Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meelelelundid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milleks nahka veel vaja on?
Vasakule Paremale
Meelelelundid #1 Meelelelundid #2 Meelelelundid #3 Meelelelundid #4 Meelelelundid #5 Meelelelundid #6 Meelelelundid #7 Meelelelundid #8 Meelelelundid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PaFF73 Õppematerjali autor
Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Meeleelundid

Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustu

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Meeleelundid

Tallinna ............gümnaasium Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid referaat Koostanud:.................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad.........................................................

Psühholoogia
thumbnail
2
doc

Maitsmine, nägemine

Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosakesi ja parandab optilis

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress-neerupealised(adrenaliin)-veri-süda-veresooned laienevad- rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM ­ närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor ­ võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud ­ saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud ­ analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor ­ elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss ­ närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor ­ suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu ­ kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju ­ lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur.

Bioloogia
thumbnail
9
rtf

Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?

annab meile teada, et ta tahab seda veel ning seega on raske ilma selleta elada. Millistest uimastitest võib tekkida sõltuvus? Amfetamiin, ecstasy, fentanüül ehk valge hiinlane, heroiin, kanep, kokaiin, LSD. Kirjelda närviimpulsi liikumist mööda refleksikaart? erutust vastuvõttev närvirakk närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida?

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk http://www.biologyreference.com/images/biol_02_img0218.jpg HAISTMISELUND on arenenud väljasopisena peaaju algmest. Haisteelund kujutab enesest ninaõõne limaskesta haistepiirkonda kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas. Ta võtab enda alla umbes 4 cm suuruse pindala. Elund koosneb retseptoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Tugirakud on silinderjad pigmentisisaldavad rakud, nende vahel paiknevad haisterakud on poolikujulised kahe jätketega (bipolaarsed) närvirakud. Perifeerne jätke on lühike ja tungib tugirakkude vahelt läbi haisteepiteeli pinnale ja ulatub sellest tundlike haistekarvakestega välja. Tsentraalne jätke on pikk, peenike ja kujutab endast neuriiti. Haisterakkude neuriidid liituvad

Bioloogia
thumbnail
10
docx

ANATOOMIA, EKSAM

Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse. Keel - Suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest

Bioloogia
thumbnail
13
pdf

MEELELUNDID

KARVRAKKUDEST. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ja miks? ● Kuulmetõrve kõhrelise ja luulise osa ning neelmise- ja trummiavause kaudu. ● Et tasakaalustada õhurõhku trummikilele trummiõõne ja välisrõhu poolt. Selgitage mõistet TASAKAALUELUND ehk vestibulaaraparaat (kus asub, millest koosneb) ● Sisekõrvas paiknev​ tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. Selle sees olev vedelik, endolümf, liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Tasakaaluelundi tunderakud on tundlikud keha lineaarsele liikumisele. F:​ Vestibulaaraparaadis tekkinud erutus juhitakse väike- ja suurajusse, sealt elunditesse, et säilitada kere tasakaal (kere, jäsemete, kaela ja silma lihaste kaudu). ● Sisekõrva kilelabürindis on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed

Anatoomia ja füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun