Meedia kui ühiskonnapeegeldus (0)

Meedia kui ühiskonnapeegeldus
Greete Hiiemäe
11 humanitaar
Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas . Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga?
Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks, et keegi põgeneda ei sooviks. Inimesed ei osanutki tol ajal arvata, et kuskil võiks olla parem, kuid need, kes avastasid välismaailma mõjud, tagasi enam ei tulnud. Meedia avatus sõltubki suures osas riigikorrast ning seal valitsevast tsensuurist. Eestis kadus tsensuur alles 1991.aastal ja siis oli märgata suurt info levikut, kuna kõik, millest varem kirjutada ei tohtinud või ei saanud, tuli nüüd lõpuks avaldada.
Ilmselt võib Eestis meedia alguseks lugeda 1636 .aastat, see on reguraalse postiteenuse algusaasta. Just siis hakkas info külade, linnade, maakondade vahel paremini liikuma. Veel kiiremini hakkas info levima 1766 .aastal kui ilmus esimene eestikeelne nädala-ajakiri „Lühhike Õppetus“. Esimene ajaleht ilmus 1806.aastal ning selleks oli „Tartu Maa Rahwa Näddali-Leht“, rahvusliku ajakirjanduse katkematuks alguseks loetakse 1857.aastat kui ilmus „Perno Postimees “, seda toimetas J.V.Jannsen, peale seda ilmus juba kogu eesti rahvale mõeldud „Eesti Postimees“. Eesti Raadio ja Televisioon tekkisid hoopis hiljem ning kõige hilisem meediakanal on Eesti Internet , mille sünniks loetakse 1992.aastat.
Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet . Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ajalehed ning ajakirjad ning ajalehed jagunevad omakorda kaheks, tabloid-ja kvaliteetajalehed. Kui näiteks Inglismaal on piir nende kahe vahel selgesti määratletud, siis Eestis mitte, sest siin on väiksem lugejaskond ning vahel peavad ka kvaliteetlehed kirjutama artikleid, mis auditooriumit lugema kutsuksid. Nii Eesti kui ka välismaa ajakirjanduses, raadios ning televisioonis peegeldub ühiskond., eriti kui räägitakse poliitikast. Kõik, mis maailmas toimub on selgelt väljaloetav meediast .
Kuna meedia ülesanneteks on info edastamine , järelvalve, ühiskonna osade sidumine, avaliku arvamuse kujundamine, ideoloogiate väljendamine ning viimakse ühiskonnaelu kajastamine, siis võibki meediat nimetada ühiskonnapeegelduseks. Kõik ühiskonna probleemid leiavad kajastust meedias. Kuna meedia kaudu levib info väga kiiresti, siis saab iga inimene ükskõik, millises maailma osas infot mõnes teises riigis toimunu kohta ning suudab selle abil välja lugeda riigi probleemid ning õnnestumised.