Kas Eesti iseseisvumine oli juhuste kokkumäng või targa ja sihikindla tegevuse tulemus? (1)

Kas Eesti iseseisvumine oli juhuste kokkumäng või targa ja sihikindla tegevuse tulemus?
Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24.veebruaril 1918. aastal. See oli pikaaegse töö tulemus, millele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid suurem roll oli valitseval olukorral mujal maailmas ning eriti Venemaal.
Tähtis osa Eesti iseseisvumisel oli tol ajal Venemaal valitsenud olukorral. Tsaar oli just kukutatud ning riigis valitses kaos. Samuti oli nii sõjavägi kui ka rahvas väsinud sõjast. Taheti muutuseid ja Venemaa poolt neid enam ei loodetud. Mida selgemaks sai enamlaste tegude ja sõnade erinevus, seda rohkem taheti oma riiki. Samal ajal jätkas Eestis tegevust Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali, kuid Maapäeva salajastel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks.
Esimene teadlik samm teel iseseisvumisele oli astumine ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918. aasta jaanuaris saadeti delegatsioon Euroopasse. Välisriikidelt loodeti abi saada, tehes selgitustööd. Esimesed vastukajad teistelt riikidelt polnud küll lootustandvad, aga siiski loodeti parimat . Propagandat tehti ka riigisiseselt ning see leidis palju pooldajaid .
Eelduseks Eesti iseseisvumisele oli ka poliitilise aktiivsuse suurenemine. 20. sajandi alguseks polnud Eestis tervikuna poliitiline mõtlemine küps. Ka 1917. aasta algul rahulduti autonoomiaga ega püstitatud kaugemaid sihtmärke: jälgiti Venemaa nõrgenemist ja kardeti Saksamaa okupatsiooni ohu kasvu. Alles pärast Riia langemist hakati Eesti tulevikku arutama. Tõnisson leidis, et Venemaa ei suuda meid enam Saksamaa sissetungi eest kaitsta ning abi tuleks otsida Antanti riikidelt. Pärast oktoobripööret leidis Poska, et Eestil pole muud võimalust, kui iseseisvuda.
Iseseisvumisele aitas ka kaasa eestlaste rahvustunde tõus ning rahvuskultuuri au sisse tõstmine. Loodi haridusseltse ja avati koole . Tegutses luulerühmitus Noor-Eesti, mis elavdas 1905.–1919. aasta kultuurielu , tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi ning kokkuvõttes mõjutas oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist . Avatud oli Eesti Rahva muuseum ja kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond .
Eesti iseseisvus tänu headele juhustele ja ka planeeritud tegevusele. Kõik sai alguse heade juhuste kokkulangemisest. Kui Venemaal poleks toimunud revolutsioone ja olnud segadust, poleks eestlased ehk mõelnudki iseseisvumisele. Samuti oli juhuseks ka inimeste rahvustunde tõus. Kui juhused olid loonud soodsa olukorra, hakati juba teadlikult tegutsema. Kõik need tegurid koos viisidki Eesti iseseisvumisele.