Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed (1)

Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed
Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil , kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide . Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust.
Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel , mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peab olema võimeline tagama piisava ja objektiivse informatsiooni jõudmise lugejani, kes saab vastavalt loetule otsustada ja luua oma seisukoha antud teemal.
Massimeedia ei pruugi alati toimida info ja ideede vaba leviku edendajana, vaid võib seda ka takistada. Ajakirjanduse puhul on enamasti tegemist kasumit taotleva ettevõttega ning reeglina on need ettevõtted erakätes. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus. Suurte ettevõtete väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi.Sellistes ettevõtetes avaldatavate uudiste ja arvamuste valikut võivad mõjutada näiteks meediaväljaande eraettevõttest omaniku majanduslikud ja poliitilised huvid, kanali iseloom ning soov tagada endale võimalikult suur lugejaskond. Selliste mõjude tulemus võib olla kitsas ja ebaadekvaatne infolevik ning erinevate arvamuste ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele.
Eesti meediat kritiseerides on öeldud , et ajakirjanikel on küll suur vabadus, aga nad ei pea oma tegude eest vastutama. Kõrge koht ajakirjandusvabaduse edetabelis on aga üks mõjus vastuargument sellele väitele. Ajakirjandusvabaduse edetabeli koostamisel arvestatakse meedia suhtes algatatud kohtuvaidlusi ning nende tulemust. See oli üks põhjus, miks langesid sel aastal edetabelis Läti ja Leedu.
Ajakirjandusvabadus tähendab seda, et ühiskonnas soositakse informatsiooni ja erinevate ideede levikut. Austatakse inimeste erinevaid vaateid ja seisukohti ning poliitilist ja majanduslikku võimu omavad inimesed ei karista või ei represseeri kedagi sellepärast, et ollakse teisel arvamusel.
Samad põhimõtted on olulised ka ettevõtluse edendamisel . Head ideed ja üllatavad lahendused erinevatele probleemidele tekivad sallivas ühiskonnas, kus inimesed võivad vabalt ja julgelt oma ettepanekuid teha ning nad ei pea kartma , et eksivad. Ideaalne on olukord, kus parim lahendus valitakse alati erinevaid argumente kõrvutades.
Meedia on üks kanal , mida saab kasutada ideede levitamiseks ja tutvustamiseks. Madala ajakirjandusvabadusega riikides aitab meedia samuti ideid levitada, aga seda protsessi suunab ja mõjutab olulisel määral eliit , kelle käes on poliitiline ja majanduslik võim.
Sageli üritatakse Eestis näidata erinevate demagoogiavõtete abil, kuidas üleriikliku levikuga raadio, tele või ajalehed on mõjutatud võimul olevate poliitikute poolt. Tegelikult see nii ei ole. Parimaks tõestus selle kohta on jälgida, kuidas meedia on reageerinud valitsuse erinevatele otsustele või ideedele. Me ei näe Eesti ajakirjanduses võimul olevatele poliitikutele kaasakiitmist, pigem iseloomustab Eesti ajakirjandust erinevate seisukohtade paljusus . Ükskõik, kas tegemist on õpetajate streigi, maksumuudatuste, töötukassa reservide või võlgades Euroopa riikide abistamisega.