Rahvuslik liikumine, Ärkamisaeg (0)

Rahvuslik liikumine

See on eelkõige mineviku keele ja kultuurilise ise olemise teadvustamine. Rahvusliku liikumise lõppeesmärgiks on oma riigi rajamine. Rahvusliku liikumise eeldused: Asjaolud , mis aitasid kaasa rahvusliku liikumise tekkele. Majanduslik areng- olukord kus maad oli võimalik endale päriseks osta. Majandusliku arengu kõrval jääb aega kultuurilistele ettevõtmistele. 1. põlvkonna haritlased, said ka sageli rahvusliku liikumise juhid. Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust oli võimalik praktiseerida vennaskonna liikumises ja ka valdades (siis küll tegutses mõisnike kontrolli all). Rahvuslik liikumine on pikk periood (al 1857). Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen ). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre ( Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud pööre- Tartu renessanss (kuigi venestus jätkub). 1896 saab Tõnisson Postimehe peatoimetajaks. Uus tõus jätkus sajandi alguses. 1905 hakkab poliitiline aspekt. Tekivad Eesti erakonnad . Kuigi venestusaeg jätkus ikka.

Ärkamisaeg

Jansen
Hurt
Jakobson
Elas
1819-1890
1839-1906(7)
1841-1882
Haridus
Kihelkonna kool vana Vändra; Kohaliku köstri käest sai veel õpetust
Tartu Üliooli usuteaduskond
Torma kihelkonna kool, Cimze seminar , Iseseisvalt omandas ainetes gümn haridust (ülemkooli õpetajaks)
Ametid
Kantor, köster, koolmeister, õpetaja, toimetaja ,
Kirikuõpetaja(Otepäe, Peterburg), õpetaja,
õpetaja, (aja)kirjanik, toimetaja (Sakala), talu peremees
Suhtumine kirikusse
Sügavalt usklik , kutsus inimesi käima kirikust
Usklik, pooldav,
Kriitiline kirikusse, liigse usuõpetuse vastu, kritiseeris kirikut
Panus rahvuslikku liikumisse
Pani aluse pidevale ajakirjandusele (Perno Postimees); pani alusele laulu ja mänguseltsidele ( Vanemuine ); laulupeo algataja ; isamaaline luule
Taotles emakeelse kooliharidust, rahvaluule kogumine(1888. üleskutse), Aleksandri kooli liikumise eestvedaja , Eesti Kirjameeste seltsi rajamine; Eestlase ajaloo käsitlus „Pildid isamaa sündimise asjus“
3 isamaa kõnet (1868-70) Vanemuise seltsis; Sakala väljaandmine 1878 (ei saanud avaldada Postimehes); mitmete õpikute autor; näidistalu rajamine;

Üldlaulupidu
Aleksandrikooli komitee
Eesti Kirjameeste selts
Aeg
1869
1860-ndate alguses idee; 1864. Taotleti luba; 1869 luba koguda raha; 1871. peakomitee tekkimine;
1872
Eestvedajad
Jansen, Hurt,
Hurt
Hurt
Eesmärk
Tähistada 50- ndat pärisorjusest vabanemise aastapäeva; tuua rahvas kokku, et kasvatada rahvustervikut (ühekuuluvus tunnet); leida väljund lauluseltsidele
Maakonna kooli (kreiskooli tasemel) eestikeelsele koolile raha kogumine.
Eestikeelsete õpikute väljaandmine; korraldas kirjandusvõistlusi; uue kirjaviisi propageerimine
Tulemus
Pandi alus isamaaliste kõnede ja laulupeoliste traditsioonile, kasvas laulu ja mänguseltside arv Eestis.
1884 saadeti komiteed laiali ja kõik läks riigi poolt valitud komitee kätte. 1888 tuli venekeelne reisikool
Mindi üle uuele kirjaviisile; eestikeelsete õpikute arv suurenes; 1893 panid selts kinni