Meeleelundid (0)

Tallinna …………gümnaasium
Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid
referaat
Koostanud :………………
klass
Juhendaja :………………
Tallinn 2010
SISUKORD
Meeleelundid……………………………………………………………………………2
Nägemine…………………………………………………………………………….….3
Kuulmine ………………………………………………………………………………..4
Haistmine , maitsmine …………...………………………………………………………5
Kompimine…………………………………………...…………………………………6
Tunnetusprotsessid ………………………………………………………………………7
Lisad……………………………………………………………………………………..8
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………...9
Meeleelundid
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitad kontakt keskkonnaga ning need on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks.
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise , haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.
Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud .
Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega.
Silmad kui nägemiselundid
Silm on meeleelund , mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist.  Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
Mis kaitseb silma?
Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed . Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.
Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust.
Silma ehitus
Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Vesivedelik – läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli.
Kujutis
Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise.
Kõrvad kui kuulmiselundid
Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast (lisa 2). Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool.
Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku.
Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga.
isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus - ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid .
Heli tugevust mõõdetakse detsibellides. Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib puruneda trummikile . Kui tugevad helid kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu trummikile muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev heli kahjustab  pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Seetõttu on tööstuses oluline vähendada müra, pidevas müras töötavad inimesed peavad aga kõrvu kaitsma kõrvaklappidega.
Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus
Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule.
Nina kui haistmiselund
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil.
Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse.
Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest.
Lõhnade tajumine võib esile kutsuda naudingut (meeldivate lõhnade korral) või tülgastust (kui lõhn on ebameeldiv)
Mis mõjutab haistmiselundi tööd?
Nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga.
Haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.).
Keel kui maitsmiselund
Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000. Vananedes maitsmispungade arv väheneb. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset.
 Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine . Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid:

• soolast
  
• magusat
  
• kibedat
  
• haput
  

 
 Huvitavat 

• Kassid ei tunne magusat maitset
  
• Kärbsed tunnevad maitset jalgadega
  
• Maod kasutavad keelt haistmiseks
  

Nahk kui kompimiselund
Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi. Inimese kompimiselundiks on nahk.
Milleks meile veel nahka vaja on?

• kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest
  
• sünteesib D-vitamiini ja melaniini
  
• eritab jääkaineid
  

 Naharetseptorid 
Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet , külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk.
 
 
 
 
 
 
 
 
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid
Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel.  

Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest.

Aistingu teke

Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:

• retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
  
• närvikiududest - mis toimetavad närviimpulsse edasi;
  
• vastavatest peaaju piirkondadest - kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
  

 
Lisad
Silma ehitus.
Kõrva ehitus.
Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisaojakoiv.ht m
http://www.slideshare.net/helina20/meeleelundid-presentation-737200
www.ebu.ee/esitlus/mhk_meeled.ppt+kompimiselund&cd=6&hl=en&ct=clnk& client =
pub-7407478729887929
http://209.85.229.132/custom?q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf+tunnetusprotsessid&cd=1&hl=en&ct=clnk&client=pub-7407478729887929
http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/pohikool/meeleelundid/page7.html