50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kotov
Õppematerjali autor
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja
Filosoofia Antiik-Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal
omavahelise vastasmängu tulemus. Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust
Sõna akropol tähendab ,,kõrgeimat linna". SOFISTID Sofistideks (vanakreeka keeles sophos (elu)tark, laia silmaringiga, asjatundlik) nimetatakse Filosoofia ajaloos mõtlejaid, kes elasid Vana-Kreekas ning kogunesid rändõetlastena sõnavabaduse ja silosoofia kantsi, Ateena linnriiki. OLÜMPOS on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal.See on Kreeka kõrgeim mägi. AGORAA oli akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka polises. ARISTOKRAATIA ehk parimate võim on valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale. DEMOKRAATIA on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. TÜRANNIA autoriaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta
Püstitati küsimus, kuidas üks aine saab muutuda milleksgi muuks ja kuidas algainest on tekkinud kogu loodus/maailm - sellele küsimusele esitas põhjapaneva lahenduse Demokritos ja atomistide koolkond: muutused maailmas ei ole tingitud sellest, et miski tõeliselt muutub, vaid, et maailm koodneb jagamatutest algosadest (aatomitest), mis on aga igavesed ja muutumatud. Teadusliku mõtteviisi sünd Matemaatika (mathema - teadmine, teadus, õpetus) Phytagoros - 6. saj eKr leidis ta, et maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel: maailma aluseks on arvud ja nende vahelised suhted. Looduses on kõik mõõdetav, allub arvule. Kõiki seaduspärasusi saab väljendada arvude suhetena. (Tema pooldajad tegelesid esialgu Samose saarel, hiljem Itaalias Krootonis). Ateena filosoofia Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite kasvatamisega.
Kiri, haridus, teadus, kirjandus, filosoofia ja teater Kiri: Alfabeet - 24 märgiline kreeka tähestik, mis on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal (üle võetud u. 800a.ekr). Kreeka tähestiku võtsid hiljem mugandustega üle Itaalia elanikud. Sellest sai ladina tähestik. Veel loodi kreeka tähestiku alusel ka slaavi tähestik. Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik. Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija").
täites ka naiste osi. Maskide vahetamine võimaldas ühel inimesel mängida mitut tegelest. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Komoodiad ammutasid ainest eestkätt igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiad põhinesid enamasti tuntud mütoloogiatel süzeedel. Sophoklese loomingust terviklikult säilinud teosed pärinevad 5.sajandi teisest poolest. Tema tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud täiuslikumaks selles zanris. FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia teadusliku maailmavaate sünd Kreeka tsivilisatsioon lõi maailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste (jumala teod ja tahtmised) kõrvale sellise maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumala tahet ei eitatud, kuid selles nähti vaid korra üldist alust, mitte sündmuste põhjustajat. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest.
juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid