Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus !
Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1
Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes
õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida
legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest.
Ökonoomsuse printsiip
Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused
jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2)
menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju.
Kahju vältimise printsiip PS § 25
Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk on panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne
kahju tekkimist. Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud. Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse
omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse
käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine).
Avalikkuse printsiip PS § 24
kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise
läbipaistvus, erapooletus , avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka
jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada.
Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1
Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati
õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud
juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler , riigikoguliikmed.
Poolte võrdsuse printsiip
Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne . Pooltel on võrdne õigus esitada
kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”.
Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1
„Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste
informeeritus käimasolevast menetlusest. Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele. Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi
oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel. Teada õigust vaidlustada kinnipidamine. EIK on informeerimiskohustust
sõnastanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse
võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduda kohtusse
kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks.
Kaitse õiguse printsiip
Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil
on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega, kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline suhtlemine
on konfidentsiaalne. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine
kohustuslik, et vältida negatiivseid tagajärgi. Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega kohustuslikus korras ette
nähtud või menetlus või kohtuasi on keeruline. Samuti on isikutel õigus taotleda riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seadusele.
Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja
korras. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla.
Õigus viibida asja arutamise juures PS § 24 lg 2
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii . Õigus olla oma kohtuasja arutamise
juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust
võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga.
Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lg 3
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise
sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse
saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida
teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel.
Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146
Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei
tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku
erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste
lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja
tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi
siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega.
Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab
kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus - ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel,
kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi.
Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22
Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole
kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süüdistajal lasub kohustus tõendeid koguda. Süütuse presumptsiooni
üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine
riigile; 3. õigus vaikida- olla vait ja keelduda kõigi tõendite andmisest; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks-
tõendamata kahtlused loetakse süüdistatava kasuks ehk tõendite puudumisel karistada ei saa.
EIK on konstanteerinud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud
teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On
süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja
esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks.
Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5
Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus
olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada
kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Erinevad kohtuastmed. Riigisisene ja rahvusvaheline
tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja - kindlus . EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebele. Edasikaebe
astemete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul.
Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest PS § 23 lg 3
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või
õigeks. Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud
lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega:
1) õiguskindluse põhimõttega; 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus.
Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu reguleeriv põhimõte. Kohtuotsuse
formaalne seadusjõud tähendab seda, et:
1) seadus jõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav;
2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma);
3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks.
Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1
Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. §23 lg 2
kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui
seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine lege
põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos
süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud
põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas
sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja
kindlaksmääramisel ei arvestata.
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste
reaalse kaitse. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus
õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud
õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Õigus asja arutamisele sõltumatus ja
erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Õigus asja avalikule arutamisele. Õigus
kohtuotsuse avalikule kuulutamisele. Õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse. Süütuse
presumptsioon - süüdistatava õigus saada arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomu ja
põhjuste kohta. Õigust saada piisavalt aega ja võimalusi kaitseks ettevalmistamiseks. Õigust kaitsta end ise või kaitsja abi
kasutades. Õigus küsitleda tunnistajaid. Õigus kasutada tõlgi abi.
Enamus printsiipe on seotud õiguse mõistmise ja kohtuga.
Kohtud- eesmärk kaitsta inimeste õigusi, ka avaliku võimu eest (1- süüteod, 2- tsiviilasjad, 3- haldusasjad) ja kaitsta õigusriiki.
Üldaktid- määratlemata hulgale inimestele.
Üksikaktid- määratakse kindlale hulgale inimestele (nt relvaluba).
PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse
põhimõttel. Riigivõim peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel.
PS§146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja
seadustega. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele. Asjaajamine ja
kohtumenetlus kohtus toimub eesti keeles.
Üks ei saa sekkuda teise tegemistesse:
Seadusandlik riigivõim-riigikogu
Täidesaatev riigivõim- valitsus
Kohtuvõim- kohtusüsteem
Kohtupidamise üldpõhimõtted ja kohtute institutsionaalsed küsimused on sätestatud põhiseaduses ja kohtute seaduses. Kohtunik
korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud
menetlustähtaegu. Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi
põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.
Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust. Maakohtud ja
halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja
ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu
struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
Kohtunike täiskogu - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud .
1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi ;
3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade
lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis;
5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari
distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.
Kohtute üldkogu - igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud.
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
2) annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise
kohta;
3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;
4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
Kohtute haldamise nõukoda- kuuluvad isikud väljaspool kohtusüsteemi.
Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad:
1. Riigikohtu esimees,
2. viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku,
3. kaks Riigikogu liiget,
4. Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat,
5. riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ,
6. õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja.
Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.
Nõukoda annab nõusoleku näiteks:
1) kohtu tööpiirkonna määramisel
2) kohtute struktuuri määramisel
3) rahvakohtunike arvu määramisel
4) kohtu kodukorra kehtestamisel
5) kohtunikukandidaatide arvu määramisel
Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta.
Nõukoda:
1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta
2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta
3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste
ühetaolise kohaldamise kohta
4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel .
Kohtu esimees (kohtumaja juht).
Kohtudirektor.
Rahvakohtunik - Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras.
Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või
nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu
esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette. Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal,
jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus.
Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt
keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks kõlbeliste omadustega.
Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu; 4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud
rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; 5) kohtu, prokuratuuri või
politseiteenistuses; 6) kaitseväeteenistuses; 7) advokaat , notar või kohtutäitur; 8) Vabariigi Valitsuse liige; 9) valla- või linnavalitsuse liige; 10) Vabariigi
President ; 11) Riigikogu liige; 12) maavanem.
Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada.
Kohtunikule esitatavad nõuded. Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele
vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
Kohtunikuks ei või nimetada isikut:
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud;
3) kes on advokatuurist välja heidetud;
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
5) kes on pankrotivõlgnik;
6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud , välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel.
Kohtuniku teenistusvanus: PS § 147. Kohtute seadus § 48
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kohtunik (aga ka prokurör , õiguskantsler, tema nõunikud) ei või väljaspool kohtuametit töötada mujal kui õppe-või teadustööl.
I Astme kohtunik - Maa- või halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse
või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami. Ametisse nimetab Vabariigi president riigikohtu üldkogu ettepanekul.
Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.
Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea olema läbinud isik, kes on vahetult enne kohtunikueksami sooritamist töötanud kaks
aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud prokuröri abina, samuti isik, kes on varem töötanud kohtunikuna ning kelle
kohtunikuametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat.
II Astme kohtunik - Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud
kohtunikueksami.
Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna. Ametisse nimetab Vabariigi president
riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.
III Astme kohtunik - Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Nimetab ametisse
Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja
arvamuse kandideerija kohta. Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 9 aastaks.
Kohtuniku kandidaat:
Kohtunikukandidaadiks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele nõuetele.
Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused
esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist.
Kohtunikukandidaat on kohtuasutuse ametnik , kelle nimetab ettevalmistusteenistuse ajaks ametisse kohtu esimees
kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul.
Kohtunikueksamikomisjon kontrollib eelnevalt avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi ja viib läbi vestluse.
Kohtunikukandidaat läbib ettevalmistusteenistuse. Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette
kohtunikuametiks.
Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud. Osa ettevalmistusteenistusest
toimub kohtunikukandidaadi ettevalmistuskavas nimetatud teistes kohtutes, nii et kohtunikukandidaat oleks
ettevalmistusteenistuses olnud nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtus. Osa ettevalmistusteenistusest võib toimuda Riigikohtus,
prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses.
Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat.
Kohtuniku distsiplinaarvastutus:
Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse.
Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises.
Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.
Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus ;
2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;
3) ametipalga vähendamine;
4) ametist tagandamine.
Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega .
Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on:
1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;
2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes;
3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes;
4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes;
5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes.
Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi .
Kohtuniku ametist vabastamine:
kohtuniku enda soovil; vanuse tõttu; ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist; tervise tõttu, mis
takistab kohtunikuna töötada; kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui
kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist
rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda
teise kohtusse; kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus - või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku
ametikitsendustega; kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.
Kohtuniku ametist tagandamine: Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva
distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.
Kohtuniku kohustused:
Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.
Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.
Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.
Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus , üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või
kriminaalasja kohtueelses menetluses.
Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.
Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.
Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.
Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest
praktikante.
Kohtunikku ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtuniku- või kohtunikuabikandidaadi või praktikandi.
Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses.
Esindamine - Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda
tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
Advokatuur
Jurist- määratlemata mõiste, võin ükskõik kes ennast nimetada.
Advokaat- ainult see isik, kes vastab advokatuuri seadusest määratud tingimustele ja on sooritanud advokatuurieksami.
Advokaadibüroo on tavaline erasektori ettevõte.
Advokatuur- on avalikõiguslik juriidiline isik, seda reguleerib riik.
Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus . Eesmärk
õigusteenuse osutamise korraldamine era ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur
abistab advokatuuri liikmeid advokaate nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea Eesti
advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid
juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes . Samuti
korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning
esindamist tsiviil- ja haldusasjades (riigi õigusabi osutamine).
Kui vabatahtlikke advokaate ei ole, siis määrab riigi õiguskaitse nimel kaitsma advokatuur.
Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Eesti Advokatuuri liikmeid on kokku ca 1000.
Advokatuuri organid: Advokatuuri organid on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon.
Üldkogu
otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei otsusta teisiti.
Esimees
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakoh
Õiguskaitsesüsteemi suhtes tähendab ülalmainitud printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Sellest ei tohi siiski teha järeldust, et kellelegi ei tohi seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip – Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaadi Eesti Advokatuur abistab advokatuur
EVÕ 1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. 5)
seisundi või muude asjaolude tõttu. Õiguskaitsesüsteemi suhtes tähendab ülalmainitud printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Sellest ei tohi siiski teha järeldust, et kellelegi ei tohi seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:
nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“ Õigussüsteemi suhtes tähendab printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Seadustega tohib teatud juhtudel teha eeliseid ja panna suuremaid kohustusi, need peavad aga olema sisuliselt põhjendatud. Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip – õiguskaitsesüsteem peab võimaluste piires tagama asjaosaliste informeerituse st tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka siis, kui õiguskaitseasutuste toimingud ei toimu avalikult. St neil peab olema võimaluste piires võimalikult suur informeeritus; ei ole võimalik, et informeeritus oleks absoluutne.. On lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda. Näiteks PS § 21: Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle
süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on lubatud ka teatud eelised või suuremad kohustused – nt. kohtunikueksamist vabastamine neile, kes on töötanud teatud ametikohtadel 7. Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:
äriühingu filiaali juhataja, samuti erakonna liige. 23. Notariaat (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Notariaat on üks õiguskaitsesüsteemi osa, mis moodustataks kõikidest notaritest- eestseisus ja lihtliikmed. Notarite Koja funktsiooniks on valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle. Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega on kokku 51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). Puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse
Kõik kommentaarid