Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sokratese, Platoni ja Aristotelese võrldus (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille taga hüve põhineb?
Sokratese-Platoni ja Aristotelese võrldus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katkal Õppematerjali autor
Sokrates, Platon ja Aristoteles. Võrdlus tabelina: Eluaastad, Ideed, Sarnasused, Erinevused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
xlsx

Tabel: Sokrates, Platon, Aristoteles

Sokrates Platon Aristoteles Ei kirjutanud ühtegi teost Sokratese kuulsaim õpilane Antiikaja mitm.külg. õpetla Erinevalt sofistidest ei võtnud oma Pärast Sokratese surma järgnenud Tema tööd käsitlesid looduste õpetuste eest raha võõrsil veedetud aastaid naasis loogikat, füüsikat, ajalugu, riigi kodumaale ja asutas oma kooli - eetikat, muusikat, kirjandust, m Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates ­ V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Ajalugu vanaaeg

juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. Hellenid. Mehed olid alati pigem sõjakäikudel, kodust eemal, naine püsis kodus. Naine pidi olema truu, aga mehel võis olla kõrvalsuhteid. Vaesemad kodanikud(poisid) saadeti kooli põhitarkusi õppima, rikkamates perekondades algas õppimine kodus pedagoogi käe all. Kui poisid said täisealiseks, anti

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Ajalugu - Kreeka ja hellenism

need kes vaatasid visati kaljult *iga 4 aasta tagand peetakse *rohkem alasid alla *olümpiatuli *võisteldakse riietes *pidid võistlema paljalt *rahvusvahelised *valesti alustades või mingi vea tegemisel karistati ­ piitsahoobid *peeti jumalate auks * kaugushüppe taustaks mängiti flööti 5.Võrdle Sokratese, Platoni ja Aristotelese seisukohti riigivalitsemisest. RIIGIVALITSEMINE Sokrates *ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda *ta oli ise kuulekas kodanik, kuid tema õpilased püüdsid demokraatiat relva jõul

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Filosoofia Aniik-Kreekas

põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi ­ maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve ­ see, mis on olemuselt hea, voorus ­ see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates

Filosoofia
thumbnail
3
doc

Kreeka ajaloo ülevaade

Lõuna ­ Kreekas. Sinna kogunes pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Seda nimekirja hakati kasutama aja arvestamiseks. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. 15.Sokrates- ei kirjutanud ühtegi teost. Ta veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on see, mis on olemuselt hea. Ta ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon ­ oli Sokratese kuulsaim õpilane. Pärast Sokratese surma naasis kodumaale ja asutas seal oma kooli ­ akadeemia. Platon uskus,et hüve on igavene ja muutumatu. Ta kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles ­ Platoni õpilane. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus. Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni 500-478 a eKr lahing 480 eKr Pärisa kuningas Xerxes- Salamise merelahing

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka perioodid ja isikud

Meditsiin ­ Hippokrates V-IV saj. Haiguste põhjused looduslikud,mitte jumalikud. Tervis sõltus nelja ihumahla tasakaalust.ühe domineerimine teise üle põhjustas haigust. Suur rõhk õigel toitumisel. Hippokratese vanne. Filosoofide seisukohad: sofistid ­ Mõisted "õige" ja "väär" võivad olla suhtelised, sest inimeste hinnangud samadele asjadele võivad olla erinevad. Inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate,mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates ­ Voorus on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Platon ­ ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on oma täisulikud olemuspõhjused ­ ideed. Inimindiviid koosneb kirest,mõistusest ja tahtest. Aristoteles ­ Idee kui tetud omaduste kogum võtab

Ajalugu




Kommentaarid (4)

Laural147 profiilipilt
Laural147: olnud see, mis vaja :/
15:23 22-05-2010
SkOrPiOn93 profiilipilt
Allan All: liiga pealiskaudne
16:31 22-11-2011
kittttttty profiilipilt
kittttttty: päris ookei
17:29 08-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun