„INDIVIID JA ÜHISKOND“ (0)

KORDAMISKÜSIMUSED „INDIVIID JA ÜHISKOND“
1. Mida tähendab kodanikuks saamine ius soli põhimõttel?
Eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa.
2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument.
Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus , meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus.
3. Mis on topeltkodakondsus?
Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus .
4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt?
Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad . Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras. See on ka praegu nii, et peab taotlema naturalisatsiooni korras.
5. Miks on Eestis palju mittekodanikke?
Sest Eestis elab endiselt palju Nõukogude Liidu ajal siia elama sattunud mitte-eestlasi ja nende järglasi, kes pole ei sünnijärgselt ega läbi naturalisatsiooni Eesti kodakondsust saanud. Lisaks on Eesti kodakodnsuse taoltemisel vaja sooritada eesti keele eksam või peab olema omandatud eesti keeles haridus ; lisaks veel eksam põhiseaduse kohta; olemas peab olema legaalne põsiv sissetulek.
6. Mida tähendab Euroopa Liidu kodakondsus?
Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. See võimaldab reisida, elada ja töötada kõigis liidu liikmesriikides ning pakub laiaulatuslikku diplomaatilist kaitset kolmandates riikides.
7. Keda peetakse rahvusvähemuseks?
Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse , keele, usu või kultuurilise omapära poolest.
8. Nimetage Eesti kolm suuremat rahvusvähemust?
Venelased, valgevenelased ja ukrainlased.
9. Mis on integratsioon ?
Integratsioon on protsess, mille käigus püütakse siduda seni ühiskonnas eraldatud gruppe (nt erineva rahvusliku või etnilise tagapõhjaga, erinevat keelt kõnelevad), neid üksteisele lähendada, nii et nad moodustaksid ühtse terviku ja tunneksid end selle ühiskonna täisväärtuslike liikmetena.
10. Miks on kodanikuna oluline tunda oma õigusi ja kohustusi? Palun põhjendage oma vastust ning tooge vastavaid näiteid.
Oma õigustest ja kohustustest teadlikud kodanikud on riigi peamine kooshoidev ja arendav jõud, nad saavad ise hakkama ilma kõrvalise abita. Tark inimene on võimeline tegutsema elukvaliteedi paremaks muutmise nimel. Nt. Kui inimene ei tea oma õigusi ja kohustusi, siis võib pank temalt välja petta suurel hulgal raha, mida inimene võib-olla ei jõuagi maksta.
11. Kuidas tugevdab demokraatiat kodanikuühenduste kaasamine riigi otsustusprotsessidesse? Kodanikuosaluse raames kujuneb organisatsioon , millel on püsivam juriidiline vorm. See edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle.
12. Mis on survegruppide eesmärk?
Peale pressida oma huve, kasutades selleks suuresti avalikku arvamust või poliitikuid, kes suudavad ennast kuulama panna.
13. Mis on sihtasutuste ja mittetulundusühingute peamine erinevus?
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Mittetulundusühing ei tohi oma tegevusest saada tulu, sihtasutus võib.
14.Kuidas on meedia mõjutanud Teie otsuseid ja käitumisi? Palun tooge selle kohta üks näide.
Meedia mõjutab meid igal sammul , isegi siis, kui me seda ise tähele ei pane, näiteks filmid, kus näidatakse tihtipeale nn eeskuju, kuidas tuleb käituda ja asju teha.
15.Massimeedias avaldatava info sisu on põhimõtteliselt võimalik reguleerida. Kuidas?
1) Riiklikul tasemel ehk seadustega.
2) Professionaalsel tasemel, ehk ajakirjanike ja toimetajate eetikakoodeksite, kirjutamata kokkulepete ja muu abil.
16. Miks võib meediavabadusele olla ohtlik meediatööstuse monopoliseerimine või välismaise kapitali suur osalus? Kui erinevad meediakanalid kuuluvad ühele isikule või välisfirmadele, siis kaotab meedia usaldatavuse, uudiseid hakatakse kallutama enda huvide suunas. Nad saavad suuresti valida, mida ja kuidas rahvale ette kanda.
17. Mida tähendab meediakraatia ?
Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat, ning on otsustavalt teisenenud – poliitika järgib meediat .
18. Kui suur on meedia mõju Eesti poliitikale? Palun põhjendage oma vastust ning tooge üks näide oma väite kinnituseks.
Mõju on olemas. Täpselt ei saa öelda, aga kindlasti pole Eesti poliitika meedia mõjutustest puutumata jäänud. Paljud poliitikud on just meediavaldkondades tegelenud .
19. Miks on meediavabadus üks õigusriigi tunnuseid? Tooge palun selle kohta vähemalt üks näide. Meediavabadus näitab, et riik töötab õiglaselt ja ei varja oma tegevust avalikkuse ega välismaailma eest. Nt. Põhja-Koreas on kehtestatud igasugusele infoedastusele piirangud, mis garanteerib neile selle, et maailm ei tea, mis seal riigis täpselt toimub, ega ka põhjakorealased isegi tea, mis nende enda riigis toimub või veel vähem teavad nad, mis toimub mujal maailmas.
20. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, siis keda võib süüdlaseks tunnistada? Väljaandja , kaebuse põhjustanud artikli autori, vastutava toimetaja või informatsiooniallikad.
21. Tänapäeva on levinud internetis laialdaselt kommenteerimine: seda tehakse nii oma nime all kui ka anonüümselt. Kas anonüümne kommenteerimine internetis on õigustatud? Palun tooge antud küsimuses välja 2 pooltargumenti ja 2 vastuargumenti.
1) Anonüümne kommenteerimine on õigustatud juhul, kui mitteanonüümseks kommenteerimiseks peab näiteks veebikeskonda kasutaja looma.
2) Et vältida enesele virtuaaljälje loomist, sest mida rohkem informatsiooni me endast virtuaalmaailmasse jätame, seda lihtsam on häkkeritel meile kahju tekitada.
1) Anonüümne kommenteerimine pole õigustatud siis, kui inimene laimab või halvustab kedagi anonüümselt.
2) Anonüümne kommenteerimine pole õigustatud siis, kui seda tehakse selleks, et teiste inimeste arvamust mõjutada / lugejatega manipuleerida .
22.Tänapäeval on levinud blogimine. Millised on Teie arvates blogi plussid ja miinused traditsioonilise ajakirjandusega võrreldes? Palun tooge välja blogide puhul vähemalt kaks plussi ja kaks miinust.
1) Blogi plussiks on see, et seal kirjutavad päris inimesed päris lugusid ja arvamusi .
2) Blogi plussiks on see, et kirjutajat ei sunni seda keegi tegema, st inimene kirjutab sellest, millest tahab ja nii, kuidas tahab.
1) Blogi miinus on see, et lugejaskond ei pruugi olla nii suur, kui tradtsioonilisel ajakirjandusel.
2) Blogipidaja jaoks on miinus see, et see vajab pidevat järelvalvet ja blogipidaja peab teadma, mis tema blogilehel toimub, kommentaarid jne.
23.Selgitage, mida Teie arvates mõeldakse nn kollase ajakirjanduse all. Kas Eestis on olemas oma nn kollane ajakirjandus ? Palun tooge oma väite kinnituseks näide.
Kollane ajakirjandus otsib intriige kohalike ja välismaisete kuulsuste eraeludest, uudiseks läheb ükskõik, mis nad teevad. Kajastatakse vähem tõsiseid uudiseid ja rohkem meelelahutust. Eestis on palju kollast ajakirjandust. Nt. Õhtuleht, Kroonika, Elu24 jne.
24.Kas trüki - ja internetimeedia on ka sisuliselt teineteisest erinevad? Palun põhjendage oma arvamust ning tooge selle kohta näide.
Jah. Internetimeedias info edastamine on lihtne ja kiire, edastada võib kõike, ei jää ette ükski piir, häkkerid paljastavad tihti internetis selliseid pilte jms, mis ei oleks kuidagi avalikkuse ette jõuda. Trükimeedia peab olema rohkem läbi mõeldud, sest sellest, mida trükitakse sõltub väljaande edu ja müüginumbrid, sest nad ei taha endale kaela kohtuasju. Trükimeedias esineb rohkem tõsiseid ja pikemaid lugusid. Internetimeedia annab kiire ja lühikese ülevaate ning edastab pigem pinnapealselt ja kõike, kui põhjalikult ja valitud teemasid .