Meedia tänapäevamaailmas (6)

Meedia tänapäevamaailmas
Meedia on tänapäeva üks igapäevasemaid ning loomulikumaid eluvaldkondi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi ja selle kallal näevad tuhanded inimesed iga päev vaeva. Nii võime väita, et meedia on vallutanud maailma, sest meedia käes on võim ja teave.
Kui liikuda tänavatel, jäävad meile silma erinevad plakatid ning teabelehed. Tänu neile teame, mis maailmas toimub, kuidas keegi elab, mis on kõige populaarsem pesupulber või kui vana on tegelikult Pamela Anderson . Nii võimegi öelda, et meedia kujundab meie silmaringi ja teadmisi.
Meedia kõige tähtsamaks ülesandeks ongi inimestele info jagamine. Üheks põhjuseks, miks inimesed vaatavad telereid ning loevad ajalehi ongi teabe saamine, sest tähtis on ühiskonnaga kaasas käia.
Kui kaugetel aegadel olid ainukeseks meediaallikaks rahva suu. Siis nüüd on aga väga palju erinevaid meedia liike. Nendeks on näiteks Internet , televisioon ning ajakirjandus . Arvutid ja Internet on teinud kõige suurema arengu. Kui mõned aastakümned tagasi olid arvutid suurte saali suurused siis nüüd on need imeõhukesed ja kaasaskantavad. Arvutit kasutatakse töötamiseks, meelelahutuseks , teabe saamiseks. Ka telekanalid on teinud suuri muutusi. Vanasti oli olemas paar algelist telekanalit, nüüd on kanaleid aga tuhandeid ja need on pühendunud teatud aladele . Näiteks on olemas spordi,-ajaloo,-muusikakanaleid.
Meedia ülesandeks on anda infot teatud inimestele just neile sobival viisil, seda just seetõttu, et noored ja vanad inimesed on väga erinevad. Heaks näiteks on uudistesaated AK ja Reporter. AK on suunatud inimestele, kes tahavad teada rohkem poliitikast ning tõsiseid uudiseid. Noortele meeldivad aga huvitavamad ning meelelahutuslikumad uudised ja selleks on Reporter, mis räägib elust enesest ning avardab silmaringi igast eluvaldkonnast. Ka ajalehti ja ajakirju on väga erinevaid. Näiteks on olemas nädalalehti ning päevalehti, üldloetavaid ning erialaseid. Erinevad ajalehed ning ajakirjad on tehtud erinevatele lugejaskondadele. Näiteks on lehtede SL Õhtuleht ning Päevalehe lugejaskond erinev, sest inimesed on väga erinevad ja neil on erinevad huvid. See on ka põhjuseks, miks telekanaleid, ajakirju, ajalehti on nii palju erinevaid.
Meedia tähtsaks alaliigiks on saanud ka reklaamingud. Reklaamid on telesaadete vaheaegadel , kaubanduskeskuste seintel, isegi arstikabineti laual. Reklaamindus on selleks, et inimestele tutuvustada tooteid ja tootja saaks kasumit. kasumi teenimine on aga meedia üheks eesmärgiks. Reklaamid on muutunud aga nii rohkeks, et inimestele on muutunud see tüütuks. Paljud inimesed on isegi kleepinud oma postkastile sildi, mis keelab sinna rämpsposti panemise ning telesaadete vaheaegadel lahkutakse lihtsalt televiisori eest, sest kes ikka jõuab ühte reklaami sadu korda vaadata.
Meedias on saanud oluliseks konkurents . Informatsioon on meedia kõige tugevam relv. Sellega saab inimesi manipuleerida ning oma võimu alla haarata. Nii konkureerivadki erinevad mediumid omavahel. Et olla tugev, peab teistest erinema. Iga telekanal või ajaleht tahab olla populaarseim ning hea mainega. Et selleks saada, peab olema julge, loov, riskantne ning kõiges esimene. Saada number üheks, on iga telekanali või ajalehe unistuseks ja eesmärgiks. Võisteldakse lugejaskonna pärast. Tehakse tööd, et teistest erineda, sest eristuvus tähendab ellu jäämist. Püütakse olla teistest kiirem ja täpsem, sest see tagab populaarsuse. Tihtipeale valivad mediumid oma teavet just selle järgi, mis vastaks inimeste ootustele ning tahtele. Räägitakse palju valesti tehtud asjadest, sest rahvas vajab põnevust ning teadmist, mis maailmas toimub. Viimastel aegadel räägitakse palju ka näiteks loomade vastu suunatud kurjusest, sest tahetakse koputada inimeste südametunnistusele, et sellist olukorda muuta.
Meedia on aga muutunud ka väga omakasupüüdlikuks ning tihtipeale mõtlematuks. Palju räägitakse inimestest halvustavalt ja tekitakse kuulujutte, millel tihtipeale pole alust. Meedia sõnal on aga jõud ja nii võibki inimestel jääda räägitavatest halb mulje. Rääkides meediakanalitega, peab olema väga ettevaatlik, sest ajakirjanikud kajastavad lauseid nii, et inimestel võib vale arusaam jääda. Nii ongi palju inimesi, kes on alati meedia hammaste all, üks selline inimene on Andrus Värnik, kellest alatihi halvustavalt räägitakse.
Kokkuvõtteks võib väita, et meedial on suur osakaal inimeste elus, sest keegi ei saa enam elus hakkama ilma teabe omamiseta ja teave ongi meedia. Olles meediaga kursis, on inimene tugevam, arukam ning targem .