Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAITSMINE, HAISTMINE, KOMPIMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks meile veel keelt vaja on?
  • Milleks meile veel nahka vaja on?

MAITSMINE  
HAISTMINE  
KOMPIMINE
Maitsmiselund
Inimese maitsmiselundiks on keel. 
Milleks meile veel keelt vaja on?
 Rääkimiseks
 Närimiseks
 Neelamiseks 
Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja 
retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.
maitsmispungadega keelenäsad
keelenäsad
keelenäsa
keelenäsad
tunderakud
Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 
10 000
Vananedes  
maitsmispungade arv 
väheneb
Maitsmispungad
Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi 
peaaju  vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset
toiduosakesed
maitsmisnärv
Maitsmine
Lahustunud ainete keemiliste omaduste  tundmine
Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid 
maitseid: 
 soolast 
 magusat 
 kibedat 
 haput 
Huvitavat
 Kassid ei tunne magusat maitset
 Kärbsed  tunnevad  maitset jalgadega
 Maod kasutavad keelt haistmiseks
Huvitavat
 1957 aastal kindlustas 
maailmakuulus toidukriitik 
Egon Ronay oma keele 
maitsmispungad 400 000 
dollari väärtuses.
Haistmiselund
Inimese haistmiselundiks on 
nina. 
Ninaõõne ülemises osas asuvad 
haisterakud (20 miljonit). 
 on 7 põhilõhna
 Inimene suudab eristada ligi 
10000 erinevat lõhna. 
Vananedes lõhnatundlikkus 
halveneb.
 Igal inimesel on talle omane lõhn
Haistmine
- on lenduvate ainete  lahustumine  limakihis
Haistmine
 õhuga sissehingatud 
aineosakesed lahustuvad 
ninaõõne  limas  
 puutuvad kokku 
haisterakkudega
 närviimpulss liigub 
peaajju 
 lõhnad eristatakse.
Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab 
raipe järgi. 
Kompimiselund
Inimese kompimiselundiks on nahk. 
Milleks meile veel nahka vaja on?
 kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite,  
veekaotuse ja külma eest
 sünteesib D-vitamiini ja melaniini
  eritab  jääkaineid
Naharetseptorid
Nahas asuvad erinevad  retseptorid  (5 miljonit), 
mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja 
kuuma.
 Puudutustele ja survele on 
eriti tundlikud keeleots, huuled 
ja sõrmeotsad. 
 Tunduvalt vähem tundlik on 
näiteks seljanahk. 
Kompimine
Kompimine, võime puudutades kindlaks teha 
esemete kuju, suurust jm omadusi. 
Kasutatud materjal:
http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index.ht m
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg 
http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake.jpg
http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2006/11/champers041106_228x364.jpg   
http://farm2.static.flickr.com/1403/633071233_b4d11b6353.jpg
http://climateprogress.org/wp-content/uploads/2006/12/polar-bear-tongue.jpeg 
http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/18243.jpg 
http://www.pbss.edu.hk/SAA/EED/kinabula.htm   
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:HumanNewborn.JPG 
http://static1.nagi.ee/i/p/92/38/006492383f97c4_m.jpg 
http://fig.cox.miami.edu/~cmallery/150/neuro/c7.49.3.skin.jpg 
http://www.acm.org/crossroads/xrds3-3/gfx/hand.jpg 
http://www.rubberpaw.com/plates/touch.jpg 

Document Outline

  • MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE
  • Maitsmiselund
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Maitsmispungad
  • Maitsmine
  • Huvitavat
  • Slide 8
  • Haistmiselund
  • Slide 10
  • Haistmine
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Kompimiselund
  • Naharetseptorid
  • Slide 16
  • Kompimine
  • Kasutatud materjal:
Vasakule Paremale
MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #1 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #2 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #3 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #4 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #5 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #6 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #7 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #8 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #9 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #10 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #11 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #12 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #13 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #14 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #15 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #16 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #17 MAITSMINE-HAISTMINE-KOMPIMINE #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tõnu Säre Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Inimese meeleelundid
10
doc

Inimese meeleelundid

Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehigamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu, seepärast segunevad söömisel maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesel on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomade omaga võrreldes tunduvalt nõrgem. Lõhnade klassifitseerimisel pole uurijate seas sellist üksmeelt nagu värvuste või maitsete puhul, eri autorid on neid rühmitanud erinevalt. Nõnda ei olegi lõhnadel spetsiaalseid nimetusi, vaid neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. 5 Kompimine

Psühholoogia
Meeleelundid
11
doc

Meeleelundid

................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9

Psühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun