Lisaks hertsidele võib rääkida ka helitugevusest detsibellid. Alumine piir on individuaalne (üle 10), ülemine on 140 db. Rääkida võib ka helitämbrist. Haistmisaisting lõhna aisting tekib siis, kui õhus lendlevad aineosakesed satuvad haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes. Lõhnadel on 6 kategooriat: lillelõhnad, teravad lõhnad, eetrilaadsed lõhnad, muskuslõhnad, roiskumislaadsed lõhnad, kamprilaadsed lõhnad. Inimese lõhnatundlikkus loomadele vastu ei saa, aga kui meie eellane hakkas arenema, siis just lõhnade eristamise ajuosa hakkas kõige enne arenema. Igal inimesel on oma lõhn. On teada putukaliike, kes eristavad vastassoost isendi lõhna umbes 30 km kauguselt. Feromoonid teatud keemilised ühendid, mida loomad eritavad suhtlemiseks. Märgistavad territooriumi, annavad teateid seksuaalkäitumise kohta. Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30 60 aasta sees. On vahe ka naiste ja meeste
bakterite toimel valkude lagunemisel tekivad mitmesugused amiinid. Lõhnatundlikkust mõjutavad tegurid Meeleolu Nälja- ja täiskõhutunne Valgus, temperatuur ja näljatunne suurendavad lõhnatundlikkust. Juba ühe päeva vanused imikud reageerivad halvale lõhnale. Inimene on tundlik hoiatavate lõhnade suhtes gaasileke kõrbelõhn suits Raseduse puhul enamasti lõhnatundlikkus suureneb. Haigestumisel on lõhnatundlikkus oluliselt vähenenud nohu Maitsmine ja haistmine Maitsmis- ja haistmismeel on omavahel tihedalt seotud – maitse tundmises osaleb alati ka haistmine kui nina on kinni, tunneme oluliselt halvemini ka toidu maitse nüansse Paljude loomade puhul muutub piir haistmise ja maitsmise vahel tinglikuks Mitmed putukad tajuvad lõhna tundlatega, kaladel osalevad maitse tundmises
Enesetesti küsimused ja vastused: 1) Maitsemeele puhul kehtib nii spetsiifilisusteooria kui mustriteooria. JAH 2) Sea mõisted vastavusse meeltega: a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab).
soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. · Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus toimub lõhnade eristamine. · Inimese lõhnatundlikkus on paljude loomadega võrreldes kehvem. Inimesel on umbes 20 miljonit haisterakku, saksa lambakoeral aga näiteks 230 miljonit. · Inimene suudab eristada ligikaudu 10 000 lõhna. · Haistmist võib tõhustada, kui tõmmata korduvalt tugevasti õhku läbi nina sisse, et rohkem õhku oleks haistmisrakkudega kontaktis. · Haistmine võib olenevalt lõhnast tekitada: naudingutunde, tülgastust. · Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti.
Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel, kõige paremini näevad nad objekte mis on 22cm kaugusel. Sellisel kaugusel on beebi silmad ka tema kätest ja jalgadest, mida nad huviga uurivad, sammuti ka on selline vahemaa rinnaga toitmisel ema ja lapse nägu. Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on ähmased, sest imikud on lühinägelikud. Uuringud on selgitanud, et kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha erinevatel inimeste nägudel. Lõhnatundlikkus Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad, seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate tundma õppimiseks. Sel ajal pole vanematel soovitatud kasutada erinevaid parfüüme. Refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad.
Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y) Vastsündinud oskavad keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääle, neil on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus. Kaasasündinud refleksid (nt. haaramisrefleks). Poiste ja tüdrukute erinevused kasvatuses ja arengus: Kasvamise suurenemine toimub erinevas vanuses, tüdrukutel varem. Tüdrukute areng on kiirem (u 2 aastat poistest ees sugutunnused, suguküpsus). Täiskasvanueas 20-40 aastaselt, on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmises täiskasvanueas hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused
maitseid: soolast magusat kibedat haput Huvitavat Kassid ei tunne magusat maitset Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks Huvitavat 1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses. Haistmiselund Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). on 7 põhilõhna Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Igal inimesel on talle omane lõhn Haistmine - on lenduvate ainete lahustumine limakihis Haistmine õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas puutuvad kokku haisterakkudega närviimpulss liigub peaajju lõhnad eristatakse. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi. Kompimiselund Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest
Inimese hääl meeldib rohkem võrreldes teiste helidega. Naise kõrge hääletoon meeldib rohkem, kui mehe madal hääl. Rütmilised helid meeldivad rohkem. Väga tundlik ja õrn liigsele mürale. Seega ei soovita pidevat raadio või muusikat taustal. LÕHNATUNDLIKKUS Tajumisel eelistused. Meeldivad head lõhnad. Emapiima lõhn. Ebameeldivad näit mädamuna lõhn. 6 päeva vanuselt eristavad oma ema rinnapiima lõhna. (Oluline kiindumussuhte tekkeks). Lõhnatundlikkus hakkab langema hilisemas eas. PUUTETUNDLIKKUS Vastsündinu nahk 5 korda õhem kui täiskasvanul. Tundlik, rõhule, puudutusele, temperatuurile. MAITSETUNDLIKKUS Väga tundlikud, saanud alguse looteveest maitse -eelistusi, meeldib magus, kuid hapu, kibe mõru ei meeldi. 28 nädalal. Ema ja laps on väga tundlikud. Meeleline tundlikkus on kiindumuspsühholoogiale oluline alus!
ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonte rikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. Mis mõjutab haistmiselundi tööd: · nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga · haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.). Haistmiselundi tähtsus · sissehingatava õhu kvaliteedi kontrollimine · toidu kvaliteedi kontrollimine · mõjutab maitseaistingute kujunemist
4.NINA (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida. KEEL Inimese maitseelundiks on keel. (LISA 2) Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel. Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb. Peale selle mõjutavad maitsmist ka vanus, milline on toit ning suitsetamine.
Nina kui haistmiselund Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. Lõhnade tajumine võib esile kutsuda naudingut (meeldivate lõhnade korral) või tülgastust (kui lõhn on ebameeldiv) Mis mõjutab haistmiselundi tööd? Nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga. Haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.). Keel kui maitsmiselund Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000. Vananedes maitsmispungade arv väheneb
illusioonid on nõrgemad. Tajumistäpsus kasvab. 2 Sensoorsed protsessid: taju lisa Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini. 5. Tajuja sugu - naiste lõhnatundlikkus suurem, kui meestel; tundlikkuse tipp satub menstruaaltsükli keskele; - naiste puutetundlikkus on suurem; - naiste kuulmisläved on madalamad, eriti kõrgete helide korral; - naiste tundlikkus elektrilöögi suhtes on kõrgem - heledas valguses on meeste nägemisteravus
koguse korral. Vanaduse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa ka suitetamine, mõningad haigused ja ravimid. 4 Haistmine Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehigamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu, seepärast segunevad söömisel maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesel on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomade omaga võrreldes tunduvalt nõrgem. Lõhnade klassifitseerimisel pole uurijate seas sellist üksmeelt nagu värvuste või maitsete
Tervisliku seisundi tõenduseks peab kokal olema tervisetõend, mis täidetakse regulaarse arstliku kontrolli põhjal.Kokal tuleb toime tulla köögitehnika käsitlemisega ja hoida kõik vajalikud seadmed ning abivahendid puhtad ning töökorras. Erialaste teadmiste omandamiseks ja uute trendidega kursisolekuks on vajalik inglis- ja prantsuskeelse kokandussõnavara valdamine. Looduse poolt kaasaantud omadusest on kokale oluline hästiarenenud maitse- ja lõhnatundlikkus. Iseloomuomadustest peetakse kokale vajalikuks kohusetunnet ja korraarmastust. Loomingulisus ja arenenud ilumeel on igati tervitatavad. Kokk on eriharidusega spetsialist, kes töötleb toiduaineid ja valmistab mitmesuguseid toite. Töötingimused Koka töökeskkond köök peab olema väga puhas, hea valgustuse ja ventilatsiooniga. Koka tööaeg sõltub toitlustusasutuse lahtiolekuaegadest. Restoranides ja pubides
Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel (selline on vahemaa rinnaga toitmisel ema ja lapse näo vahel). Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on ähmased, sest imikud on lühinägelikud. Vastsündinutel on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad oma ema lõhna muudest lõhnadest). Vastsündinute refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. Temperament Vastsündinutel võib eristada 3 temperamenditüüpi, mis püsivad läbi lapsepõlve (Thomas & Chess, 1977).
Rasedus 2.kuul Ema väsimus ei pruugi kadunud olla. Emakakael on omandanud sinise värvuse ning see muutus annab märku, et ema on kindlasti rase. Tihti algab just nüüd iiveldus ja oksendamine, vahel peapööritused. See kõik on täiesti normaalne. On tähtis, et ema võimalikult palju puhkaks. Rinnanibud hakkavad muutuma tumedamaks ning võib esineda suurenenud tupevoolust. Hakkavad tekkima ka erinevad isud ning muutuda võib lõhnatundlikkus, ei tasu ehmatada, kui lemmiklõhn enam üldse ei meeldi. 5 Rasedus 3.kuul Kuna esimene trimester hakkab mööda saama, muutub ema enesetunne tavaliselt järgemööda paremaks. Väheneb tunduvalt ka raseduse iseenesliku katkemise oht. Rinnad muutuvad suuremaks ja tundlikumaks, rinnanibud on juba üsna tumedad ja õrnad. Emakas suureneb nüüd kiiremini ja see võib kaasa tuua õrna ja ebamugava valu kõhus. Kuna hormoonid
Haistmisega on kindlasti seotud mõiste adaptatsioon. Lõhnade puhul tekib Lõhnaklass Lõhnab nagu Lillelõhnad Roosid Eeterlikud lõhnad Pirnid Muskuselõhnad Muskus Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnad Mädamuna Teravad lõhnad Äädikas adaptatsioon 3-15 minuti jooksul. Lõhnatundlikkus on parim 37...38 ° juures. 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism Ageusia (maitsmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine maitsmis-ärritaja suhtes, maitsmisvõimetus võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Anosmia (haistmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine haistmis-ärritaja suhtes, haistmisärritaja võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Daltonism- võimetus eristada värve või üksikuid värvitoone. 19. Nimetada nägemishäireid
eluaastat); 2. operatsioonieelse mõtlemise periood (27 eluaastat); 3. konkreetse mõtlemise periood (711 eluaastat); 4. abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast). Sensomotoorse intellekti perioodil on esiplaanil lihtsad liigutus- või tajuaktid. Toimub lapse kohanemine asjadega. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema ja seda peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Vastsündinutel on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad oma ema lõhna muudest lõhnadest). Laps sõltub täiesti ümbrusest ja sellest mida tajub. Ta ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 1.4. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: autonoomia vs häbitunde kujunemine (1-3 a). Laps hakkab üha rohkem ise tegutsema. Jõukohaste ülesannete lahendamine suurendab lapse iseseisvust ja 6 eneseusaldust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust
paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + puudutus + surve + lihasvenitus/ pinge + liigutus + temperatuur + ... -> somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.5. Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. polegi ehk vaja imestada, et ka lõhnade ja maitsete maailm on kokku pandud
*) Infrahelidel on inimese psüühikale halb mõju ja võib isegi hulluks ajada ja tappa. -) Haistmismeel ninas asuvad retseptorid võtavad vastu aineosakesi, mille tagajärjel tunneme lõhnu, kuid võrreldes kahe eelmisega ei ole see nii tähtis osa. Samas on teada, et haistmismeel arenes kõige kiiremini välja kuid siiski pole see meil nii tugev kui teistel loomadel. Osad loomad kasutavad lõhnaaineid ehk feromoone oma territoorjumi märgistamiseks. Naistel on meestest tugevam lõhnatundlikkus. Vahel võib lõhnatundlikkus ka ära kaotada kuid seda juhtub harva. Lõhnatundlikkus on kõige parem kolmekümnendates-neljakümnendates. Lõhnu jaotatakse kuueks lille-, eeterlikud- , muskus-, kamprilaadsed-, roiskumislaadsed- ja tervad lõhnad. Igal inimesel on individuaalne ja kordumatu lõhn. Kui on mingi tugev lõhn pikka aega, siis haistmine kaobki ja sa ei tunne enam seda lõhna harjud ära.
silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele) Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt ema kõnet, mis kandub läbi diafragma looteni.Tunnevad ära ema hääle, eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas Maitsetundlikkus Vastikus hapu maitse suhtes (näoväljendused) Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna) Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul)
naisisikutega, kellel oht võib taju pigem pärssida. 3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes. 4. Tasu, edukus Sisendatatvus ja mõjustatavus üldiselt vähenevad, illusioonid nõrgemad. Tajumistäpsus kasvab. Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini. 5. Tajuja sugu Naistel kõrgem: lõhnatundlikkus, puutetundlikkus, tundlikkus elektrilöögi suhtes, pimedusadaptsioon kiirem. Meestel: kuulmislävi kõrgem, heledas valguses parem nägemisteravus, ruumi- ja kujunditaju parem, peitepilte lahendavad paremini, testosterooni sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime. 6. Temperament ja isiksuse tüüp introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja
võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. Inimese käitumine pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Sünnieelne areng Sünnieelse arengu kolm etappi : · Eostumisperiood · Embrüosonaalperiood · Looteperiood Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on väga tähtsad, sest siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud keeravad pead inimhääle suunas ja tunnevad ära ema hääle, neil on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad nad ema lõhna). Kaasasündinud refleksid : · kõndimisrefleks · ehmatusrefleks · otsimisrefleks · haaramisrefleks · ujumisrefleks · pupillirefleks Pupillirefleks jääb kestma kogu eluks. Lapse füüsiline ja motoorne areng on esimese eluaasta jooksul väga kiire. Algul sihituna tunduvad käte-jalgade siputamisest saab selle ajaga käimine. Sündides : ligikaudu 50 cm pikk, kaal enamasti 2.5-4.5 kg piires. Esimese aastaga
1. pinna tekstuuri eristada 2. suurus ja kuju Sissejuhatus psühholoogiasse 37 Puudutuse tee Sissejuhatus psühholoogiasse 38 Sensoorne homunkulus Homunkulusi tegelikult 4 paralleelset, igas erinev info: 1. naha tundlikkus, kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Sissejuhatus psühholoogiasse 39 Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitseorgani ehitus * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, 'umami', hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!! Sissejuhatus psühholoogiasse 40
2. sügav surve 3. lihasvenitus 4.naha püsiv ja muutuv ärritus 4. Mida me aistime somatosensoorselt? Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! Me aistime eraldi infotükke, nagu: * puudutus * surve * lihasvenitus/ pinge * liigutus * temperatuur Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu: samades keelepiirkondades Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega.
1. naha tundlikkus kiired muutused ; 2. sügav surve ; 3. lihasvenitus , 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: 1. + puudutus 2. + surve 3. + lihasvenitus/ pinge 4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7. à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! Maitse-ja lõhnatundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse teatud molekulidega ontakt närviimpulssideks. Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keeles- papillides. Padjakeses olevad 50- 150 retseptorrakku regeerivad keemilise aine olemasolule- kontakt närvikiuga. Maitsd: mõru, soolane, magus, ,,umami", hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!!!!!!! Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsega
Uinuda aitab, kui vaadata voodis televiisorit või lugemine. Uneaega tuleb iga öö umbes 6-7 tundi. Puhkab õhtuti töölt koju tulles ja nädalavahetustel. Võõras kohas magamine ei valmista raskusi. Eelistab magada jahedamas kui toas on väga palav, siis on raske uinuda. TAJU/TUNNETAMINE Patsiendi silmanägemine on aastatega väheke halvenenud, kuid prille hetkel ei kasuta. Viimane silmakontroll oli umbes kaks aastat tagasi. Kõrvakuulmisega probleeme ei esine. Lõhnatundlikkus on hea ning maitsemeeltes muutused puuduvad. Mäluga probleeme pole esinenud ning otsuste langetamisel raskusi ei tähelda, kuid muidugi sõltub teemast. Puhkeasendis esineb ebamugavustunne-surin säärtes. Lisaks esineb liikumisel pidevalt säärevalu. Valu alguses terav, kuid hiljem muutub tuimaks, aga häirivaks. Valu esineb hooti, väga pikalt ei kesta (10-20 minutit), aeg-ajalt võtab lonkama. Valutugevus kümne palli skaalal 8
võitlema ja tulemus on segadusseajav endale ja teistele. Ära piirdu traditsioonilise kõrvataguste lõhnastamisega, pihusta parfüümi ka mujale - tuiksoontele ning riietele. Kui haistmismeel harjub parfüümiga, siis võib nina värskendamiseks vahelduseks kasutusele võtta samast lõhnasarjast mõne muu kosmeetikatoote (näiteks kehaemulsiooni või -talgi). Piisab väiksest koostise erinevusest, et lõhn uuesti tuntavaks muutuks. Lõhnatundlikkus võib muutuda, kui oled väsinud või külmetanud, naistel ka enne menstruatsiooni ja raseduse ajal. 6 Lõhnadele on oma eluiga. Kui pudel on juba avatud, siis tuleks see ära kulutada poole aastaga, kui soovid nautida parfüümi tema parimal kujul. Jahedas ja pimedas hoiukohas säilib parfüüm kauem. Kuum vann (37-42 C) on hea lihasevalude puhul, vereringe ja ainevahetuse parandamiseks
sügav surve 3. lihasvenitus 4. naha püsiv ja muutuv ärritus 81 Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + puudutus + surve + lihasvenitus/ pinge + liigutus + temperatuur + ... somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 82 IV.5. Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. 83 Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus,
Korduvad uuringud Statsionaarne ravi Neuroloogilise leiu analüüs – kus on kahjustus? Motoorika häired o Halvatused o Liigutushäired o Tasakaaluhäired Kortikaalsed sündroomid Mis piirkond on kahjustunud? Peaaju funktsioonid Otsmikusagar (Frontaalsagar) o Intelligents o I nhibeerimine Oimusagar (Temporaalsagar) o Kõne o Lõhnatundlikkus o Kuulmisega seotud funktsioonid Kiirusagar (Parietaalsagar) o Õpitud oskused Kuklasagar (Oktsipitaalsagar) o Nägemisfunktsioonid Kompuuter-tomograafia (KT) Kompuutertomograafia on uuring, mis kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirtega teeb uuritavast piirkonnast 0,6‒10 mm paksusega pildilõiked, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest.
eseme vahele (ruumiline taju). Samuti oskab tajuda sügavust. Arvatakse, et 2-3 nädalaselt suudab laps sündida vanemate näod võõrastest. Laps tajub feromoone ja ema tajub lapse feromoone. - Kuulmine- 24. Rasedusnädalal kuuleb ta väljaspoolt tulevaid helisid. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Meeldib, kui arvestatakse, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra halb. - Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (oma ema rinnapiima lõhn), ka emadel on lõhnatundlikkus väga tugev. - Puutetundlikkus- nahk on ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuuri muutustele. - Maitsetundlikkus- oma ema rinnapiim, ka magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal - Õpib kasutama oma keha Kooskõlastada lihaste tööd (roomamine, käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma.
agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar . Kuulmiskoor (domineerivas poolkeras kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine; mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar.
anamnees võib olla ainuke diagnoosimise meetod. Olulised lisaks lähedaste hinnang, korduvad uuringud, statsionaarne ravi. DETAILID!! Neuroloogilise leiu analüüs kus on kahjustus? Motoorika häired: halvatused, liigutushäired, tasakaaluhäired (väike aju halvatuse korral nagu joobes). Kortikaalsed sündroomid. Mis piirkond on kahjustatud? Peaaju ja funktsioonid. Otsmikusagar: intelligents ja inhibeerimine. Kiirusagar: õpitud oskused. Oimusagar: kõne, lõhnatundlikkus, kuulmisega seotud funktsioonid. Kuklasagar: nägemisfunktsioonid. Kompuuter-tomograafia. Põhineb röntgen kiirgusel. Efektiivne erakorralises töös. Trauma, insult. Magnet-resonantstomograafia. Põhineb magnetväljal. Täpsem kui KT. inimene peab olema torus. EEG. Aju biovoolude uuring. Kasutatakse erinevate hoogude puhul. ENMG. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustut. Elektoneuromüograafia. Perifeerne närvisüsteem (seljaaju eesmine sarv, närvijuur, närv, sünaps, lihas).
väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad: eesmine ja lateraalne tuum liigutuskontroll tagumine tuum kehatundlikkus külgmine põlvikkeha nägemine mediaalne põlvikkeha kuulmine · intralaminaartuumad ärkvelolek, sensoorse ja motoorse sisendi integratsioon · keskjoone tuum mälu ja lõhnatundlikkus Hüpotalamus kontrollib kehasiseseid protsesse ja on üks peamisi homeostaasi regulaatoreid. Hüpotalamuse funktsioonid: · närvisüsteemi autonoomse osa juhtimine · hormoonide produktsioon hüpotalamuse vabastavad ja pärssivad hormoonid reguleerivad ajuripatsi funktsioone · emotsionaalse ja instinktiivse käitumise regulatsioon koos limbilise süsteemiga reguleerib viha, agressiivsuse, valu ja naudingu väljendusi ning seksuaalsel erutumisel vallanduvaid
asjade vahele. Oskab tajuda ka sügavust. Võime ära tunda inimese nägu. Kontrastid meeldivad talle rohkem. Katse: 40 last, kelle max vanus on 9 min. Selgus, et lapsed pilgutasid nende piltide peale, kus on näo struktuuriosad õigesti. Kuulmine valjule helile saab juba reageeruda 24.rasnäd. Südamelöögid, mis last saadavad üsasiseselt, mõjutavad maagiliselt. Kui laps sünnib, siis kõrv on avatud igasugustele helidele palju tundlikkumad. Nt raadio väsitab last Lõhnatundlikkus vajalik selleks, et hakkaks rinda võtma. Huvitab kõige enam oma ema rinnapiima vastu (oskavad eristada). Ka ema tunneb oma lapse lõhnast ära. Puutetundlikkus nahk ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul ja tundlik puudutustele, rühule ja temperatuurile. Kuni 86 aastani arvati, et laps ei tunne valu. Maitsetundlikkus nagu täiskasvanul, eelistab magusat, ei meeldi kibe, mõru ja soolane. Reageerib ebameeldivatele maitetele, mis ka täiskasvanule ei meeldi. Meeled on olulised,
Tekkinud piirkond on haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevast haistesagarate osades. Haistmisteed ulatuvad ka limblisse süsteemi, hüpotalamusse, suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmisaju teadvuse tasemel. 9 Talitlushäired · Hüposmia lõhnatundlikkus vähenenud. · Anosmia lõhna ei tunne. · Parosmia lõhnade tajumine ebaõigesti. · Fantosmia haistmishallutsinatsioon, mis tekib ilma lõhnaaineteta. Neid täheldatakse allergiliste riniitide korral ja pärast koljutraumasid. Ebameeldivaid haistmishallutsinatsioone (kakosmiaid) esineb eriti skisofreeniahaigetel. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad.
· iiveldus, halb enesetunne, ka oksendamine ( siit ka isu hapu ja soolase isu · väsimus (mõnel individuaalselt suureneb unevajadus) · isu muutused ( suur isu, toitude valimine hea enam ei maitse, ennem mittesöödav nüüd hea ) · temperatuur pärasooles on 37 C või rohkem ( naine ise on terve }. NB! Mõõta kohe pärast ärkamist voodist tõusmata ! · lõhnatundlikkus suureneb ( tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele lõhnadele ) NB! Kõhu kuju muutused tulevad alles pärast 45 raseduskuud ! Näide: 19 a. tütarlaps, kes keskkooli päevil oli korduvalt põdenud maokatarri, pöördus arsti poole, kurtes endise haiguse ägenemist. Tal esines iiveldus ja oksendamine, mis söömisega otseselt seotud polnud. Jutuajamisest selgus, et mõned nädalad tagasi oli tütarlaps oma suhetes noormehega esmakordselt läinud sugulise kontaktini
lahustuv. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta. Lõhna vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega, sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab NA või K- kanali avanemise ja sensoripotensiaali tekke. Haistmistaju teke. Taju intensiivsus sõltub nii aine keemiliseststruktuurist kui ka tema konsentratsioonist, lisaks aine liikumiskiirusest jne. Lõhnatundlikkus on maksimaalne esmasel kokkupuutel ainega. Pikemaajalisel kokkupuutel lõhnatundlikkus väheneb, tekib adaptsioon, mis areneb kiiremini, kui lõhnaaine mõjub pidevalt. Häired. Haistmistaju nõrgenemist nim. hüposmiaks, puudumist anosmiaks. 12. Maitsmismeel. Maitsmiselundiks on keel. Selle näsade (vall- ja seennäsad) epiteelis esinevad maitsmispunagad ehk karikad (vt. joonis 1); need koosnevad rakkudest, mille ümber keerduvad maitsmisnärvide lõpmed. Igal pungal on pinnal
Neurootiline areng: Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest, esimese eluaasta lõpul 50 ja teise eluaasta lõpul 75%. Vastsündinu meeleline tundlikkus: Nägemine neljandaks kuuks on välja arenenud kahe silmaga üheaegselt nägemine, tajub vahemaad asja ja enda vahel.4.eluaastaks suudab näha nagu täiskasvanu. Kuulmine Meeldivad inimesehääled, kõrgemad hääletoonid, kuulevad rohkem helisid kui täiskasvanud, ei soovitata pidevat raadio või muusika taustal. Lõhnatundlikkus- väga erk, samuti ka emal. Puutetundlikkus- kõige tundlikum, sest areneb varem välja, saab kõige rohkem stimulatsiooni, naha pind on suur. Maitsetundlikkus- kõige rohkem meeldib magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama.
korral kaitse. Meestel võib oht või valu sagedamini kutsuda esile taju selguse kasvu. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Keeruliste kujundite äratundmisaeg pikeneb. Tasu, Sisendatavus ja mõjustatavus üldiselt vähenevad, illusioonid on nõrgemad. edukus Tajumistäpsus kasvab. Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini ja kiiremini Tajuja Naiste lõhnatundlikkus on suurem, eriti menstruats. tsükli keskel; puutetundlikkus on sugu suurem; kuulmisläved on madalamad, tundlikkus elektrilöögile on kõrgem; heledas valguses nägemisteravus madalam, simad harjuvad pimedusega kiiremini; peitepilte lahendavad halvemini; ruumi- ja kujunditaju on viletsam Tempe- Introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem; taju kestva aja vältel püsivam; eelistavad rament ja tajuda suhteliselt keerukamaid kujuneid ja ümbrust; isiksuse
Kuid lõhnaained võivad sensorirakkudega reageerides moodustada ka kompleksühendi, mis aktiveerib adenülaadi tsüklaasi. Selle kaudu reguleeritakse rakus cAMP taset, membraani ioonkanalite läbitavust ning Na-ioonide voolu rakku ning sensoripotentsiaali teket. Haistmistaju intensiivsus sõltub nii aine keemilisest struktuurist kui ka tema kontsentratsioonist, lisaks sellele veel aine liikumiskiirusest, sensorirakkude füsioloogilisest seisundist ja aine lahustuvusest vees või lipiidides. Lõhnatundlikkus on max esmasel kokkupuutel ainega. Pikemajalisel kokkupuutel lõhnatundlikkus väheneb, tekib adaptatsioon, mis areneb kiiremini, kui lõhnaaine mõjub pidevalt. Treenitud inimesed suudavad eristada kuni 5000 erinevat lõhnaainet. Lõhnaaine klassifikatsiooni järgi eristatakse vürtsikat, lille-, puuvilja-, vaigu- , põlemis- ja roisulõhna. Haistmistaju nõrgenemist nimetatakse hüposmiaks ja haistmistaju puudumist anosmiaks. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid
o Arvatakse, et 2-3 nädalaselt suudab laps sündida vanemate näod võõrastest o Laps tajub feromoone ja ema tajub lapse feromoone Kuulmine- 24. rasedusnädalal kuuleb imik väliskeskkonnast tulevaid helisid. Imik kuuleb helisid, mida täiskasvanu enam ei kuule. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Peab arvestama, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra häirib. Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (nt oma ema rinnapiima lõhn) Puutetundlikkus- nahk on ligi 15 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuurimuutustele Maitsetundlikkus- sama, mis täiskasvanul; meeldib magus jne Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Eneseregulatsiooni saavutamine on kõige olulisem ülesanne.
Must-valged toonid meeldivad imikutele; värve hakatakse uurima 3.-4.nädalal Kuulmine - kuuldakse juba üsasiseselt; ema sisekeskkonnast tulevaid hääli kuuleb loode kõige varem; 24.-26.rasedusnädalal hakkavad imikud kõhus väliskeskkonna hääli kuulma; meeldivam on imikute jaoks naiste kõrge hääl (ka ema hääl) Rütm - ainus ja esimene heli, mis on meil enne ja peale sündi; ka rääkides on inimestel rütm (kõne kiirus) Lõhnatundlikkus - loode tunneb lõhna; lootevesi maitseb samamoodi nagu ema rinnapiim ja selle põhjuseks on see, et imik hakkaks rinnast sööma - tuttav maitse; eristamine - lapsed eristavad teistest oma ema ja emad teistest lastest oma last Seos emotsioonide loomisega - mingi lõhn meenutab midagi Meestel on permanentne lõhnataju, kuid naistel käib see üles-alla olenevalt hormoonide tasemest Puutetundlikkus - tunderetseptorid on arenenud alates 7
degeneratiivsed haigused. Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid Tundlikkuse liigid Retseptsioon on kogu organismi aferentsete(sensoorsete) funktsioonide kogumik. Kliinilises praktikas tuleks aga eristada kitsamat mõistet - tundlikkus. Selle kogumiku alla kuuluvad: Nägemine -nägemisnärv (II) Kuulmine -tasakaalu-kuulmisnärv(VIII) Maitsmine -näonärv (VII),keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) Lõhnatundlikkus -haistmisnärv (I) Motoorikaga seotud süvatundlikkuse süsteem. Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5
valulikuks ) iiveldus, halb enesetunne, ka oksendamine ( siit ka isu hapu ja soolase isu väsimus (mõnel individuaalselt suureneb unevajadus) isu muutused ( suur isu, toitude valimine- hea enam ei maitse, ennem mittesöödav nüüd hea ) temperatuur pärasooles on 37 C või rohkem ( naine ise on terve }. NB! Mõõta kohe pärast ärkamist voodist tõusmata ! lõhnatundlikkus suureneb ( tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele lõhnadele ) Emakaväline rasedus ehk ektoopiline rasedus tähendab seisundit, kus viljastatud munarakk on kinnitunud ja kasvab väljaspool emakaõõnt. Kõige sagedamini on emakaväline rasedus munajuhas (98%) ning väga harva kõhuõõnes (1,5%), munasarjas või emakakaelas (mõlemas alla 1%). Munajuhaks nimetatakse kanalit munasarja ja emaka vahel, kus toimub munaraku viljastamine seemnerakuga
on need naisterahvad, kes on kasutanud nt töös oma välmust (nt esinejad); või kui on tugevalt väärtustatud, tähtsustatud oma välimust); sotsiaalsete rollide muutus nt saadakse vanaemaks, vanaisaks; pere ülesanne on täidetud; meestel saavutused (karjääriredelil liikumine); vastavus ühiskonna standarditele). Füüsiline areng: Kõik võimed hakkavad vaikselt langema. Kuulmisteravuse langus (40-50). Nägemisteravuse langed. Maitse-, valu- ja lõhnatundlikkus väheneb. Reaktsiooni kiirus alaneb 20% 60.a-ks. Füüsis vs kogemused võtab kauem aega taastumiseks. Välised muutused. Tervis organismi ,,nõrgad kohad" hakkavad end ilmutama. Menopaus naistel (naissuguhormoonide tootmine lõppemine organismis toob kaasa fertiilsuse kadumise ning mitmesuguseid somaatilisi ja emotsionaalseid sümptome, mis on korrigeeritavad hormoon-asendusraviga; abi saab ka psühhoteraapiast) kõrvalmõjudena võivad naised tunda intensiivseid muutusi oma vaimses
Rasedusiiveldust tekitavad ained & toidud, mis on emale ohutud, ent võivad kahjustada loodet (nt mitmed taimemürgid põhjustavad sünnidefekte & iseeneslikku aborti, ehkki on täiskasvanuile talutavad) Rasedusiivelduse kujul avalduv välistav tundlikkus ainete suhtes on maksimumis loote organsüsteemide kujunemise ajal & alaneb hiljem Rasedad vältivad kibedaid, läbitungiva maitsega, tugevalt vürtsitatud & uudseid toite, mürgiste ainete oht on suurim Rasedate lõhnatundlikkus teravneb rasedusiivelduse avaldumise perioodidel Rasedusiivelduse nähud on universaalsed & kultuurist sõltumatud Enamate rasedusiivelduse nähtudega rasedad sünnitavad suurema tõenäosusega sünnidefektideta lapsi kui rasedusiivelduseta rasedad Mürkide vältimine vastsündinul · Ainult ema rinnapiimast toituval vastsündinul on kõige suurem tõenäosus saada mürgivaba toitu (juhul kui ema oma organismi & rinnapiima kaudu vastsündinut ise teadlikult või tahtmatult ei mürgita)
annaabi.ee 
