19. sajandi keskpaik Eestis (0)

1863. aastal anti välja passi korralduse seadus- tagas talupoegadele täieliku liikumisvabaduse. Realselt selleks, et liikuda oli vaja välja võtta pass .
See tõi kaasa väljarände liikumise (maad oli vähe). Osasid sundis välja rändama siinsed kõrged maamüügi hinnad. Uued talupojad said alguses maksuvabastuse uues elupaigas. Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde.
19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus - vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitud peremeeste seast, pooled maata meeste seast. Valla täiskogu valis ka vallavanema . Vallavanem pidi olema peremeeste seast (ka 3 aastaks). Vallavanem ega volikogu liikmed palka ei saanud. Olulisemaid palgalisi ameteid oli valla kirjutaja ( raamatupidaja ja asjaaja). Tema oli vallamajas tööpäevadel olemas (ta nt väljastas passe ). Valla palgal oli ka koolmeister, vahest magasimees (vilja eest hoolitses), valla kasakas (põhm käskjalg, täitis ka vajadusel vangivalvuri ülesannet). Valla laegas oli valla raha ja väärtpaberite hoidla. Vald sai raha: magasivilja müügist, trahvidest, maksudest, kulutas koolidele, vaeste hoolekandele jne. Vallad andsid isevalitsemise kogemuse (eeldus oma riigi tekele).
1874 sõjaväereform (hakkas ka Eesti aladel kehtima). Kõigist seisustest mehed muutusid sõjaväekohuslasteks alates 21. eluaastast ( liisu tõmbamisel valiti u 25-30% osales sellest vanusest ). Tegevteenistus kestis 6 aastat (kui olid saanud kõrgharidust siis sõjaväeteenistuse aeg 6-le kuule ).

Kultuur 19. Sajandi 1. poolel.

1802 ülikool taasavati keisri korraldusel. Parrot sai väga hästi läbi Aleksander 1. Ülikool sai laialdase autonoomia (rektori suhete tõttu). Ülikool allus otse haridusministeeriumile Peterburis. Tänu heale läbisaamisele saad suuri summasid ehitustegevuseks. Nende eest rajati ülikooli peahoone (tänini kasutusel), tähetorn, anatoomikum, ülikooli kliinikud ja ülikooli raamatukogu (kasutati ära toomemäel olevaid toomkiriku varemeid).
Ülikooli õppetöö ja teadustöö pool oli ka hea 1828-38 tegutses professorite instituut. See oli mõeldud selleks, et valmistada ette teistele Vene ülikoolide õppejõude.
Kihelkonna ja vallakoolid tegutsesid maal, linnas oli samal tasandil elementaar kool. Valla- ja kihelkonnakoolis anti eesti keeles haridust, elementaarkoolides saksa (mõningal puhul vene) keeles. Peale seda astet tuli kreiskool (alates sellest astmes saksa keeles õppetöö) (maakonna keskustest), edasi oli gümnaasium, siis oli ülikool. Kihelkonna kooli lõpetaja võis õpetada kreiskooli lõpetaja. Kihelkonna kooli õpetajate ettevalmistamiseks oli Cimze seminar. Gümn õpetajate puhul oli vajalik ük haridus. Talurahvas oli tavaliselt vaid vallakooli haridusega. Eksisteerisid Põhja ja Lõuna Eesti murre. 1843 Ahreus-i andis välja grammatika kasutades Põhja- Eesti keskmurret. 1806 oli esimene Eestikeelne ajaleht „Tarto maa Rahva Näddale Leht“. See oli põhm saksakeelse ajalehe tõlkimine. Tsaari korralduses see ajaleht suleti (kardeti selle tõttu mässu). Realselt aga oli tiraaž nii väike. Eksisteeris ka kaks erinevat tähtede kombitantsiooni. 1821 -23 andis O W Masing lehte „Maarahva Nädalaht“. Lugejaskond oli väike, jagati õpetussõnu. Üks osa Balti sakslastes hakkas tundma huvi Eesti keele ja kultuuri vastu (estofiilid) ja läti keele ja kult vastu (letofiilid). Ülikooli jõudsid esimesed eestlased (esimesed haritlased): Faehlmann ja Kreutzwald. 1838. Pandi alus õpetatud Eesti seltsi (tegele Eesti kultuuri ja keele arendamisega ja uurimisega).