Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meelelelundid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milleks nahka veel vaja on?

*************************
*********
9. klass
MEELEELUNDID
Referaat
*******************

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.NAHK 4
2.SILM 4
3. KÕRV 4
3.3 TASAKAALUELUND 5
4.NINA 5
KEEL 5
KOKKUVÕTE 6
LISAD 7
KASUTATUD ALLIKAD 9

SISSEJUHATUS


Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise , haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse.
Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi.

1.NAHK


Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid , mille abil inimene tajub valu, survet , külma ja kuuma.
Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad , milles on komperetseptoreid hulganisti. Nahk võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu. Milleks nahka veel vaja on? See kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest. Süsnteesib D- vitamiini ja melaniini ning eritab jääkaineid.

2.SILM


Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
Silm koosneb :
  • Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust.
  • Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis .
  • Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev  sarvkest . Läbi selle tungivad valguskiired. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele:
  • Silmaava ehk pupilli  kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. Sõltuvalt valguse tugevusest muudab silmaava oma suurust (hämaras suurem, valges väiksem).
  • Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. Silmalääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubile.
  • Silmamuna sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga mis ees on vedelam, taga aga sültjam, moodustades  klaaskeha .
  • Võrkkest suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired mis tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.
  • Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju.
  • Aju keerab pildi õiget pidi.

3.KÕRV


Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb . (LISA 3) Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid. Kõrvast saab aju teateid selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte.
  • Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile .
  • Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. 
  • Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
  • Keskkõrv  on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest –  vasar , alasi, jalus  – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. 
  • Sisekõrv koosneb kahest osast:
  • Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu.
  • Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse.
    3.3 TASAKAALUELUND
    Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund . (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Lisaks tasakaaluelundist saabuvatele impulssidele saab peaaju kehaasendi kohta teavet ka silmade ja kompimismeele kaudu.

    4.NINA


    (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine . Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida.

    KEEL


    Inimese maitseelundiks on keel. (LISA 2) Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel. Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb.
    Peale selle mõjutavad maitsmist ka vanus, milline on toit ning suitsetamine.
    Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset . Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Kui sülge eritub vähe ja keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset me ei taju.
    Inimene tunneb nelja põhimaitset: soolast, magusat , kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel.

    KOKKUVÕTE


    Eluspüsimine ilma kõigi nende meeleelunditeta on inimesel võimatu.

    LISAD


    LISA 1
    http://www.slideshare.net/vilve/silm-nagemine (17.04. 2016 kell 12.02)
    LISA 2
    http://www.taskutark.ee/m/meeleelundid/?auth=dGFza3V0YXJr (17.04. 2016 kell 12.03)
    LISA 3
    http://www.taskutark.ee/m/meeleelundid/?auth=dGFza3V0YXJr (17.04.2016 kell 12.05)
    LISA 4
    http://www.taskutark.ee/m/meeleelundid/?auth=dGFza3V0YXJr (17.04.2016 kell 12.07)
    LISA 5
    https://www.kliinik.ee/static/files/089/tasakaaluelund2.jpg (17.04.2016 kell 12.10)

    KASUTATUD ALLIKAD


    https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/tasakaaluelund/id-1798
    http://www.slideshare.net/chryssy/maitsmine-haistmine-kompimine
    http://elundkonnad.weebly.com/meeleelundid.html
    http://www.taskutark.ee/m/meeleelundid/?auth=dGFza3V0YXJr
    http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisaojakoiv.ht m
    http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:KOMPIMISMEEL
  • Vasakule Paremale
    Meelelelundid #1 Meelelelundid #2 Meelelelundid #3 Meelelelundid #4 Meelelelundid #5 Meelelelundid #6 Meelelelundid #7 Meelelelundid #8 Meelelelundid #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor PaFF73 Õppematerjali autor
    Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Meeleelundid
    3
    docx

    Meeleelundid

    Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustu

    Bioloogia
    Meeleelundid
    11
    doc

    Meeleelundid

    Tallinna ............gümnaasium Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid referaat Koostanud:.................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad.........................................................

    Psühholoogia
    Maitsmine-nägemine
    2
    doc

    Maitsmine, nägemine

    Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosakesi ja parandab optilis

    Bioloogia
    Närvisüsteem-sisenõrenäärmed ja meeleelundid
    3
    docx

    Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

    östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress-neerupealised(adrenaliin)-veri-süda-veresooned laienevad- rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM ­ närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor ­ võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud ­ saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud ­ analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor ­ elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss ­ närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor ­ suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu ­ kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju ­ lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur.

    Bioloogia
    Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb
    9
    rtf

    Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?

    annab meile teada, et ta tahab seda veel ning seega on raske ilma selleta elada. Millistest uimastitest võib tekkida sõltuvus? Amfetamiin, ecstasy, fentanüül ehk valge hiinlane, heroiin, kanep, kokaiin, LSD. Kirjelda närviimpulsi liikumist mööda refleksikaart? erutust vastuvõttev närvirakk närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida?

    Bioloogia
    Meeleelundid - nahk
    13
    doc

    Meeleelundid - nahk

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk http://www.biologyreference.com/images/biol_02_img0218.jpg HAISTMISELUND on arenenud väljasopisena peaaju algmest. Haisteelund kujutab enesest ninaõõne limaskesta haistepiirkonda kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas. Ta võtab enda alla umbes 4 cm suuruse pindala. Elund koosneb retseptoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Tugirakud on silinderjad pigmentisisaldavad rakud, nende vahel paiknevad haisterakud on poolikujulised kahe jätketega (bipolaarsed) närvirakud. Perifeerne jätke on lühike ja tungib tugirakkude vahelt läbi haisteepiteeli pinnale ja ulatub sellest tundlike haistekarvakestega välja. Tsentraalne jätke on pikk, peenike ja kujutab endast neuriiti. Haisterakkude neuriidid liituvad

    Bioloogia
    ANATOOMIA-EKSAM
    10
    docx

    ANATOOMIA, EKSAM

    Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse. Keel - Suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest

    Bioloogia
    MEELELUNDID
    13
    pdf

    MEELELUNDID

    KARVRAKKUDEST. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ja miks? ● Kuulmetõrve kõhrelise ja luulise osa ning neelmise- ja trummiavause kaudu. ● Et tasakaalustada õhurõhku trummikilele trummiõõne ja välisrõhu poolt. Selgitage mõistet TASAKAALUELUND ehk vestibulaaraparaat (kus asub, millest koosneb) ● Sisekõrvas paiknev​ tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. Selle sees olev vedelik, endolümf, liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Tasakaaluelundi tunderakud on tundlikud keha lineaarsele liikumisele. F:​ Vestibulaaraparaadis tekkinud erutus juhitakse väike- ja suurajusse, sealt elunditesse, et säilitada kere tasakaal (kere, jäsemete, kaela ja silma lihaste kaudu). ● Sisekõrva kilelabürindis on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed

    Anatoomia ja füsioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun