ERNI d9 / 2011 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Albert Kivikas

1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle. Nii kaasaegsete kui ka hilisemate hinnangute kohaselt on tegu Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. 2.2. Futuristlikud teosed 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala ­ "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22- leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid

Eesti keel

7

doc

Tarapita+selle liikmed

liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus). Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brosüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses

Kirjandus

11

pdf

Futurism

7 5. Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad Ka futurism oli 20 sajandil üks osa Eesti kirjandusest. Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir. Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala ­ "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit".

Kunstiõpetus

42

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

1924 Eduard Ole ,,Laud" ­ abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole

Kirjandus

21

doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" ­ müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek

Kirjandus

15

pptx

Marie Underi powepoint esitlus

Karmin ja Tiit Trummal · Marie Underi mälestusmärk avati poetessi 30. surma- aastapäeval(25.09.2010) · Valgest marmorist skulptuuri (seisev ja käed rinnal risti kaugusesse vaatav Marie Under) taustaseinaks olev tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest.  KASUTATUD KIRJANDUS · Sirje Kiin ,,Elu ja luule,, 2011 · ,,Lauluga ristitud" 2012 luulekogu · http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under · http://hingetugi.onepagefree.com/?id=12609&onepagefree=460b09f151dfb33e28c5fcca030fe974 · http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html · http://www.tallinnapostimees.ee/318040/galerii-tallinnas-avati-marie-underi-malestusmark/ · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus

16

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Tartu ülikooli juures tegutses Gustav Suitsu juhtimisel Akadeemiline Kirjandusühing, mis ühendas ülikooli noori kirjanikke ja kirjandushuvilisi. Populaarseks muutusid erinevad kirjandusvõistlused. 1927 esimene romaanivõistlus. Esimese võistluse võitis August Jakobson teosega ,,Vaeste patuste alev". 1929-1931 tegutses ,,Kirjanduslik Orbiit", mis oli esimene suur rühmitus pärast Tarapitat. Sinna kuulus 18 autorit. Juhtivat osa mängisid Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Rühmituse iseloomulikuks märksõnaks oli elulähedus. Eelkäijaid süüdistati elukauguses ja võõramaalisuses. 1934 kehtestati vaikiv olek. Kehtestati määrus millega keelati ässitavate, demagoogiliste raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur. Riik tellis kirjanikelt positiivset elukujutlust ja rahvuslikkust. Tuntuim teos sellest ajast Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil". Jätkusid romaanivõistlused

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)