Marie Under (2)

MARIE UNDER
1883- 1980
Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal.
Haridus :

• 1893- 1893 saksakeelne erakool . Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm
  
• 1891 - 1900 Tallinna saksa tütarlastekool
  

13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi.
Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles.
Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904 . aastal luuletused „Postimehes“ ja „Uudistes“.
1901- 1902 ajakirjanikuna „Teatajas“, kuhu soovitas teda Eduard Vilde , kellele näitas Under oma luulekatsetusi.
Abiellus Carl Hackeriga ja 1902- 1906 elas Moskvas.
1906 – tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks.
1917- „Siuru“ esikkogu „ Sonetid “.
1924- abiellus A.Adsoniga
-1957 Stockholmis Drottinghomi teatrimuuseumis.
„Sonetid“ (1917), „Eelõitseng“ (1918) ja „Sinine puri“ (1918) esindavad Underi loomingu noorusjärku.
„Eelõitseng“ – aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule. Domineeris igatsev meeleolu.
„Sonette“ iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkenduses. Selles kohati leiduva erootiliselt avameelse pildistiku võttis noorem lugejaskond vastu vaimustatud poolehoiuga, konventsionaalse moraali kaitsjad aga häbeneva nördimusega.
„ Sinises purjes“ jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi.
„Sonetid“ kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus („Ehtides“ ja „ Ekstaas “).
„Sinises purjes“ kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks.
Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele.
Eelistatavalt värsitab Under muljeid kevadisest ja suvisest loodusest, kus kõik tärkab, õitseb, kasvab ja küpseb. Joonistub puhkemaastik- aiad ja mererand. Tema loodusluule avaldub tundelise meeleolulüürikuna; see on täis elu, liikumist ja kirkaid värve („Sinine terass“).
4433- Itaalia sonett .
Underi loomingu tähtsus:

• Suutis uudselt kirjutada mitmel teemal
  
• Kirjutas naiselikult armastusest enneolematult avameelselt ja valehäbita
  
• Kujutas elu varjukülgi suure mõjuvuse ja kaasaelamisvõimega
  
• Ballaadidesse tõi sisse inimese siseelu kujutamise
  
• Luulekeel ladus ja värvikas, kasutas ka murretest pärit vorme
  
• Oluline emotsionaalsus ja sisendusjõud
  

Underi varasem stiil on impressionistlik. Värvid erksad: roheline, kuldpunane, kollane, violett, roosa , vähe halle ja musti toone.
Looduses paneb luuletaja tähele küll kummelit, luuderohtu, kanarbikku, ristikheina, kullerkuppe. Kuid aias hüatsindid, reseedad, daaliad, mimooria, helitroobid, mis rõhutavad dekoratiivsust. Omalt poolt tugevdavad seda pillavas külluses kasutatavad võrdlused ja metafoorid . Leidub üsna vähenõudlikke kooskõlasid ja saksa poeetika mõjul- vokaalide kvaliteedi liiga vähest arvestamist.
„Ekstaasi“ epiteedid :

• Vägev vere surematu püüd
  
• Ihar, hõiskav hüüd
  
• Kähar vahulaine
  
• Valkjasroheline siid
  
• Kaunim naine
  

„Ehtides“ epiteedid:

• Mürgilõhna hajutav jasmiin
  
• Kaela valge liin
  
• Kallis ehe
  
• Tuksuv paar
  
• Kutsuv armusaar
  
• Lämmatav küllus
  

„Ehtides“ võrdlus:

• Kui mürgilõhna hajutav jasmiin
  
• Siidvaltides, mis nagu roosiehe
  
• Kui armuke see mähe
  
• Silmi pimestab kui kallis ehe