Riigi rahvastik Ukrainas Rahvaarv ulatub üle 47 miljoni inimese. 63% inimestest elavad linnades ja kõik teised külades või erapaikades. Sündimus on 9.6 inimest ja suremus 15.8 inimest 1000 elaniku kohta. Rahva populatsiooni suurenemine on 0.6 % aastas. Igal juhul absoluutne iive on -6.2 inimest. Suhteline loomulik iive on 0.0001 promilli 6.3% õpilastest visatakse koolist välja. Võib öelda, et nende haridustase on suhteliselt keskmine, üle 99%. Meeste haridustase on 0.3% võrra kõrgem, kui naistel. Immigrante on Ukrainas 0.11% 1000-de elaniku kohta. Ukraina rahva arv on aastast 1950 hakanud tõusma. Siin on Ukraina rahvaarvu tõusud ja mõõnad (tuhandetes!!). Nagu näha on, Year Population Ukraina rahvaarv tõusis kuni 1995 aastani. 1950 37 298 1955 40 099 Edasi o...
Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus.
· Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanikuga regioon USA's. 5. Nimeta linnastumisega kaasnevad probleemid. Õhu saastumine, maastiku hävimine, ummikud, puhta vee puudus, müra ja prügi. 6. Nimeta Eesti suuremad linnad. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi ja Rakvere. 7. Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.
logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Valglinnastumine - linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine.
Slummid Ardi, Helerin, Rauno K Kiviõli 2014 Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt)
otstarbekas transpordikorraldus, koolide jms kasulike asutuste paigutus, tehnilised ettevalmistused veevärgi, elektrivõrgu jne rajamiseks, hoolitsetakse keskkonna puhtuse eest, kalmistute rajamise eest. Valdkonnas töötavad paljude erialade asjatundjad, et kõigile vajadustele mõeldaks. Linnaplaneerimisest sõltub linna konkurentsivõime, määrab seda, kui hästi meelitab ligi investeeringuid. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur. Linnastumine linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu, linnarahva osatähtsuse kasv Eeslinnastumine inimeste kolimine suurlinna keskusest eeslinnadesse Ülelinnastumine olukord, kus vähem arenenud riikide linnad kasvavad nii kiiresti, et ei suudeta tagada kõigile inimestele vajalikke elu- ja töötingimusi Slumm ülerahvastatud linnaosa, iseloomustavad juhuslikust materjalist (nt
Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut. Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu jms. mõjutada. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa. Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. Vastulinnastumine väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Ülelinnastumine linnade ülikiire kasv. Illegaal inimene, kes elab riigis töö ja elamisloata. Pagulane riigist tavalistel, poltiitilistel või usulistel põhjustel riigist välja saadetud isik. Emigrant riigist väljarändaja.
rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes. ASUSTUS (9 tundi) Õppesisu: 1.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. 2.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. 3.Linnastumise kulg maailmas. 4.Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. 5.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. 6. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur linnastumine- linnas elab rohkem inimesi, kui maal eeslinnastumine- inimesed asuvad elama suurlinnade ümbrusesse ülelinnastumine- linnad ülerahvastatud slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.(chinatown) linna sisestruktuur- 1)ringlinn- ringjad linnaosad ümber keskuse 2)sektorlinn- linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore 3)mitme keskusega linn- kõik eri valdkonnad on üksteisest eraldatud.
KORDAMISKÜSIMUSED ASUSTUS Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta 3p. b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad ...
Enamikus riikides on linnalise ja maalise asula piiritlemine linna rahvastiku osakaal kogu rahvastikust protsentides Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED. Leia mõistele vastus ning too igale mõistele näide järele Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa 6. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonna- probleemidest lk 64 Arenenud riigid Arengumaad Linnarahvastiku Aeglane Kiire osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku
Arengumaade linnadele tüüpilised probleemid(Mexico näitel): · Sotsiaalsed: puhta joogivee puudus, vähene infrastruktuuri areng, kitsad elamistingimused, tööpuudus, kanalisatsiooni puudumine, hariduse puudulikkus · Keskkonnaprobleemid: vee saastatus, õhusaaste, müra, prügi · Majanduslikud probleemid: tööpuudus, infrastruktuur, väikesed palgad, suur kontrast vaeste ja rikaste linnaosade vahel. Slumm- kehv linnaosa. Kordamine. Maailma rahvastik, 3 suuremat riiki Rahvaarvu kasvu põhjused Suremust ja sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides ja arengumaades.(leht) Demograafilise ülemineku etapid(4 jooniselt) Rahvastikupüramiid(tunda ära etappidele iseloomulikke püramiide, õpik lk 82 v-a üleminekuetapp) Paiknemist mõjutavad tegurid(looduslikud, majanduslikud, õp lk 73) Ränded(rännete põhjused, kaasnevad probleemid(positiivsed ja negatiivsed küljed lähte- või
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad ...
rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevs sooviga rahvaarvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada rändepoliitika sündide arvu mõjutamine regionaalpoliitika ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti linnastumine- rahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus eeslinnastumine- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse slumm- valdavalt töötute ja vaesete rahvastikuga asustatud vilets linnaosa tõuketegurid- põhjused miks inimesed tahavad riigist lahkuda
· Pagulus · Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. · Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. · Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades. · Lähteriik riik kust välja rännatakse. · Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. · Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse.
selle demograafilist koosseisu ja painemist. 3. ASUSTUS Mõisted: Linnastumine- linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus. Eeslinnastumine- suburbanisatsioon on inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse eeslinnadesse. Ülelinnastumine- ehk globaliseerumine, kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku intregreerumise protsessist, mille tulemusel suurenebmaailma eri piirkondade vastastikune seotus. Slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Linna sisestruktuur- ühe keskusega ringmudel, ühe keskusega sektormuel, mitme keskusega sektormudel. 1) Kesklinn-ärila 2) Üleminekupiirkond agul 3) Vana tööstuspiirkond 4) Odavad elurajoonid 5) Kallid (eliidid) elurajoonid 6) Uuskeskus (edge
· Kohalikud võimud ei suuda tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö ega elukohti. · Selle põhjuseks on see, et linnadesse kolib palju maarahvastikku, kui linnad suudavad neile rakendust leida. · Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid on puudulik veevärk, kanalisatsioon, elektrivarustus ning seetõttu levivad haigused. · Töö- ja elukohtade puuduse tõttu tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, kuhu koguneb marginaalne rahvastik. Slumm ülelinnastumise tagajärg Video Calcutta slummist: http://www.youtube.com/watch?v=syCeYGwquo4 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Wadala_slums_-_Mumbai.jpg Linnastumine Eestis · Eestis toimuvad praegu väga mitmekesised linnastumise protsessid. · Eestis toimub samaaegselt eeslinnastumine, vastulinnastumine ja taaslinnastumine. · Kokku elab umbes 69% Eesti rahvastikust linnades. Miks on rahvaarvu kasv muutunud suureks probleemiks maailmas ?
kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengutvõrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega Rändeiive e. saldo on sisse- ja väljarännanud inimeste vahe aastas Slumm e. geto, valdavalt marginaalse (vaesed, töötud) rahvastikuga asustatud vilets linnaosa, peamiselt arengumaade, aga ka lääneriikide suurlinnades. Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon, minnakse elama linnast välja Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalrahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik.
kaasaegsele tüübile. Toimub koos industrialiseerimisega ja selle mõjul. DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- kiire rahvaarvu kasv. MIGRATSIOON- ränne; rahvastikuliikumine, kus inimesed vahetavad elukohta. IMMIGRATSIOON- sisseränne EMIGRATSIOON- väljaränne REMIGRATSIOON- kodumaale tagasipöördumine MIGRATSIOONISALDO- sisse-ja väljarände vahe PENDELRÄNNE- in. liikumine kodu ja töö vahel kui need asuvad erinevates kohtades SLUMM- ülelinnastumisel tekkinud kehvade eluoludega piirkond linnas, kus elab vaesem osa linnarahvastikust.
Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Rändeiive e saldo sisse- ja väljarände vahe. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asutatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades, aga ka lääneriikide suurlinnades. Ülelinnastumine linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid Illegaal inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe 2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit.
eeslinnas või keskuse lähedal olevas tagamaas. Vastulinnastumine - linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel (tagamaal) kaugel keskusest. Linna tagamaa - suuremate linnade ümber on kujunenud piirkond, kus elab rohkem inimesi ja asustus on tihedam. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti Slumm - juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülad, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Linna sisestruktuur - Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast, linna funktsioonist ja keskuse kaugusest.
suurenemine rahvastikus linnastu (aglomeratsioon) – rühm tihedasti koos asuvaid linnu hiidlinnastu (megalopolis) – suurlinnast ja selle ümbrusesse kogunenud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum eeslinnastumine – inimeste kolimine kesklinnast eeslinna vastulinnastumine – linnaelanike lahkumine linnadest maapiirkondadesse valglinnastumine – linna planeerimata levik maapiirkonda ülelinnastumine – arengumaade linnade ülikiire kasv slumm – ehk agul, tihedalt täisehitatud piirkond, kus elavad enamasti töötud rahvastiku vananemine - vanemaealiste osakaalu suurenemine rahvastikus rahvastikupoliitika -riigi sihiteadlik tegevus, mille eesmark on mõjutada rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist
Pendelränne-liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp- rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane, kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demogr. Koosseisu ja paiknemist mõjutada. Regionaalpoliitika- riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut. Slumm- marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades. Vastulinnastumine e.kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Vaesteagulite teke. Suur kuritegevus.
koosseisu. Majandusorganisatsioonid Riigi ainukeseks majanduskoosseisuks on COMESA ning Kenyal pole ühtegi maailmakuulsat firmat. 6 Linnastumine Suurimad linnad on Nairobi( Aafrika suurimaid ja moodsamaid linnu), Mombasa, Nakuru ning Eldoret. Kõikide linnade rahvastik on üle 200 000 elaniku ning pealinnas, Nairobis, on üle 2 miljoni elaniku. Üks suurimaid probleeme on ka slummide teke. Kibera on Ida-Aafrika suurim slumm, kus 700 tuhat inimest peavad elama sama suurel maalapil, kui seda on New Yorki Central Park. Sealsetel inimestel pole vett, koole ega tervishoidu. Suuremad linnad jäävad Lõuna- ja Edela-Kenyasse, ainukeseks erandiks on Mombasa, mis asub ranniku lõunaosas. Linnades elab 22% inimestest kogu riigi rahvastikust. 7 Põllumajandus Põlluharimiseks sobib vaid 7-8% ning
Pendelränne on inimeste liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Globaalne võrk on moodustunud üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest. Rahvuslikud- ehk regionaallinnastud on globaallinna madalama astme linnastud. Neis on mitmekesiste teenuste pakkujaid, kuid globaalsesse võrku kuuluvad kõrgema astme linnade kaudu. Kontrollivad ja juhivad äri- ja kultuurielu oma riigis või riigiosas. Slumm on marginaalse rahvastikuga (vaesed, töötud) asustatud vilets linnaosa. Peamiselt arengumaades, aga ka Põhja riikide suurlinnades. Arengumaades ehitavad inimesed oma elupaiga käepärastest materjalidest ise, Põhja riikides kujuneb linnaosa allakäigu ja kinnisvara hinna languse tagajärjel sinna koonduvad väikese maksujõuga inimesed. Avalikud ja kommunaalteenused puuduvad või on halva kvaliteediga, tavaliselt on kõrge kuritegevus.
kapital- omand/oskused Urbaniseerumine-linnastumine ehk kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul Pendelränne-inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel Eeslinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Valglinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine-linnakeskuste taas aktiivseks muutumine Ülelinnastumine-kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv Slumm-hurtsikkkülad, kus elavad kiiresti paisunud linnade tõttu vaesed elanikud Linnastu-grupp lähestikku asuvaid linnasid, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud aglomeratsioon- e linnastu, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja nende läheduses asuad väiksemad asulad megalinn- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES 1. Majanduse põhiküsimused, tootmistegurid 1.) Mida toota? 2
töötanud, ning sõitis kõigepealt Patnasse Medical Mission'i õdede juurde haigepõetamist õppima. Detsembris 1948 naasis ta Kalkutasse, et pühenduda täielikult vaeste teenimisele. Hiljem ütles ema Teresa ühele ajakirjanikule: ,,Minu ülesandeks ei ole suuri asju korda saata, vaid inimesi armastada. Et selleni jõuda, tuleb õppida iga üksikut inimest mõistma. Kui hakkame suuri arve taga ajama, kaotame endid neis arvudes." Ta tegevusväljaks sai Kalkuta slumm nimega Moti Jheel, kus elas üle miljoni kodutu. Sel ajal, kui Teresa oma tööd alustas, võitis India parajasti kätte sõltumatuse Inglise koloniaalvõimust ja sattus seejuures kodusõja keerisesse, mis hoolimata Gandhi üleskutsest vägivallata hakkama saada põhjustas julmi ekstesse hindude ja moslemite vahel. Hulk inimesi eksles kodutuna suurte linnade tänavatel; nende kodu oli maha põletatud, omaksed tapetud ning nad ise viletsusest ja haigustest kurnatud
Celso and Cora on üks ta tuntumaid ja edukamaid filme. On nimetatud slummifilmiks, ühe pere elu kehvades tingumustes, elu vaesuses. Tavaliselt mängivad slummifilmid stereotüüpidel ja haletsusel. Selles filmis näeb neid inimesi tavalistes tingimustes inimlikkus. Et ka slummides elatakse normaalset elu, täisväärtuslik elu. Samas näeme kui raske on elu, seega ei idealiseerita seda elu. Vaatamata vaesusel ollakse õnnelikud. Annab edasi noorte inimeste, noore perekonna elu slumm on taustaks lihtsalt, konkreetsed tingimused. 26 Filmitegijate ja filmitavate suhe. Nagu mängufilm. Dokumentaalfilmi puhul on raske saavutada seda, et oleks usalduslik suhe. Isiklikum suhe vaataja ja pildi vahel, tunne, et oled sees. Filmis kujutad ette filmis olevaid lõhnu, tundeid, kitsast ruumi. Suutsid seda kogemust edasi anda, nagu oleks füüsiliselt ise kodus. See suudab antropoloogia teadust edasi arendada.
planeeritud eeslinnast Chicagos (Riverside). Ka Arts & Craft’s liikumine oma üleskutsega maale kolida oli kindlasti üks ideeallikas. Howard probleemiasetus on järgmine: linnad ja nende probleemid kasvavad, maaelu aga sureb välja põllumajanduse kriisi ja väljarände tõttu. Linn on nagu magnet mis tõmbab inimesi enda poole: kõrged palgad, karjäärivõimalus, kultuur ja lõbustused. Samas on siin rikutud keskkond, slumm, töötud, töökoht kodust kaugel jne. Maal on aga kaunis loodus, õhk, päike, vesi, palju vaba maad, kuid - puudus tööst, seltskonnast, kultuurist, madalad palgad... Kuhu peaksid inimesed küll minema? Vastus - aedlinna elama. Aedlinn on kombinatsioon linna ja maa parimatest omadustest. Seejärel esitleb Howard oma ideed ja kuidas seda ellu viia. Linna skeem on ringikujuline, kuid see ei tähenda et linn peaks niimoodi välja nägema. Asi on põhimõttes.
annaabi.ee 
