languse, et kindlustada märkimisväärne numbrite tõus üleminekuperioodil. Rändeülemineku teooria tõi esmalt välja 1885a Ravenstein, hiljem parandatud Thomase ja Stoufferi poolt ja uuendatud Lee poolt, on kogum kergelt seotud üldiseid empiirilisi avaldusi, mis kirjeldavad rändekäitumistes allikate ja sihtkohtade vahelisi suhteid. Peale järelduste tegemist Lee pakkus 18 hüpoteesi: 5 sisaldasid absoluutset rände suurust, 6 neist tegelevad rändajatevooluga ja 7 rände tunnustega. Autori arvates on üllatav, kui vähe on tehtud geograafide poolt et käsitleda üleminekuprotsessi kui aja ja ruumi levitamist. Kuid see võib olla mõistetav, arvestades georgaafide üldiselt leige huviga arengunähtuste suunas. Rändeülemineku hüpotees Rändeülemineku hüpoteesi võib lühidalt kokku võtta järgmiselt: on selgelt välja kujunenud mustrid, isikliku rände kasvu seaduspärasused hiljutises ajaloos ja need seaduspärasused moodustavad olulise
Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40%
Migratsioon ehk rahvastiku ränne (lad k migratio rändamine, ränne) on inimeste ümberasumine riigi sees (siseränne) või üle selle piiri (välisränne) kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaotatakse veel kestvuse (alaline, hooajaline või ajutine) ja põhjuste järgi (vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48. Emigratsioon on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant. Immigratsioon on riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant. Migratsiooni või rände saldo (ka rändeiive) on immigrantide ja emigrantide arvu vahe. Sisserände ja väljarändega kaasnevaid probleeme või nendest protsessidest saadavat kasu vaata õpikust (lk 49). Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine (enamasti välismaale) kas poliitilistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Kodusõdade ajal ja muudel põhjustel ka riigi sees. ÜRO andmetel oli 1970 maailmas 2,5 mln pagulast ja 2001 juba 22 pagulast, lisaks 25 mln sisepagulast omaq riigi sees.
Kordamisküsimused 1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis.
religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa
nullilähedane ; postindustriaalne tootmisviis*enamus põhjariike jõudsid sinna 70.-80.ndatel, Eesti jõudsid sinna sajandivahetusel 7. Oskad välja tuua demograafilise ülemineku toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Põhjariikides toimus põhiline arengu osa ära, aga lõunariikides see toimub alles. Põhjariikides kiirem kui lõunariikides. 8. Rahvaränne e. migratsioon, selle jaotus ulatuse, iseloomu järgi. Rände lähte- ja sihtpiirkond, rände tõuke- ja tõmbepõhjused ning barjäärid. Rände positiivne ja negatiivne mõju nii lähte- kui sihtpiirkonnale. Peamised rände suunad maailmas ja nende põhjused. Ulatus: Siseränne – riigi siseselt ; välisränne – rahvusvaheline Iseloom: Vabatahtlik – nt. õppima asumine ; Kaasränne – nt. isa saab uue töökoha, pere läheb kaasa ; Sundränne – nt. küüditamine Rände lähte- ja sihtpiirkonnad: *Põhja-Aafrikast Euroopasse *Lõuna-Ameerikast Põhja-Ameerikasse
4)Kaasaegne rahvastiku tüüp – madal sündimus ja suremus, lapsi vähe, vanurite osakaal kasvab, rahvastiku poliitika – sündimuse suurendamine, vanurite kaasamine ühiskondliku ellu, probleemid – tööjõu puudus, immigratsioon, sotsiaalhoolduse arendamine. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega - aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 6. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid – kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid – madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 7. Mida näitab positiivne rändesaldo, mida negatiivne rändesaldo? Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 8. Nimeta sundrände põhjused.
Rahvastik Rahvaarvu juurdekasvu näitajad on: ·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine ...
Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? On raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise ja alalise rände vahele. Näiteks võib võtta tudengid, kellele ei ole võimalik rakendada ühiseid kriteeriume rände osas ning selle kaudu ei ole neid võimalik kindlate piiridega kuskile paigutada. Seega annavadki Eesti rahvaloenduse ja rahvastikuregistri andmed väljarändest mõnevõrra erineva pildi. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti). Seega ülerahastatusest põhjustatud
vähemalt 12 kuud. Samas liiguvad paljud inimesed pidevalt kahe ja enama riigi vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemine järgnes ajalise nihkega) ning maapiirkondades (enamik eestlastest elas siis maal) tekkinud väljarändesurvest. Teine laine ehk suur põgenemine toimus teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel
Rahvastiku ränded Valisin selle teema kuna rahavstiku ränded on üha sagedasemad ning inimesed, kes rändavad võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus, arvukus jne. Rahvastiku ränded puudutab kõiki inimesi ja riike. Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või väljas, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rände võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile, riigist riiki või elukoha vahetamine kodumaal. Migratsioon on mõjutanud rahvastiku paiknemist ning erinevate maade rahvaarvu. Migratsiooni tõukejõuks loodusgeograafiliselt on kehvad mullad, sobimatu kliima, mägine pinnamood, loodusvarade nappus, sagedased looduskatastroofid ning geograafiline eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal
Rahvaarvu Rahvaarv Rahvaarv Eakate Ei kasva Rahvaarv muutus kasvab kasvab tähtsus väheneb aeglaselt kiiresti väheneb Esinemine Üksikutel Nigeeria, Mehhiko, USA, Jaapan, hõimudel Egiptus Brasiilia Prantsusmaa Saksamaa Joonis Rände liigitamine: *Iseloom- vabatahtlik, kaasränne, sundränne *Kestvus- alaline, ajutine, sessooonne *Ulatus- riigisisene, rahvusvaheline *Põhjused- majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, looduslikud Lähtepiirkonna tõuketegurid: *väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik *madal palk *halvad elamistingimused *inimestevahelised lahkhelid *ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond *ebasoodne looduskeskkond
Väljaränne on siis, kui ränne toimub riigist väljas pool. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Omakorda jagunevad need kaks liiki veel kaheks liigiks : vabatahtlikuks ja sundrändeks. Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus (elutsükli staadium), haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad (majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid). Vabatahtliku rände põhjused on : · Parem õppimis võimalus · Perekondllik põhjus · Paremad elamis ja töö võimalused Sundrände põhjused võivad olla : · Sõda · Usulised põhjused · Poliitilised põhjused · Loodus katastroofid · Näljahädad ja epideemia · Küüditamine Väljaränne Eestis ja Euroopas Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed(emigrandid) lahkuvad
KANADA KANADAST LÜHIDALT Kanada on riik Põhja-Ameerikas Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonegariik (58 500 km). Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. RIIGIPEA Elizabeth ll RIIGIKORD Kontstitutsiooniline monarhia RIIGIHÜMN - O Canada PEALINN - Ottawa PINDALA 9 984 670 km RIIGIKEEL(ED) inglise, prantsuse RAHVAARV 34 568 211 (2013) RAHAÜHIK - Kanada dollar (CAD) http://www.youtube.com/watch?v=kRPGPAnPNa8 KANADA ASUKOHT Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth...
Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad
Aasia(venemaa alad) * Põhja Ameerikasse Aasiast, Ladina Ameerika, Kariibi saared *Aafrika L Ameerika rannik(nati ka P-A) * Lähis ida naftariikidesse nii lähedased kui ka kaugemad riigid. *India ja Hiina alad Aafrika, Indoneesia, P - Ameerika 10.SISSE JA VÄLJARÄNDE MÕJU RIIKIDELE: Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju Lähteriigile Positiivne mõju Sihtriigile *Väheneb tööpuudus *Mitmekesistub tööjõuturg *Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kasutada *Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole kodumaal *Odav tööjõud
Rahvastiku ränded Emigratsiooni ehk väljarände põhjused · Looduskatastroofid · Sõjategevus · Etnilised või usulised konfliktid · Inimõiguste rikkumine · Sotsiaalmajanduslikud tegurid Immigratsiooni ehk sisserände põhjused · Tervislik elukeskkond · Soodne maksupoliitika · Vabad töökohad Rännete liigitus Rahvastiku rände ehk migratsiooni võib jagada välis-ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas liigutakse mandrilt mandrile, riigist riiki või vahetatakse elukohta oma kodumaa piirides. Migratsioon võib jagada ka vabatahtlikuks või pealesunnitud migratsiooniks. Vabatahtlik on migratsioon siis, kui inimesed vahetavad elukohta näiteks soodsama kliima või kõrgema elatustaseme otsingutel. Sundmigratsioon tuleneb aga sageli poliitilistest põhjustest.
MIGRATSIOON JA PAGULUS FAKTID • Maailmas on 191 miljonit emigranti; • Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riik...
GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegu...
II Seminar, küsimused - Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarände ulatuslikkust on üsna raske mõõta. Nimelt liiguvad paljud inimesed erinevate riikide vahel ning leidub ka neid, kelle elu toimub rööbiti mitmes erinevas riigis(ehk hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine- Ülerahvastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd leida vallandasid esmese laine. II laine- Nõukogude võimu taaskehtestamine ja hirm selle vastu. Põgenes enamasti eliit. III laine- Nõukogude aja suur sisseränne- ehk inimesed kes sel ajal riiki elama asusid,
Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarännet ei saa üheselt mõõta kuna väljarändajate hulka loetakse ka neid inimese, kes lihtsalt käivad ja elavad välismaal oma töö pärast, kuigi nende inimeste pered asuvad Eestis. See on just omane neile inimstele kes käivad Soomes tööl ja nädalavahetuseks tulevad koju pere juurde. Seda nimetatakse pendelrändeks ja selge piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele on suhteliselt keeruline. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud(I, II ja III laine puhul)? Esimene läine sai alguse 19.sajandi keskpaigast. Kuna meditsiin arenes ja suremus vähenes siis rahvaarv maal kasvas hüppeliselt ja kuna Eestis oli maad vähe siis rännati Venemaale kus maad jagus. Teine laine toimus 1944 aastal, kui suur hulk eestlasi põgenes läheneva punaarmee eest välismaale, ennekõike USAsse, Kanadasse ja Rootsi.
Juba see vähenegi on näidanud, et lindude ränne on veelgi müstilisem ja keerulisem nähtus, kui seni arvati. Eesti asub kahe suure rändetee Joonis 1. Sotimaal kogunevad ristumiskohas.1 Esimene toob meile suure hiiglaslikud kuldnokaparved. osa Venemaa tundrates peitsevatest ning arktilistest ranniku- ja veelindudest, teine Soomes jm põhja pool pesitsevad linnud. Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha miljoneid rändlinde sellised paigad on näiteks Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Sõrve säär Saaremaal. Lisaks on Eesti hästi säilinud loodusmaastik rändlindudele soodne paik peatumiseks ja puhkamiseks. Kuulsaim peatuspaik on kindlasti Matsalu rahvuspark. Suitsupääsukesed. Lindude peamised rändeteed. 1 Ristumiskoht - koht, kus midagi ristub. N: joonte ristumiskoht, maantee ja oja ristumiskoht.
Ligi 75% rahvast elab linnas ja vaesemates 50% ja see arv kiiresti kasvab, palju inimesit kolib ka äärelinnadesse ja paar km. Linnast välja, et saaksid rohkem vaikust ja oma aeda Mõisted: 1) Rassid- inimeste jaotus tunnuste järgi 2) Aedlinn-eramajade piirkond (igal ühel oma väike aed) 3) Linnastumine-linnaravastiku osatähtsuse suurenemine 4) Sisseränne-riigi sees rändamine 5) Välisränne-ühest riigist teisse 6) Emigiatsioon-väljarändaja 7) Immigratsioon-sisserändaja 8) Rände sihtmaa- kuhu rännatakse (lõpp) 9) Rände lähtemaa- kust lähevad (algus) 10) Rändesaldo-sisserände ja väljarände vahe 11) Migratsiooni reguleerimine- piir millest rohkem inimesti aastas riiki elama ei võeta( ei kehti turistidele) 12) Iive-sündide ja surmade vahe 13) Demograafia-rahvastiku teadus(rahvaarv, sünnid, surmad jne.) 14) Rahvastiku püramiid-diagramm meese ja naiste arvukuse kohta 15) Migratsioon-püsielukohta vahetus 16)
Kooselu traditsioonid ühiskonnas (millal alustatakse kooselu, kas elatakse monogaamselt(reguleeritud), polügaamselt) Pereplaneerimise võimalused (rasestumisvastased vahendid, abordi tegemise võimalus, teadmised jne) Traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv) Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 5. Nimeta rände ehk migratsiooni liigid Siseränne Linnast linna, maalt maale, maalt linna, linnast maale Riigi territooriumil nt Viljandist Tallinna Välisränne Tööle, õppima, abielu Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale Vabatahtlik Sundränne Põgenemine, looduskatastroofid, küüditamine 6. Nimeta rände põhjuseid
3p. 22. Kuidas mõjutab rahvastiku vananemine riigi või regiooni a) majandust b) sotsiaalseid protsesse c) poliitikat? 23. Kuidas mõjutab prognoositav rahvaarvu vähenemine Eesti tulevikku? 3p. 24. Too kolm näidet pensioniea kohta Euroopa riikides Ränded 25. Rännete liigitus riigipiiri ületamise järgi 2+ 4p. 26. Rändesaldo a) nimeta kolm suurima rändesaldoga riiki, põhjused b) nimeta kolm väiksema rändesaldoga riiki, põhjused 27. Nimeta a) kolm rände tõuketegutit, too näide b) kolm rände tõmbetegurit, too näide 28. Nimeta kolm kaasaegset rändevoogu ( näiteks: Mehhiko USA) 29. Rännete mõju lähte ja sihtriigile a) positiivsed mõjud(2) b) negatiivsed mõjud(2) 30. Too kaks näidet a) vabatahtliku migratsiooni b) sunnitud migratsiooni kohta Pagulasprobleemid maailmas 31. Kirjelda ühte põgenikevoogu a) riigid b) põhjused c) lahendused 32. Mis on genotsiid? Too kaks näidet genotsiidi kohta 1+2p. 33
rahvastiku vananemine- Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 10. Nimeta migratsiooni põhjusi ja too konkreetseid näiteid- vabatahtlik ränne ehk vahetatakse elukohta, et õppida või töökoha pärast, suurem palk (näiteks ka Eesti Soome). Sundränne on aga seotud sõdade, katastroofide, küüditamine (näiteks Eestist-Venemaale). 11. Tea rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ja analüüsi etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe ja tõuketeguritega (töökohtade arv, palk, elamistingimused, looduskeskkond, sotsiaalne keskkond)- Rände liigid on vabatahtlik ränne (nt parem töökoht, õppima asumine) ja sundränne (sõjad, loodusõnnetused, küüditamine). 12. Analüüsi rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile
selle korvavad migrantide sisseränded. · Arenguriikides peaks rahvastiku tasakaal saabuma 21. sajandi II poolel. Demograafilise ülemineku käigus ... toimuvad suured muutused ka abiellumiskäitumises: · Suureneb vabaabielude arv · Suureneb väljaspool abielu sündinud laste arv · Suureneb lahutuste arv · Muutub sooline rollijaotus Migratsioon ehk ränded · ... on teine dünaamiline rahvastikuprotsess · Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse. · Sarnane kaubavoogudele: ühele poole "tõmmatakse", teiselt poolt "tõugatakse" mobiilsuse liikumapanevad jõud terve tegurite kompleks. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus ja arvukus. Rahvastiku ränne puudutab kõiki inimesi ja riike. Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rännet võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile või riigist riiki. Võtsin selle teema sellepärast, sest iga eestlane võiks teada oma kodumaa rände ajalugu tänapäeval kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. 3 Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus, haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid. Siseränne: · kolimine maalt linna; · linnast maale; · linnadevaheline; · maalt maale. Välisränne:
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused.
14 Olulised mõisted Rahvaarv o n ming is piirko nnas e lavate inime s te arv. Eris tataks e te g e likku rahvaarvu (de fac to ) ja s inna juriidilis e lt kuuluvat e hk alalis t rahvaarvu (de jure ) Rahvas tiku kujune mis t mõ jutavad ko lm pe amis t pro ts e s s i o n s ündimus , s ure mus ja ränne e hk inime s te e luko ha vahe tus e d. Lo o mulik iive o n s ünni-ja s urmajuhtumite vahe . Rände s aldo o n antud piirko nda mujalt s aabunute ja mujale lahkunute vahe . Ko g uiive s aadaks e lo o muliku iibe ja rände s aldo s ummana s e e näitab rahvaarvu muutumis t antud piirko nnas . 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aas ta jo o ks ul s ünnib maailmas üle 130 miljo ni laps e Üg as minutis üle 250 laps e S ündimus t ja s ure mus t mõ jutavad mitme d te g urid, mis e rine vad riig iti
Rahvastik Iive Rahvaarv muutub: 1) Loomuliku juurdekasvu e. iibe tõttu 2) Mehhaanilise juurdekasvu e. rände tõttu Iibe arvutamiseks on vaja : - Aastas sündinud laste arvu - Aastas surnud inimeste arvu - Rahvaarvu sellel aastal Et numbrid suureks ei läheks, kasutatakse suhtarve. Kui Eestis on madal sündimus ja suur suremus nimetatakse seda demograafiliseks kriisiks . Et iive püsiks oleks vaja, et Eesti sünnitusealine naine peaks sünnitama 2 last. Madal sündimine: - Iseseisvusel elatustaseme muutumine - Laste kasvatamise kulud - Tööpuudus
SÜNDIMUS SÕLTUB: viljakas eas naiste arvust, seksuaalkäitumise reeglid ühiskonnas, partneri leidmine, religioon, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud SUREMUS SÕLTUB: arenenud riikides südame- veresoonkonna haigused, vähk, hingamisteedehaigused, vägivald ja õnnetused. Arengumaades nakkushaigused, nälg, puhta vee puudus, sõjad. 5. Rahvastikupoliitika. Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. 6. Rände põhjused ning rännete liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Vabatahtlik ränne ja sundränne, siseränne ja välisränne. Lääne- euroopa. 7. Pagulasprobleemid maailmas. Põhimõisted: demograafia, demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis,
õiguslikud abiellumisea alampiiri sätestamine; majanduslikud vanemahüvitis; administratiivsed nt Hiinas annab loa lapse saamiseks pereplaneerimise komitee; propagandlistlikud nt Hiinas ühelapsepoliitikat toetav loosung ,,Ühiskond ilma õdede ja vendadeta'' See on vajalik, et rahvaarv liiga suureks ei kasvaks (ühelapsepoliitika), et naistel oleksid õigused (abiellumisea sätestamine) ning et pered saaksid toetust (vanemahüvitise näol). 6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon (emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki kust ta välja rändas), pagulus, pendelränne (ühest kohast teise), siseränne, välisränne. RÄNDE SUUNAD: 15. Saj Eurooplased Põhja-Ameerikasse, Kaug-Idasse ja Siberisse. 19-20 saj
muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erinevat etnilist rühmitust: põhja pool, nüüdsel Eesti territooriumil ja Läti territooriumi põhjaosas, eesti-liivi hõimud , lõuna pool leedu-läti hõimud, kes suhtlesid Skandinaavia ja teiste naaberkultuuri hõimudega.
arv väh. Nt Sierra Leone Nigeeria, India, Argentiina, Eesti, Suurbritannia, Banglades Hiina Prantsusmaa, Saksamaa h, Afganistan Analüüs, milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui ka vastuvõtvale riigile. Konkreetne näide rände puhul Mehhikost USA-sse. pos. USAle Neg. USAle Pos. mehhikole Neg. Mehhikole Odav tööjõud, Suurem surve Väheneb tööpuudus, Väheneb tööealiste ja mitmekesisem töökohtadele, paranevad migrantide maksumaksjate arv, tööjõuturg, suureneb tööpuudus, tööoskused,mida väheneb ettevõtlike
alalise elukohavahetuse definitsiooni sõnul loetakse selgelt inimene uues riigis alaliseks elanikuks, kui ta on seal elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud, ei ole siiski võimalik kindlaks teha, kas inimene läheb püsivalt minema, sest väga levinud on mitmes riigis paralleelselt elatav elu või mitme riigi vahel toimuv pendelränne. Väljarännet ei ole võimalik mõõta ka üheselt, sest selget piiri pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele tõmmata on keeruline. Seda põhjustab inimese elu mitmekesisus. Olgugi et inimese püsielukoha määrab pere elukoht, võib inimesele endale olla kasulikum registreerida end uue riigi elanikuks, mis võib hõlbustada mitmeid asjaajamisi, sh töö saamist. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene Eesti väljaränne algas 19.sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni
( Delfi Majandus 3. September. http://majandus.delfi.ee/news/elektriturg/delfi-graafik-vaata-kuidas- kerkib-keskmine-elektriarve-eesti-energia-uute-hindade-puhul.d?id=65017028 ) Mina arvan, et väga paljutel peredel läheb raskeks, eriti veel neil kellel on palju lapsi ja kelle vanemad tööl ei käi on ju teada, et Eesti Töötukassast ei saa mingit märkimisväärset palka. Kui kallineb elekter kallineb ka kõik muu. See võib põhjustada järjekordse Eestlaste rände Soome või kuhugi mujale kus elu on odavam. Pildi järgi kauba tellija sai tünga. ( Delfi Majandus 3. September. http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/pildi-jargi-kauba-tellija-sai- tunga.d?id=65029836 ) Internetist,era isikult midagi ostes/tellides peab olema inimene piisavalt taibukas, et talle tünga ei tehta näiteks kannad raha pool ja pool. Pool siis kui paneb kauba teele ja pool siis kui kaup on käes.
Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89 selgroogset loomaliiki). III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. 3 11. oktoober, 2007 NATURA 2000 Veel mõisteid.. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm on seaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei ole Eestis kaitse alla võetud kuid on kantud EÜ Loodusdirektiivi lisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulised kudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võib väljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe ja jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata.
· Monroe doktriin- välispoliitiline käitumine, Euroopa eemalejäämine Ameerikast. Nime saanud James Monroe järgi. · Ekspansiooni tagajärjed ja tulemused 1) Põliselanikkonna olukord havenes kiirelt 2) Uute alade hõlvamine 3) Indiaanlaste ja kolonistide verised konfliktid 4) Indiaanlastele moodustati oma territooriumid reservaadid 5) Metsiku Lääne vallutamine · Põhja ja lõuna probleem Põhiliseks probleemiks sai orjuseküsimus.Lõunas peeti orjust enesestmõistetavaks. Põhjas oldi orjade pidamise vastu. · Lincolni presidendiks saamine, tema reformid. Teda hinnati kui ausat, õiglast, tagasihoidlikku ning põhimõttelist orjusevastast riigimeest. 1) Lõuna ja põhja eraldumine 2) Sundmobilisatsioon 3) Võeti vastu jaosmaade seadus iga Ameerika Ühendriikide kodanik võis saada kuni 65 ha maad. 4) Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" kaotati osades osariikides orjus · Kodusõja puhkemise põhjused ja tulemused. ...
Tallinnas • Eesmärk- selgitada välja erinevate sisserände gruppide elukohavalikud Eestis ning Tallinna linnaruumis perioodil 2000 – 2011 • Uurimisülesanded- neid on 3 • Kasutatud on Statistikaameti andmeid 2011 aasta rahvaloenduse põhjal • 4 peatükki- 1) olemus,ulatus,tegurid 2) andmed ja metoodika 3) suundumused 4) tulemused ja põhjused • Töö teoreetiline osa- rände ulatus, mõjust, teguritest ja arvatavatest põhjustest ning suundumustest • Kasutatud on Statistikaameti andmebaasi rahva ja eluruumide loendusest( 2011) • Metoodika- kaardianalüüs, joonised, tabelid ja segregatsioonimustrid • Tulemused- aastal 2000 oli sisserännanute arv 1000, siis 2011 oli see kahekordistunud • Kõige rohkem inimesi tuleb endisest NSVL (58,9%) ja kõige vähem muust maailmas (9,6 %)
· teab riigi või selle osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid; · teab eri rahvaste ja riikide rolli geograafilise maailmapildi avardumises; · oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni; Õpitulemused õppekavas Gümnaasiumi lõpetaja: · mõistab maailmas toimuvaid rahvastiku- ja kultuuriprotsesse; · oskab iseloomustada demograafilise ülemineku etappe; · teab sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid; · teab peamisi rände põhjusi ja nende suundi ning mõju teistele ühiskonnaprotsessidele; · oskab seletada peamisi muutusi rahvastiku hõives; · mõistab asulate kujunemisprotsesse, talitlemist ja asulate omavahelisi seoseid; · teab linnastumisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; · väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust; Põhikooli eksamijuhend Põhikooli lõpetaja · oskab üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustada
on hetkel vanureid ja alla 15 aastaseid ühepalju ehk alla 20%-di.Tööealisi on aga kuskil 70%-di juures. Euroopa riikidesse rännatakse sisse Lõuna poolt. Põhiliselt rändavad sisse Aafrikast tulevad inimesed, kes soovivad saada Euroopas paremat elatust. Nad rändavad sisse põhiliselt Itaaliasse, Prantsusmaale ja Saksamaale. Euroopa siseselt rännatakse aga Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse. Eestis rännatakse palju Sooma, Rootsi, Norrasse ja ka Iirimaale. Põhiliselt on rände põhjusteks kas parem töö või haridus. Türgist rännatakse palju Prantsusmaale ja Saksamaale.
RÄNDED Liis Lipp 12.b Powerpoint Templates Page 1 Ø Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Powerpoint Templates Page 2 Ø Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. Powerpoint Templates Page 3 Ø Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene vabatahtlik või sunniviisiline orjakaubandus või küüditamine. Ø Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad nimetatakse emigrantideks ehk väljarändajateks. ...
Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Suur rahvaste ränne: Dateering- 400-600 aastal Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4
Tallinn 2010 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile.Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände, puhke ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse
ning suremus suur.kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18 saj lääne euroopas tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste panaremisele. Inimeste eluiga pikenes ja suremus vähenes. Tagajärjed On tekitanud suuri sots majanduslikke probleeme : toidu puudus ( eriti arengumaages), ülerahvastatus, üle linnastumine, töö puudus, ebavõrdsus, probleemid jäärmetega, suureneb koormus loodusvaradele. ' Rhavastiku asutus Rahvastiku rände põhjused ja suunad Ränne migratsioon Migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus eristatake 2 viisil 1) siseriiklik ränne ja 2) rahvusvaheline ehk välis ränne. Lääne euroopa - toimub akriivne sisseränna kust lõuna ja ida euroopast samuti aafrikast ja ladina ameerikast. Põhjused paremate eu ja töö tingimuste otsingud. Euroopa liidu piires toimib vaba tööjõu liikumine seega ka riikidi vaheline ränne.
Immigrandid moodustavad 12% riigi populatsioonist 1990ndatel oli rändesaldo positiivne(26 per 1000) ehk sisserännanuid oli rohkem, aga nüüd aastal 2015 on migratsioonisaldo neutraalseks muutunud ehk sisserännanuid ja väljarännanuid peaks olema enam-vähem võrdselt. Seega sisse- või väljaränne ei ole Elevandiluurannikul üldse probleemiks Ränne muudab riigi rahvaarvu, rahvastiku soolis- ja vanuselist koosseisu. Rände tõttu võib muutuda ka sotsiaalsed ja kultuurilised tingimused. Rändepoliitika seab piiranguid kodakondsuse ning elamis- ja tööloa saamisele, või vastupidi, soodustab seda, võimaldades nii reguleerida inimeste sisse- ja väljarännet. Et minna Elevandiluurannikule, on vaja viisat. Eleri Etverk 11R
6. MIGRATSIOONI LIIGID · Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesonne · Tõuketegurid: vähe töökohti/koole, madal palk, kehvad elamistingimused, looduskatastroofid · Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA
eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafiline kriis--sündimus on madalam kui suremus. Rahvaarv väheneb. Mida suurem on ühiskonnas ülalpeetavate hulk, seda kõrgem on ühiskonna koormus. Ideaalne on olukord, kus tööealisi on 50-55%, lapsi 25% ja vanureid 20%. Iibe muutumine rände teel (migratsioon) Migratsioon--inimest ümberasumine ehk ränne See võib olla kahesugune: 1) Ajutine--e. pendelmigratsioon. See võib olla igapäevane või hooajaline (tööl käimine, marjakorjamise hooajal korjamas käimine). 2) Püsiv--Elukoha vahetus, mis võib toimuda riigi siseselt või riikide vaheliselt e. rahvusvaeline. Rahvusvaheline e. riikide vaheline ränne tasakaalustatakse tavaliselt kvootide e. piirangute abil. Tasakaalustamata ränne on Lõunariikides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
