Meedia on vastutustundetu Ajakirjandus, televisioon, internetiuudistekanalid- need kõik on järjest kättesaadavamad ning uudised levivad kiiremini kui kunagi varem. Uudiste levitamisel peaksid ajakirjanikud ja meediaväljaanded olema väga vastutustundlikud erinevat infot avaldades. Mida ulatuslikumaks meedia on muutunud, seda rohkem ebausaldusväärset infot see sisaldab. On ka mitmeid näiteid sellest, kuidas meedia haavab inimeste tundeid ning seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse kõnealuseks mõni avaliku elu tegelane ning tema kohta esitatakse mõni huvitav uudis. Näiteks mõne maailmakuulsa bändi liikme alkoholilembus või siis kuulsa laulja narkosõltuvus. Sellised andmed paisatakse sageli koheselt meedias laiali, ilma et keegi
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet
Meedia vägi ja vald Elame info- ja multimeedia ajastul ning meedia omab suuremat võimu kui kunagi varem. Massimeedia abil saab mõtteid realiseerida, ideid ja ideoloogiat ellu viia tegu on justkui narkootikumiga, mis teeb inimkonnast sõltlased, mürgitab ja mõjutab alateadvust. Demokraatlikes riikides tavatsetakse rääkida meediast kui neljandast võimust, mille ülesanne on avalikkuse informeerimine ja kontroll ühiskonna üle. Samuti on ta foorum, mis teenib kodanike huve. Üha enam peab paika Marshall MacLuhani kurikuulus tees :
Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mitmed seltskonna portaalid, kus
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 Meedia ja sugu Referaat Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia ülesandeks on kajastada arvamuste paljusust , et igaüks saaks erinevaid seisukohti võrrelda ja nendest omi järeldusi teha. Kuidas tekkis meedia? · Teave levis vanematelt noortele, · Tehnika arenedes edastati sõnumeid massidele, · Tööstuse arenedes tekkis reklaamivajadus ehk toodang tuli kellelegi maha müüa, · Demokraatia arenguga tekkis vajadus tuua poliitika ühiskonda, · Majanduse arenedes tuli teabelevi vajadus, · Ühiskonna tagasisidekanal · Ja tänu majanduse arenemisele tekkis vaba aega ja see omakorda tekitas vajadust meelelahutusele.
" - CBS Network, R.L.Lowary. Informatsiooni defitsiit, ajupesu, võimetus olla avameelne - see kõik asetab inimestele justkui silmaklapid pähe. Neid kontrollitakse. Meediat saab ära kasutada ka kui "ametliku verisooni" väljendajana. Juba liiga tihti juhtub sündmusi, mida kahtlaseks pidavaid rahvamasse vaigistatakse massimeediaga. Toimub tähelepanuväärne sündmus, pööbel ahastab, skeptikud, teadlased ja ajakirjanikud kisavad, aga meedia ootab. Kui kõrgemal võimul on võltslavastus valmis, siis lükatakse käima propaganda. Pööbel rahuneb ja vaikib, teadlikum rahvas kisab ikka, kuid see summutatakse massimeediaga. Olukord rahuneb maha ja kõik taandub otsekui tagasi igapäevaellu. Et asja selgitada, ei pea kaugelt näidet otsima. Taas kord peaksid just eestlased väga hästi teadma, kuidas see protsess kulgeb. Varsti pärast parvlaeva Estonia hukkumist moodustati ju Eesti, Rootsi ja Soome ühine
Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid. Ajaleht on kollektiivne organisaator Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis
Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes või oma lemmiksarja vaadates ei sa üle ega ümber reklaamist. Ostmist, müümist, vahetamist ning päev-päevalt järjest jõulisemalt pühamuteks muutunud ostukeskusi propageeritakse iga päev ja see ei saa jääda märkamatuks. Kui piibel
Kõik kommentaarid