Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAITSMINE, HAISTMINE, KOMPIMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks meile veel keelt vaja on?
  • Milleks meile veel nahka vaja on?

Lõik failist


MAITSMINE  
HAISTMINE  
KOMPIMINE
Maitsmiselund
Inimese maitsmiselundiks on keel. 
Milleks meile veel keelt vaja on?
 Rääkimiseks
 Närimiseks
 Neelamiseks 
Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja 
retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.
maitsmispungadega keelenäsad
keelenäsad
keelenäsa
keelenäsad
tunderakud
Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 
10 000
Vananedes  
maitsmispungade arv 
väheneb
Maitsmispungad
Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi 
peaaju  vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset
toiduosakesed
maitsmisnärv
Maitsmine
Lahustunud ainete keemiliste omaduste  tundmine
Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid 
maitseid: 
 soolast 
 magusat 
 kibedat 
 haput 
Huvitavat
 Kassid ei tunne magusat maitset
Vasakule Paremale
MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #1 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #2 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #3 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #4 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #5 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #6 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #7 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #8 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #9 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #10 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #11 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #12 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #13 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #14 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #15 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #16 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #17 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tõnu Säre Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Inimese meeleelundid

Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehigamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu, seepärast segunevad söömisel maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesel on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomade omaga võrreldes tunduvalt nõrgem. Lõhnade klassifitseerimisel pole uurijate seas sellist üksmeelt nagu värvuste või maitsete puhul, eri autorid on neid rühmitanud erinevalt. Nõnda ei olegi lõhnadel spetsiaalseid nimetusi, vaid neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. 5 Kompimine

Psühholoogia
thumbnail
11
doc

Meeleelundid

................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9

Psühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun