Vana-Kreeka - Kiri, haridus, teadus, kirjandus, filossoofia ja teater (0)

Kiri, haridus , teadus, kirjandus,
filosoofia ja teater
Kiri:
Alfabeet - 24 märgiline kreeka tähestik, mis on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal (üle võetud u. 800a.ekr). Kreeka tähestiku võtsid hiljem mugandustega üle Itaalia elanikud. Sellest sai ladina tähestik. Veel loodi kreeka tähestiku alusel ka slaavi tähestik. Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik.
Haridus :
Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog ( paidagogos - "laste juhtija "). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis - ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi.
Kirjandus:
Hakati kirjutama luulet, proosat , lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost " Iilias " ja "Odüsseia".Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile - või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon . Arenes ka koorilüürika, mis sisaldas endas luulet, liikumist ja žeste. Üks silmapaistvamaid koorilüürikuid oli Pindaros , kes pärines delfi aristokraatlikust preestrisuguvõsast. Enamus tema teoseid rääkis spordivõistlustest ja
-võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing.
Filosoofia:
Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt. Jumala osa maailmas jms.) Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. Filosoofia kujunes välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest . Nn. Mõtlejad esitasid selle kohta mitmeid ideid, alates sellest, kui tekkis mõtteviis, et see toimib mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest, ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt , kellest kõige kuulsam on Demokritos. Nende arvates koosnes maailm tühjusest ja selles liikuvatest algosakestest - aatomitest.
Elufilosoofia oli algselt ainult poeetide jagu. Esimesi filosoofe kes hakkasid arutama elufilosoofiat, nimetati sofistideks. Kuulsaimaks sofistiks sai Ateena filosoof Sokrates , kes avaldas oma ideid vaid suulisel teel. Tema põhinumber oli voorus, mis oli tema arvates filosoofia põhimõte, ja teadmine. Sokratese õpilastest on kuulsaim Platon , kes asutas kodulinna lähedale filosoofiakooli - akadeemia. Tema pani ainukesena oma teosed kirja dialoogidena. Tema arust oli tähtsaim ideede õpetus, ning filosoofia ülim eesmärk oli hüve idee mõistmine, mis pidi aitama tabada kõike muud ja käituma vooruslikult. Platoni õpilaste seast pärineb antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles . Tema asutas kodulähedases Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Aristotelesel oli väga lai silmaring , ning suurimad saavutused loogika vallas. Inimene oli tema arvates riiklik olend , kes ilma riigita ei eksisteeriks, kuid ütles ka et kõiges tuleb leida kesktee (nn kuldne kesktee). Ideaalseks riigiks pidas Aristoteles riiki, kus kodanikuõigused on eelkõige keskmise jõukusega inimeste käes. Tema õpetus avaldas järgnevatele põlvedele suurt mõju.
Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid põhilise osa tegid ära Pythagoros ja tema õpilased. Nad võtsid küll palju eeskuju idamaadest, eriti mesopotaamiast, kuid just Kreekas sai matemaatikast teadus, kuna Pythagorose jaoks olid mesopotaamias ammu tuntud tõed loogilise sisuga. Tema arvates põhines maailm arvulistel suhetel .
Meditsiini tippteose kirjutas kuulus arst Hippokrates . Tema seletas haigusi looduslike mitte jumalike põhjuste tagajärjena. Tema teosesse oli ka kirjutatud arstide ametitõotus - Hippokratese vanne, mis kohustab arste alati ennastohverdavalt võtlema patsientide elu ja tervise eest.
Ajaloo esimesed proosavormis teosed kirjutati eeposte põhjal. Esimesena hakkas lähiajalugu kirja panema Herodotos , ta kirjutas teose "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja nende eelloost. Ta püüdis läbi ajaloo kirjutiste lugejateni tuua õpetliku mõtte.
Teater:
Teatrietendus e. Draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused kuulusid Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Esialgu seisnesid etendused koori ja ühe näitleja dialoogis . Hiljem lisandus veel näitlejaid, kuid koor säilitas siiski keskse osa. Teatri keskmes paiknes poolringi kujuline orkestra ja selle taga puidust lavakonstruktsioon skenee . Esineti orkestral ja skenee täitis tausta rolli. Näitlejateks olid ainult mehed. Eneseväljenduseks kasutati maske ja žeste. Kasutati ka tehnilisi võtteid, nt. Ehitati kraana taoline seadeldis , millega sai näitlejat laval kõrgele õhku tõsta.
Pidustuste eel valis žürii kolm naljaka sisuga näidendit - komöödiat ja kolm tõsisema sisuga näidendit - tragöödiat. Neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja . Ettekandmisele pääsenud tööde autoritele oli kolm auhinda, niiet keegi ei jäänud ilma auhinnata. Näitemängudes käsitleti linnriigile olulisi teemasid - komöödiad poliitilisest elust ja tragöödiad müütilistel süžeedel. Viimase puhul oli oluline juba palju kordi läbikäiatud loost tuua välja õpetlik iva.
Kuulsaim tragöödiakirjanik oli Aischylos , kes pani oma tegelased olukorda, kus tuli oma eelkäiate kuritegude eest kätte maksta, samas ise kuritöid läbi viies. Kuulsas teoses "Oresteia" maksis Orestes apolloni korraldusel kätte oma emale, kes oli tapnud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Aga kuidas on võimalik, et jumal käsib inimesel toime panna kuritöö? Ja samas kas siis ema kuritöö peaks jääma tasumata? Selget vastust ta ei andnud.
Sarnaste probleemide üle juurdles Aischylose noorem kolleeg Sophokles . Tema kuulsaim teos on "Kuningas Oidipus ", kus Delfi oraakel oli mehele ennustanud suurte kuritööde toime panekut. Mees püüdis neid vältida, kuid just neist hoidudes pani ta need toime. Ta tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Tõde teada saades torkas ta endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse.
Nagu näha pani kreeka kirjandus suurt rõhku moraaliprobleemidele: Kuidas peaks inimene elama? Osade kirjanike meelest piisas kirgede ja auahnuse mõõdukuses. Teiste arvates oli kõik jumalast seatu palju keerulisem.