgenaparaadid
Tööjõu moodustavad kõik tööealised ja võimelised inimesed. Tööjõud jaguneb hõivatud töölisteks, töötuteks ja mitteaktiivseteks (õppurid, haiged jms) Sotsiaalne kihistus on inimeste jagamine klassidesse vara järgi. 1.Eluiga ja suremus Inimeste elu pikkus kajastab riigi sotsiaalmajandusliku arengu üldist taset, see mõjutab rahvastiku taastootmist ja heaolu pensionipõlves. 1960.ndate keskpaigal jäi oodatav eluiga pidama või isegi langes. 1990ndatel oli oodatav eluiga Eestis 69,9, Lätis 69,5 ja Leedus 71,6 aastat. 1990-1995 vähenes meeste ja naise keskmine eluiga Eestis 2,2 , Leedus 2,4 ja Lätis 3,2 aasta võrra. Eluea kasv oli viimase 20aasta jooksul Balti riikidest kõige kiirem Eestis, siis Läti ja Leedu. Kõige suurem oli varajane suremine enne 65.aastat surmade tõttu Venemaal, kõige väiksem Rootsis. 1990ndate keskel oli suremus veresoonkonna haigustesse rekordkõrge, meestel suremus
Armastab päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom. Paljunemine Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C. Sigimisperiood, millega kaasneb ka konnakontsert, võib kesta pool suve. Valjema krooksumise tarvis tulevad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isastele tiigikonnadele kasvavad sigimisperioodil eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid pulmatüükad. Levik ja eluiga Levinud Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole, lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias). Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Ida-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis ja enamikul saartel. Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses lühem. Toitumine ja vaenlased Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid, vahel sekka ka veest liuskureid ja ujureid. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest
valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Joonis 2. Itaalia lipp ja vapp Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalia keskmine rahvastiku tihedus on 197.72 inimest km2 kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on näiteks Koreas, Nepalis ja Pakistanis. Itaalias paikneb rahvas suhteliselt ühtlaselt. Rahvastiku tihedus on suurem rannikualadel kus on kuurort linnad ja suuremates linnades. Keskmine eluiga 2007. aastal on Itaalias keskmine eluiga meestel 41.1 a., naistel 44.1 a., kokku 42.5 a. Maailmas on selle riigi eluiga suhteliselt kõrge. Rahvastikupüramiid Joonis 3. Itaalia rahvastikupüramiid Tabel 1. Naiste ja meeste vanuseline koosseis mehed naised Lapseealised 14% 13% Tööealised 69% 64% Vanemaealised 17% 23% Kasutatud materjal : Üldandmed Vikipeediast http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Rahvastiku keskmine tihedus http://www.theodora
846 0.863 0.877 0.896 0.914 0.932 0.949 14 Denmark 0.875 0.883 0.89 0.898 0.916 0.935 0.949 15 Austria 0.848 0.862 0.876 0.899 0.918 0.938 0.948 Kirjaoskuse põhjal on 2010 aasta andmetel USA maailmas neljandal kohal (UNESCO) 2003. aasta andmetel on USA rahva kirjaoskus 99% (alates 15. eluaastast) Keskmine eluiga 78,24 aastat 2010 aasta andmetel on USA SKT 46,653 Esmasektoris töötab 1,20% rahvastikust Sekundaarsektoris töötab 21,90% rahvastikust Teenindussektoris töötab 76,90% rahvastikust USA import on $1,445,000,000,000 ja eksport $994,700,000,000 Suurimad ekspordi partnerid on Kanada, Mehhiko, Hiina, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa Suurimad ekspordi artiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad
REFERAAT Mink. Tuhkur. Nugis Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 MINK............................................................................................................................................ 3 TUHKUR...................................................................................................................................... 5 NUGIS......................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 9 MINK Kehapikkus: 30-50cm Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude...
Merily Müürsepp 9b PMG 23.04.2009 muutus on toimunud 4ndas kromosoomis esineb harva, esinemissagedus 1:100 000 sagedamini tüdrukutel keskmine eluiga alla 1 kuu kirjeldati 1965. aastal lootelise arengu mahajäämus näo anomaaliad väike lõug krambid südame ja neerude arenguhäired madal juustepiir koos ujulestaline kaela väike pea raske kuni sügava vaimse arengu peetus krambid lihaste halb toon alla pöörduvad "fishlike" suhu lühikesed ülahuuled kuulmislangust http://209.85.129.132/search?q=cache:f- FJc2TAdDUJ:www.ebu.ee/esitlus/kromosoommutatsioonid.ppt+Wolf-
Nii moodustab vastsündinud inimlapse peaaju maht ainult 25% täiskasvanu omast, samal ajal kui simpansi puhul on see suhe ligi 50%. · Inimlaps saavutab 3-aastasele simpansile omase anatoomilise ja füsioloogilise küpsuse alles 8.-10. eluaastaks. · Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga. · Aeglustunud arengu üheks kaasnähtuseks on inimese umbes kaks korda pikem eluiga kui inimahvidel. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis Püstine, kahel jalal Peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused Skujuline selgroog, Selgroog ei ole Skujuline laienenud rinnakorv, laiem ühe kõverusega, suur tagavööde, suur varvas ei varvas vastandub
· Korea Vabariik 96753 immigranti · Filipiinid 52846 immigranti · Brasiilia 49320 immigranti · Tai 45118 immigranti · Korea Demakraatlik Rahvavabariik 44088 immigranti 5 riiki, kuhu inimesed rändavad Hiinast, ehk emigreeruvad: · Hong Kong 2193425 emigranti · Ameerika Ühendriigid 1007331 emigranti · Kanada 346116 emigranti · Malaisia 269069 emigranti · Jaapan 253096 emigranti 5. Keskmine eluiga Inimestel üldiselt: 74.84 aastat Koht maailma tasemel: 95 meestel: 72.82 aastat naistel: 77.11 aastat (2012 est.) Maailma tasemel koht on 95 221-st, mis on päris heal tasemel. Naiste eluiga on keskmiselt 4 aastat kõrgem meeste omast. Maailma esimesest, mis on Monaco, on inimeste keskmine vanus 14,84 aastat madalam ning maailmas riigist, mis on Tsaad, on inimeste keskmine vanus 26,15 aastat kõrgem. Umbes samale tasemele Hiinaga jäävad veel Süüria ja Kolumbia. 6
Nii imi- kui emigrante on rohkem meessoost, kes rändavad tihti seoses tööga. Immigratsioon Emigratsioon 2010 aasta jooksul sisserändamise levinumad põhjused olid: 1.Töö (21%) 2.Perede taasühinemised (20%) 3.Sisserändamine seoses EU/EES vaba liikumise reeglitega (18%) 4.Õppimine/kool (14%) 5.Pagulus (12%) Rahvastiku paiknemine Pindala: 449 964 km2 Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Keskmine viljakus on 1,42 last iga naise kohta. Inimese oodatav eluiga on kuni 81 aastat. Rahvastik: 17,1% lapsed, 65,5%täiskasvanud, 17,4% eakad. Riigi rahvastik ei vanane, kuna noori ja vanu on enamvähem võrdselt. Paiknemise põhjused on lihtsad: Suuremates linnades on rohkem töökohti ning paremad õppimisvõimalused. Võrreldes naaberriikidega jääb Rootsi rahvastiku tiheduselt teisele kohale Norras ja Soomes on rahvastiku tihedus 16 in/km2, Taanis aga 127,9 in/km2. Väikelaste suremus: kokku 2.77 surma/1,000 elussündi meessoost: 2
Referaat kirjeldab kuuse kasvu ja eluiga, paljunemisiviisi ja kasvukeskkonda ning sisaldab katset. Katses uuriti, kas ühe puuvõra okstes on okkad erineva suurusega või mitte.
Cemex - maailma suurim ehitusmaterjalide tarnija ja maailmas suuruselt kolmas tsemendi tootja. Gruma - suurim maisijahu ja tortillade tootja maailmas. Grupo Modelo - suurim õlletootja Mehhikos. Ekspordib oma toodangut USA-sse, Ühendkuningriiki, Kanadasse jne. Tuntumad ekspordimargid on Corona, Modelo ja Pacífico. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Mexico 3. Riigi arengutase : · Kirjaoskus 91,4 % · Imikusuremus 1000 sünni kohta 17,29 · Keskmine eluiga meestel 73,65, naistel 79,43 · Töötajatest 62% on hõivatud teenindusfääris. http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/35749.htm · SKP (sisemajanduse koguprodukt) elaniku kohta 12,429$ http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/MEX.html 4. Inimarenguindeksi järgi on Mehhiko 2011. aastal 57. kohal e. kõrgelt arenenud riikide hulgas http://hdr.undp.org/en/media/HDR_2011_EN_Table2.pdf 5. Rrahvaarvu kasvu graafik : http://www.google.com/publicdata/explore?ds=k3s92bru78li6_#!
pikamaarändur, kelle rändeteed ulatuvad Aafrikasse – üle Sahara kõrbe, kuid teda on talviti kohatud ka Edela-Euroopas ja Loode-Afrikas. Kus võib kohata... Suuremad ja elujõulisemad asurkonnad Eestis paiknevad suurtel jõelammidel – Suur-Emajõe, Kasari, Soomaa ja Mustajõe niitudel. Haudeajal on rohunepi meelispaikadeks üleujutatavad luhaniidud, kuid teda kohtab ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel), madal- ja siirdesoodes. Eluiga. Tüüpiline eluiga on 4 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 14 aastat. Eluviis. Alates aprilli lõpust kuni jaanipäevani koonduvad isasnepid õhtuhämaruse saabudes mängupaikadesse, mis asuvad mõnel kuivemal luhakühmul. Igal isasel on mänguplats, mida ta püüab kaitsta teiste isaste eest ja kus ta esitab omapärases küünitavas poosis mängulaulu. Aeg-ajalt jälitavad võitlusplatsile kogunenud isaslinnud üksteist, siis naasevad nad taas kiiresti oma platsile. Emaslindude
Tagasikerija pooldajad väidsid, et tagasikerimise funktsioon VHS mängijal mõjutab taasesituse kvaliteeti . Paljud odavad videomakid jätaksid lindi video pea ümber samal ajal kui tagasikerimine või edasikerimine toimuks, nii et tagasikerijad päästaksid linti. Tagasikerija keriks linti sujuvalt ja seda ka harilikult kiiremini kui tagasikerimise funktsioon VHS mängijal. Kuid mõned tagasikerijad tegid sageli järske pidurdusi, mis aeg-ajalt kahjustasid linti. Eluiga VHS-kassetide eluiga jääb umbes 10-20 aasta vahele. DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Ajalugu 1993. aastal töötati välja kaks optiliste andmekandjate standardit. Üks neist oli Multimedia Compact Disc (MMCD), mida arendasid sellised firmad nagu Philips ja Sony, teist Super
Suurbritannia Suurbritannia on kaasaegses põlvkondade vaheldumise etapis. See tähendab, et nii suremus kui sündimus on väiksed. Sündimus on 649 % , suremus 612 % , loomulik iive 1.7 % . Vanemaealised on ülekaalus, kõige rohkem on 40- 44 aastaseid. Eluiga on suhteliselt pikk 79 aastat. Rahvastiku tihedus on umbes 250 inimest/ km². Suuremad keskused on: London - 7,8 miljonit elanikku; Kesk-Inglismaa (Leeds, Sheffield, Manchester, Liverpool) - 7,5 miljonit elanikku; Birmingham 2,6 miljonit elanikku; Lõuna-Sotimaa (Glasgow, Edinburgh) - 1 miljon elanikku; Cardiff - 0,3 miljonit elanikku. Rahvaarv on hetkel 60'944'000. Rahvaarvu kasv on 0.3 %. Aastal 2015 on rahvaarv 62'175'000, aastal 2025 63'819'000
13367566 5538265 7829301 Maailm 19,5 8,1 1,14 1,13 8 3 5 77284529 Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Life Life Life Total IMR Both Expectancy: Expectancy: Expectancy: fertility rate Sexes Both Sexes Male Female per woman Odatav Odatav Odatav Keskmiselt
Lapsed vanuses kuni 14a: 13,5 % Tööealised: 66,3% Vanemaealised: 20,2% Keskmine eluiga Meeste keskmiseks elueaks Itaalias on 76,7 aastat naistel aga 83 aastat. Eluiga Itaalias on suhteliselt kõrge ning eakamaid inimesi, u. 65 aastaseid on kolmandiku võrra rohkem kui alla 15.aastaseid.
aastasadu nii olnud. Rahvaaru kasv. Ukraina sündimus on 10 promilli ning suremus 16 promilli. Iive on seega negatiivne 6 promilli. Absoluutarvudes sünnib u 439 000 last ja sureb 723 000 inimest. Naise kohta keskmiselt 1,3 last. Imikusuremus on 9 last 1000 sünni kohta. 2025. aastaks langeb sündimus 8 promilline ning suremus 15 promillile seega iive jääb ikka negatiivseks. Migratsioonisaldo on Ukrainas -0. Keskmine oodatav eluiga Ukrainas on suhteliselt madal - 68 aastat (naistel kõrgem 74 a ja meestel tunduvalt madalam 62 aastat). Eestis on oodatav eluiga paar aastat kõrgem 73 aastat. HIV positiivseid on 1,6% kogu rahvastikust, see näitaja on Euroopa kohta suhteliselt kõrge. Ukraina rahvastik on veel üsna noor: mediaanvanuseks 39,1 aastat (naistel 42,7 ja meestel 36,3). Näiteks Argentiinas on see näitaja 30 aastat (noor rahvastik) ,kuid
Montevideo, kus asub umbes 1,5 miljonit elanikku, mis on pea pool kogu Uruguay rahvastikust. Hõredamini on asustatud maapiirkonnad. Põhjusteks võib olla see, et lõuna piirkonnas on rohkem tööd, kui mujal, sest seal asuvad suuremad tööstushooned. Maapiirkondades ei ole palju rahvast, sest ei ole ka tööd ning maapiirkondades on ka rohkem kõrgendikke, kui nendes piirkondades, kus on linnad. 3. Soolis-vanuseline koosseis 2013. aasta seisuga on loomulik iive positiivne, keskmine eluiga nii meestel, kui ka naistel on üle 70-ne. Ja Uruguay läheb üle kaasaegsele rahvastiku tüübile. Ning 2025.aastast hakkab rahvaarv tasapisi langema 3.1. Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive 2013. aasta seisuga on sündimus 1000 elaniku kohta 44 ja surmi 32. Loomulikuks iiveks on 3,6 %. Kuna loomulik iive on positiivne siis rahvaarv kasvab ka jätkuvalt. 3.2. Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Keskmine eluiga meestel on 73,5 ja naistel 79,9
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu
(Joonis 4. Üldine suremuskordaja ja selle dünaamika Eestis) Suremisnäitaja Eestis on kõrge. Joonisel on esitatud üldise suremuskordaja (surmade arv 1000 elaniku kohta aastas) dünaamika aastatel 1970-2004. Suremust suurendavad: · Vaesus · Looduskatastroofid · Õnnetused · Halb tervishoiukorraldus · Arstiabi kehv kättesaadavus · Ebaterve eluviis Surma põhjused : · Arengumaades: Sõjad Vee puudus Nälg Keskmine eluiga · Arenenud riikides: Ebaterved eluviisid Keskmine eluiga Südameveresoonkonna haigused AIDS Vähk Õnnetused Vägivald (Joonis 5. Suremuse üldkordaja) Tervisepoliitika on institutsioonisisene (eriti valitsuse) otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja teistele poliitilistele survetele. Tervisepoliitika peamised ülesanded on järgmised :
kuumutamisel. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna volframi sulamistemperatuur on kõrgeim. Hõõgniiti ümbritseb klaaskolb, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval täidetakse klaaskolb argooni või krüptooniga. Tekkinud valgus moodustab vaid 5- 10% kasutatud energiast. Kui tõsta temperatuuri, siis kasvavad valgusviljakus ja värvitemperatuur, lambi tööiga aga kahaneb, sest kõrgemal temperatuuril aurustub hõõgniidi materjal kiiremini. Hõõglambi eluiga normaalsel kasutamisel on ligikaudu 1000 h. Hõõglambi suurimaks miinuseks ongi suur soojuse eraldumine ja selle juures väike valguse eraldumine. Samuti on ta eluiga suhteliselt lühike. Plusiks aga saab lugeda tema odavust ja valmistamise suhtelist lihtsust. 1.2 Halogeenlamp Halogeenlamp on põhimõtteliselt hõõglamp, kuid ta kolvis on halogeengaas, mis takistab hõõgniidist eralduva volframi sadestumist kolvi sisepinnale, suunates selle tagasi hõõgniidile.
tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Täiskasvanud metssea keha pikkus jääb umbes 90–200 cm vahele ning turja kõrgus jääb 55–110 cm vahele. Saba on 15–40 cm pikk ning metssea kehakaal jääb 44–320 kg vahele. Isased on tavaliselt suuremad kui emased isendid ning isastel on ka 4 kihva, mis kasvavad terve eluea jooksul. Emastel on 6 paari nisasid. 3.Eluiga Metssea eluiga on tavaliselt 9–10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25 aasta vanuseks. 4.Elulaad Aktiivsus Metssead on üldiselt öise eluviisigia ning aktiivsed peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti. Keskmiselt 4–8 tundi päevas otsivad nad süüa, mis on üldiselt sotsiaalne tegevus koos grupiga. Päevasel ajal puhkavad nad varjulistes kohtades, näiteks põõsastes. Sotsiaalsus Metssead on üldiselt seltskondlikud loomad. Nad
Rahvaloendus 2011 Tulemused 1 294 455 elanikku Suurenenud keskmine eluiga 40,8 aastat Meestel 37,7 aastat, naistel 43,4 aastat Elanikkonna kahanemine 75 597 inimese võrra Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku
Tallinn 2018 SISUKORD ABSTRACT ....................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4 1 TEOREETILINE RAAMISTIK ..............................................................................................5 1.1 Oodatav eluiga ..................................................................................................................5 1.2 Vaesus eakate seas ............................................................................................................7 2 METODOLOOGIA .................................................................................................................9 2.1 Andmete kogumine ...........................................................................
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumisega tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline rahvastikutüüp Kõrge sündimus ja suremus, keskmine eluiga 3540,peres 78 last,täisealiseks 34 Ülemineku esimene etapp Demograafiline plahvatus Euroopas 18.saj Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Arstiabi ja Teine tase elatustingimuste Kolmas tase Neljas tase paranemine Viies tase Väheneb suremus ja pikeneb eluiga Iibe suurenemine Kesk-Aafrikas Teine etapp
kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvastikutüüpi; inimeste keskmine eluiga kõrge; keskmine haridustase kõrge. 5. Vähem arenenud riigid ehk lõuna riigid
protsendil elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal. Austraalia rahvastiku püramiid. Austraalia rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. Rahvastik on vamamev, keskmine eluiga 78 aastat. 1000 inimese kohta sünnib 13 inimest ja sureb 7. Sündimus on suur, kuid tasapisi langeb. Töövõimelisi inimesi on palju, mille tõttu areneb riik kiiresti ning mitte asjata on maailma üks arenenumaid riike.
Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle. · Oskab tuua näiteid aspektidest, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist. · Oskab rahvastiku diagrammi uurides tunda ära rahvastikutüübi. Oskab kõrvutada ja võrrelda erinevaid rahvastikutüüpe rahvastiku diagrammi abil. Mõisted: demograafilise ülemineku (siirde) teooria, traditsiooniline rahvastikutüüp, kaasaegne rahvastikutüüp, demograafiline plahvatus, demograafilise
ja neutronite hulgaline moodustumine. 8.Mustad augud Kui tuumakütuse ammendumisel on tähe tuuma mass suurem, kui 2,8 Mo, siis ei suuda kokkutõmbumist takistada ei elektron ega neutron gaasi rõhk. Mustal augul säilib välisvaatleja jaoks gravitatsiooniväli, pöördumis pulss moment ja elektrilaeng. 9.Päike (aktiivsus, mass, raadius, välistemperatuur, eluiga) Mass: Mo= 1,99 × 1030 kg Raadius: Ro= 696000kg Välistemperatuur: 5800°K Eluiga: 10 × 109 a Aktiivsus: Päikese aktiivsus muutub keskmiselt 11.aastase perioodiga.
Paljunemisvõime : suguline , mitte suguline Arenemis ja kasvamisvõime : Areng on kompleks muutusi organismi ehituses ja talituses, mis muudavad üldjuhu keerulisemaks Otsene areng-järglane sarnaneb vanemale organismiga Moondega areng- jagune täis moondeks (muna-> vastne-> nukk-> valmik) , vaegmoondega (muna -> vastne-> valimk) Pärilikus: järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga , mis lõppeb surmaga: kõikidel on erinev eluiga Kohastumine: kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukoskkonnaga, kui ei, siis sureb välja Kasv : on organismi mõõtmete ja biostuktuuride arvu suunatud suurenemine , eesmärgiga saavutada paljunemiseks sobivad möötmed · Piiratud kasv (taimed, seemned) · Piiratud kasv toimud kas teatud arenguetappini või teatud mõõtmete saavutamiseni
tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on ,,karmi ärimaailmaga" toimetulemisel. Teisalt elame maailmas, kus muutuste tempo üha kiireneb. ,,Naiste maailmale" aga ongi olnud omane pidev muutumine ja katkestatus (lapsed kasvavad, nende vajadused muutuvad pidevalt; tuleb teha mitut asja korraga toidutegemine, imiku hooldamine, koristamine, talutööd). Tänases tööelus on väga ebatõenäoline, et avaneks
Tervislikud eluviisid. Lugupeetud kuulajad! Oma kõnes tahan teile rääkida tervislikest eluviisidest, kuidas toituda ja elada tervislikult ja mittetervislikest eluviisidest. Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Meile kõigile on räägitud, et ärge sööge liiga palju magusat ja pange soojalt riide. See võib tunduda mõtetuna, aga tegelikult on see õige. Paljud inimesed arvavad, et on raske tervislikult toituda, aga tegelikult pole see tõsi. Kindlasti olete kuulnud toidupüramiidist. Toiduainete valikul ja tervisliku toitumise põhimõtteid on neli: mitmekesisus, tasakaalustatus, möödukas ja vajadusele vastavus. Toidupüramiid aitab neid põhimõtteid järgida. Kõik me teame taldrikureeglit, aga vähesed täidavad seda. Taldrikureegel: erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust, põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodusta...
saabunud suhteliselt võrdselt10. Prantsusmaal on suur osatähtsus sisserännanud elanikkonnal, mis aga toob kaasa mitmeid probleeme. Võivad tekkida konfliktid kohalikke ja immigrantide vahel, samuti suureneb tööpuudus või immigrantide vaesumine. Probleem on ka slummide ning getode tekkimisega. Õnneks on seda Prantsusmaal korrastatud vastava migratsioonipoliitikaga, mis paneb kvoodi nii sisserändajate arvule kui võimalustele. 5. KESKMINE ELUIGA Prantsusmaa inimeste keskmine eluiga aasta 2012 andmete põhjal on 81,46 aastat. See on Euroopa keskmisest 1,7 aasta võrra pikem. See on suurem ka näiteks Eesti (73,58 aastat), Egiptuse (72,92 aastat), Somaalia (50,80 aastat) ja USA (78,49 aastat) keskmisest elueast. Kuid Pransusmaa keskmine eluiga aastal 2012 jääb alla näiteks Monaco (89,98 aastat), Itaalia (81,86 aastat), Singapuri (83,75 aastat), Andorra (82,50 aastat) ja Jaapani (83,91 aastat) keskmisele elueale
Suuremad linnad: Lille 1,3 mln, Lyon 1,28 mln, Marseille 1,23 mln ( kõik koos eeslinnadega). Elanikkond: Prantsusmaal elas 29.12.99.a. seisuga 60,186 mln inimest (koos meretaguste departemangudega), neist 93,6 % olid Prantsuse kodanikud. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad olid alzeerlased 1,14%, portugallased 1,09% ja marokolased 1,03%. Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%. Keskmine eluiga: 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln protestante 1,0 mln juudiusulisi 0,7 mln. Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Nn. Viies vabariik põhineb 1958
1. Rasterkaardid pikslid. 2. Koropleetkaart nähtused pindade kauppa, rahvaarvu ja pindala suhe. 3. Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas. 4. Pindala kaardid "pindala kaart",mõttetu, ebatäpne, kunstiline. Miks hakkas rahvaarv kiiremini kasama, kui inimesed paikseks muutusid? Sellepärast, et siis hakkasid inimesed põlduharima ja koduloomi kasvatama. Nende elujärg paranes, seega kasvas keskmine eluiga ja inimeste heaolu, inimesed olid õnnelikumad, sest neil olid kõhud täis ja tehti rohkem lapsi. Miljard inimest. · Esimene miljard sai täis umbes aastal 1800 · Teine miljard natuke rohkem kui 100aasta pärast · Kolmas miljard 30 aasta pärast ja peale kolmandat miljardit on miljardid täitunud aina kiiremini. SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID Sündimus · Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130miljoni lapse.
ANDORRA Andorra on Euroopas kuues väikseim riik. Andorral on mitu iseärasust. Andorra pindala on 468 km2 seega Andorra on umbes poole väiksem, kui Hiiumaa. Andorras elab umbes 84 000 inimest ehk 180 inimest km2 kohta. Andorra on vürstiriik. Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea ülesannet täidavad 2 välismaa ametikandjat Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president. Andorra on maailmas kolmas kõrgeima elueaga riik. See eluiga on 82 aastat. Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid ametlikuks rahaühikuks on euro. Andorra euro tagaküljel on Andorra vapp. Andorra on merepiirita riik. Andorra asub Prantsusmaa ja Hispaania piiril. Andorra pealinn on Andorra la Vella. See paikneb Pürenee mäestiku idaosas. Linn asub kuni 1400 m kõrgusel merepinnast. See on kõrgeimal asuv pealinn Euroopas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
