Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid (0)

Maailma 
rahvastik  ja 
rahvastikuprotse
ssidAllikad: 
Maailma ühiskonnageograafia 
gümnaasiumile,  AS BIT 2006
Maailma  ühiskonnageograafia 
gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto  
Tartu 2003, www.wikipedia.com  
 
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po
pclockw
http://www.vkg.werro.ee/materjalid
/EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht
ml
 
http://eesti.files.wordpress.com/2007
/03/a.gif
http://www.census.gov/ipc/www/idb
/ pyramids .html
1
Koostaja : Jelena Vidinjova, Maardu 
Gümnaasium
Rahvaarvu muutumine
 Pikka aega maailma rahvaarv oli 
muutumatu,  suremus oli umbes sama 
suur kui  sündivus
 Rahvaarv hakkas kasvama, kui 
inimeste eluviis muutus paikseks
 1900. aastal elas maailmas 1,6 
miljardit inimest, aastal 1992 aga 
juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 
10:08)
6,797,150,278    inimest 
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw  
  rahvaarv on 20. sajandil 
kolmekordistunud
2
 
3
Rahvaarvu muutumine
4
Rahvaarvu muutumine
aasta
                arv
1650
          500 000 000.
1800
          1 000 000 000
1918-27 2 000 000 000
1960 
3 000 000 000
1974    4 000 000 000
1987
          5 000 000 000
1999
          6 000 000 000
2012
          7 000 000 000
2022
          8 000 000 000
2150
         11 000 000 000
5
Kuidas kasvab maailma 
rahvaarv ?
miljardit
Arengumaad
Arenenud riigid
Arenenud riigid
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision ( medium  scenario), 2003.
6
Maailma suurema rahvaarvuga riigid
     2004.a    mln            2050 .a   mln
1. Hiina      1,300
1. India       1,628
2. India       1,087
2. Hiina       1,437
3. USA              294
3. Usa             420
4.  Indoneesia    219
4. Indoneesia  308
5. Brasiilia       179
5.  Nigeeria        307
6.  Pakistan        159
6. Pakistan      295
7. Venemaa      144
7.  Bangladesh   280
8. Bangladesh   141
8. Brasiilia        221
9. Nigeeria        137
9.  Kongo  DV     181
10. Jaapan          128
10.  Etioopia         173
7
Rahvaarvu muutumine
 2002. aastal on maailmas 6,2 
miljardit inimest. 
 75% elanikkonnast elab 
kolmanda maailma riikides. 
 Aastane juurdekasv on 1,5% 
ehk 80–90 miljonit inimest
  90% rahvaarvu kasvust langeb 
kolmanda maailma arvele
8
Rahvaarvu muutused eri 
6000 maailmajagudes
5000
Aasia
4000
3000
2000
Aafrika
     Lõuna-
1000
    Ameerika
Euroopa
Põhja-
0
Ameerika
1800
1850
1900
1950
2000
2050
9
Mis on rahvastiku plahvatusliku 
kasvu põhjuseks?
 suremuse langus, mis on tänapäeval eriti 
kiire arengumaades
 inimeste toitumistingimuste paranemine
 tervishoiu ja arstiteaduse areng 
 rahvastiku kasvuga kaasneb ka 
linnaelanikkonna osatähtsuse 
suurenemine: 1900. aastal elas linnades 
14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%  
 aastaks 2020 ennustatakse 
arengumaade  linnarahvastiku  kasvu 
kolmekordistumist
10
Rahvastiku  paiknemine
 Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt
 Tähtsaim rahvastiku paiknemise 
tegur on  soodsad kliimatingimused
 Suurim rahvastiku tihedus on 
tasastel ranniku- ja jõeäärsetel 
aladel
 Kui 1950.a  moodustas arenenud 
riikide rahvastik 1/3 kogu maailma 
rahvastikust, siis praeguseks on see 
langenud ¼-le ja langeb veelgi.
11
RAHVASTIKU PAIKNEMINE
12
Rahvastiku tihedus riigiti 
seisuga2006.a
13
T.
T  Malthus ( 1766 -1834)
Rahvastiku kujunemise 
põhimõtted:
 Rahvaarv suureneb   geomeetrilises 
progressioonis, kahekordistudes  
iga 25 aasta järel.
 Elatusvahendid kasvavad 
aritmeetilises progressioonis, mis 
viib ressursside nappuseni
 Rahvastikuprobleemid on seotud 
ressurssidega ja vastupidi.
14
Olulised mõisted
 Rahvaarv on mingis piirkonnas  elavate  
inimeste arv. Eristatakse tegelikku 
rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt 
kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure)
 Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm 
peamist protsessi on  sündimus , 
suremus ja ränne ehk inimeste elukoha 
vahetused.
 Loomulik iive on sünni-ja 
surmajuhtumite vahe. 
 Rändesaldo on antud piirkonda mujalt 
saabunute ja mujale lahkunute vahe. 
  Koguiive  saadakse loomuliku iibe ja 
rändesaldo summana – see näitab 
rahvaarvu muutumist antud piirkonnas.
15
Sündimust  ja  suremust  
mõjutavad tegurid
 Aasta jooksul sünnib maailmas 
üle 130 miljoni lapse
 Ügas minutis üle 250 lapse
 Sündimust ja suremust 
mõjutavad mitmed tegurid, 
mis erinevad riigiti ja 
muutuvad ajas
16
SÜNDIMUST MÕJUTA
T V
A A
V D:
 Viljakas eas naiste arv
 Naiste vanus sünnitamisel
 Religioon
 Pereplaneerimise võimaluste 
olemasolu ja nende kasutamine
17
SÜNDIMUST MÕJUTA
T V
A A
V D:
 Kooselu traditsioonid
 Väärtused
 Traditsioonid ühiskonnas
 Naiste ja meeste seisund 
ühiskonnas, võimalused ja 
vabadused
 Majanduslikud võimalused laste 
kasvatamiseks
18
Sündimuse üldkordaja  
Süno
d n
ide arv mingis piirkonnas või riigis 
1000 inimese kohta aastas  ( 0/00 )
19
Suremuse üldkordaja on
Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 
1000 inimese kohta aastas 
(promillides)
20
Suremust mõjutavad 

tegurid:
Vaesus , nälg, vee puudus, sõjad
 Halb tervishoiukorraldus
  Arstiabi   kehv  kättesaadavus
 Ebatervislik eluviis
 Südameveresookonna haigused, 
vähk
 Õnnetused, vägivald
 Surmatoovad haigused
Millised on arenenud riigi suremuse 
tegurid?
21
Rahvastikupüramiid 
iseloomustab rahvastiku 
soo

lis
see -v
 o an
n k u
ah se
eo lis
sal t
in  k
e oosse
 tulpdi
isu
agramm, 
kus vertikaalteljel on kujutatud 
vanuserühmad ja horisontaalteljel 
vasakul poolel iga vanusegrupi 
meeste arv (või osatähtsus) ja 
paremal poolel naiste arv (või 
osatähtsus).
22
Rahvastikupüramiidilt on 
näha: 

Rahva üldarvu 

Kui palju on erinevas 
eas mehi ja naisi 
(kõige sagedamini 
kasutatakse 5-
aastaseid vanuserühmi 

Laste ja vanurite 
osatähtsust 
kogurahvastikust ja 
suhet tööealise 
elanikkonnaga 

Meeste ja naiste suhe   Sündimuse, suremuse 
erinevates 
muutusi viimaste 
vanuserühmades  
aastakümnete jooksul 

Sisse ja väljarände 

Meeste ja naiste 
mõju riigi rahvastiku 
keskmist eluiga 
koosseisule 
23
24
Võrdle 
kahe riigi 
rahvas-
tikku !
25
DEMOGRAAFILISE     
ÜLEMINEKU
TEOORIA
 Traditsiooniline põlvkondade 
vaheldumine
 Demograafilise ülemineku 1.etapp: 
demograafiline  plahvatus
 Demograafilise ülemineku 2. etapp
 Kaasaegne rahvastiku  vananemine
26
1.Tr
T aditsiooniline 
põlvkondade vaheldumine
 Iseloomulik agraarühiskonnale
 Kõrge sündimus 40-45 o/oo
 Kõrge suremus 30-35 o/oo
 Keskmine eluiga on 40-45 aastat
 Madal või negatiivne loomulik iive
 Kõige pikaajalisem etapp
 Aafrika, Ladina-Ameerika, 
Okeaania  piirkondades elavad 
hõimud 
27
2. Demograafilise ülemineku 
1.etapp
 Algas Euroopas 18.sajandil
 Elutingimuste, toitumise ja 
arstiabi paranemine
  Eluea   pikenemine , suremuse 
vähenemine, sündimus on 
traditsiooniliselt kõrge
 Kõrge loomulik iive 20-30 o/oo
 Kiire rahvaarvu kasv - 
demograafiline plahvatus
28
3. Demograafilise ülemineku 
2.etapp
 Sündimuse vähenemine
 Sündimust mõjutab naise 
staatuse muutumine ühiskonnas
 Keskmise eluea pikenemine ja 
iibe langus alla 20 o/oo
  Väikelaste  suremuse vähenemine
29
4.Kaasaegne rahvastiku 
vananemine 
 Madal sündimus ja suremus
 Rahvaarvu aeglane kasv või 
kahanemine
 Üleüldine pereplaneerimine
 Kättesaadav tervishoiusüsteem
 Negatiivne loomulik iive
 Eakate osakaal rahvastikus 
tõuseb 20-25 %-ni
30
31
1.Rahvasti
ku iive 
riigiti
2. 
Rahvastik
u 
vanuselin
e koosseis 
32
mõnedes 
riikides
33
Kokkuvõtteks
 Demograafiline üleminek (siire) – rahvastiku 
protsesside areng, kus traditsiooniline 
rahvastiku  taastootmise  tüüp (kõrge sündimus, 
kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku 
taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal 
suremus) 
 I Traditsiooniline – kõrge sündimus (40-45 ‰); 
kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj.    
 II Demograafiline plahvatus – kõrge sündimus 
(40-45 ‰); suremus langeb (~15‰); suur iive 
(30‰); rahvaarv kasvab kiiresti  
 III Rahvastiku vananemine – sündimus langeb; 
suremus on väike; iive väheneb; noorte 
osatähtsus väheneb   
 IV Kaasaegne – madal sündimus; madal 
suremus; nulli lähedane iive   
34
Tabelis on esitatud andmed kahe 
riigi kohta.
 Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid 
riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta.
1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh
Sundimus 
Suremus 
Keskmine
Imikute
RIIK
0⁄00
0⁄00
Eluiga M/N
suremus 0⁄00
9
10
77/83
6
30
8
61/61
61

Kumma riigi  rahvastik on vananev? 
Pohjendage.

Millised majanduslikud probleemid voivad 
tekkida  vananeva  rahvastikuga riigil?
35
Ränne ehk  migratsioon  on 
inimeste alalise elukoha 
vahetus
 Piiride järgi eristatakse välis- ja 
siserännet
 Sise- ja välisrände  vahet  
nimetatakse rändeiibeks ehk 
rändesaldoks
36
Rände  liigitamise  alused ja 
tüübid
Iseloom
Ulatus 
 
 Riigisisene
 Vabatahtlik
 Rahvusvaheline
  Kaasränne
 Sundränne 
Põhjused 
 Majanduslikud
Kestus 
 Poliitilised
  Alaline
 Usulised, 
 Ajutine
Kultuurilised
 Sesoonne 
 Loodusõnnetused 
37
MÕISTED 
 Immigratsioon –  sisseränne  
(immigrant).
  Emigratsioon  –  väljaränne .
  Remigratsioon  – tagasipöördumine 
kodumaale .
 Pagulane – inimene, kes on sunnitud 
kodumaalt  lahkuma  (sundränne).
  Rändekvoot  – sisserännet  piirav  
määrnumber.
  Pendelränne  – igapäevane edasi-
tagasi ränne kahe asula vahel.
38
Rahvastiku ränne  IV-
V V
- II  
sajanditel
39
Interaktiivne 
migratsiooni  kaart 
peamiste voogudega
http://www.bbc.co.uk/scotland/education
/geog/population/migration_map.shtml
40
Migratsiooni  tõuke -ja 
tõmbepõhjused ning 
barjäärid
  Tõuketegurid  põhjustavad inimeste 
lahkumist
  Tõmbetegurid  meelitavad inimesi 
uutesse  kohtadesse  elama
 Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks 
olla  tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks
 Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed, 
majanduslikud ja formaalsed barjäärid
41
Lähtepiirkonna 
tõuketegurid:
 Väike töökohtade   
                             
arv ja 
õppimisvõimaluste 
valik
 Ebameeldiv, 
üksluine sotsiaalne 
 Madal palk
keskkond
 Halvad 
 Ebasoodne 
elamistingimused
looduskeskkond, 
 Inimestevahelised 
looduskatastroofid
lahkhelid
42
Sihtpiirkonna 
tõmbetegurid:
 Suur töökohtade arv ja 
õppimisvõimaluste valik
 Kõrge palk
 Head elamistingimused
 Sugulased, sõbrad, tuttavad
 Meeldiv ja mitmekülgne 
sotsiaalne keskkond
 Soodne, tervislik looduskeskkond
43
Rände barjäärid:
 Kaugus
 Info puudus
 Rände maksumus
44
Tänapäeva rahvastiku rännete 
peamisi põhjusi 
Lääne-
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja 
Euroopa  Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja 
Ladina- Ameerikast  – paremad töö- 
ja elamistingimused. EL piires 
toimib tööjõu vaba liikumine, seega 
Põhja-
ka riikidevaheline ränne. 
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-
Amee-
Ameerikast, Aasiast (vähemal 
rika
määral ka Euroopast). Põhjuseks  
paremad elu- ja töötingimused. 
45
Tänapäeva rahvastiku rännete 
peamisi põhjusi 
Ida-
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui 
Euroopa  ka Põhja-Ameerika kõrgelt 
arenenud riikidesse nii õpingutele, 
paremate elu- ja ka töötingimuste 
otsingutele. 
Lõuna-
Rännatakse välja peamiselt Põhja-
Amee-
Ameerikasse, vähem Euroopasse 
rika
paremate elu ja  töötingimuste 
otsingutele. 
46
Tänapäeva rahvastiku rännete 
peamisi põhjusi 
Aafrika 
Euroopasse (eelkõige endistesse 
emamaadesse),  Aasiasse  (eelkõige 
Araabia  poolsaare riikidesse)  
paremate elu ja töötingimuste 
otsingutele, aga ka sõjalistel ja  
poliitilistel põhjustel, näljahädade 
eest. Toimub ka mandrisisene 
ränne kõige vaesematest riikidest 
natuke parema elatustasemega 
riikidesse. 
47
Tänapäeva rahvastiku rännete 
peamisi põhjusi 
Aasia  
Põhja-Ameerikasse -  paremate elu 
ja töötingimuste otsingutele, ka 
ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste 
eest. Mandrisisene – poliitiline, 
sõjaline, usuline tagakiusamine: 
Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-
Kaukaasiast  Venemaale.  Lõuna-
Aasiast  Araabia ps. riikidesse – 
ülerahvastatus , paremad  töö- ja elu 
tingimused. 
48
Suuremate rännetega 
kaasnevad probleemid nii 
lähte- kui  siirdemaale  
Positiivne külg USA-le
Positiivne külg Mehhikole
 Mitmekesistub 
 Riigis väheneb 
tööjõuturg, saadakse 
tööpuudus .
vajalik  tööjõud .
 Paranevad migrantide 
 Migrandid on nõus 
tööoskused, mida 
töötama  raskematel 
hiljem saab kodumaal 
töödel.
kasutada.
 Odav tööjõud -  nõus   Suur osa USA-s 
töötama odava tasu 
teenitud rahast 
eest. 
saadetakse  kodumaale. 
49
Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole
 Suureneb tööpuudus   Väheneb tööealiste 
oma riigi elanike 
osakaal,  väheneb 
hulgas.
maksumaksjate arv.
 Sisserändajad ei 
  Lahkuvad   haritumad, 
kohane kohaliku 
seega väheneb haritud 
kultuuri ja tavadega, 
inimeste osakaal- ”ajude 
sellel tasandil tekivad   äravool ”
konfliktid.
 Lahkuvad peamiselt 
 Suurem surve 
mehed, riigis tekivad 
sotsiaalsfäärile
soolised  
 Sageli on tegemist 
disproportsioonid.
illegaalsete 
 Tagasi tullakse 
migrantidega, mis 
pensionieas, siis suureneb 
tekitab palju 
pensionäride osatähtsus.
probleeme. 
 Kaotatakse 
haridusinvesteeringud. 
50
Vasta küsimustele!
 Euroopas on paljude migrantide 
uus kodumaa Prantsusmaa. 
Selgitage kahe naite abil, mis  
probleemid on Prantsusmaal 
tekkinud voi voivad tekkida 
arvuka sisserande  tottu .
51
 Võrrelge rahvastikupüramiidide 
põhjal India ja Itaalia rahvastiku 
soolis - vanuselist struktuuri.
52
Joonistel on kujutatud Hiina 
rahvastikupüramiide aastatel 2000 ja 2050.
Tooge välja kaks olulist muutust Hiina 
rahvastiku vanuselises koosseisus selles
ajavahemikus ja põhjendage neid muutusi.
53
Loe läbi ja vasta 
küsimusele!
    Alates 1979. aastast on Hiina valitsus ellu 
viinud nn ühe lapse poliitikat. 
Ühelapselistele   peredele  kehtivad 
mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud 
eelised. Samal ajal tuleb peredel,  kel on 
lubatust rohkem lapsi, taluda piiranguid, 
näiteks maksta trahvi ja vanemad võivad  
kaotada töökoha. Tavaliselt sünnib iga 
saja tüdruku kohta 105-106 poissi, Hiinas 
on see näitaja 118 poissi 100 tüdruku 
kohta.
Mis tagajärgi on toonud ja võib kaugemas 
tulevikus kaasa tuua niisugune 
rahvastikupoliitika   Hiinas? 1)  2)
54
Kaardil on nooltega tahistatud peamised 
migratsioonisuunad Ees- ja  Louna -Aasias
alates 20. sajandi teisest poolest.
 Nimetage kaardil A, B, C ja D-ga margitud riigid.
 Miks kaardil B, C ja D-ga margitud riikidest 
rannatakse Kuveiti ja Araabia Uhendemiraati-
desse? Nimetage olulisim migratsiooni pohjus.
55
   Vaadake 
Kuveidi 
rahvastiku-
püramiidi ja 
selgitage suure 
sisserände 
mõju Kuveidi  
rahvastiku 
soolis-
vanuselisele 
koosseisule.
1)      2)
56

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56