Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Armastuse rõõm ja valu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Armastuse rõõm ja valu
Marie Underit peetakse Eesti parimaks naisluuletajaks. Ta on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele luuletajatele, muusikutele ja kunstnikutele. Marie Underi luules on väga palju kirjutatud armastusest-nii mehe ja naise kui ka ema ja laste vahelisest. Ta väljendas ennast väga julgelt ja konkreetselt, kuid toonane eesti lugejaskond ei olnud sellega harjunud ning see äratas inimestes ühest küljest vaimustust kui ka ebameeldivust.
Luuletuses „ Ekstaas “ räägib Marie Under kirglikust armastusest ning sellest, kuidas armunud inimene käituma hakkab. Luuletuses on naine, kes ei jõua ära oodata kohtumist oma kallimaga. Marie Underi jaoks on tähtis rääkida ka füüsilistest ihadest, mida näitavad read: „ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine.“ Sel ajal suhtuti sellisesse sõnadevalikusse pigem halvasti ning seda ei peetud sobivaks eriti sellisele noorele ja kaunile naisele. „Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega“. Siin peab Under silmas ilmselt seda, et armastavad inimesed näevad sageli vaid teineteist ning soovivad kõik võimaliku aja koos veeta. Armunutele on tähtis see, et tegemisi saaks teha koos olles justkui oleks see viimane võimalus midagi ühiselt teha.
Luuletuses „Ma armastan su armastust“ väljendub see, kuidas naine sõltub mehe armastusest ning on kõik head asjad enda juures seostanud sellega, et ta on armastatud . Seda väidet väljendab rida: „mind hõõgab ilusaks su armuind“. „Kui elujooki sinu rõõmu joon“ väljendab seda, et armastus muudab inimesed rõõmsaks ning paneb nad tundma seda, et neil on olemas kõik eluks vajalik.
Marie Under on kirjutanud armastusest väga palju ilusaid luuletusi, mida on meeldiv lugeda, kuna need loovad kujutluspildi sellest, mida luuletaja silmas on pidanud. Tema luuletusi on hea lugeda, kuna ta ei varja tundeid ning näitab armastust just sellisena nagu inimesed seda tõesti näevad ja tunnevad .
Armastuse rõõm ja valu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ratekate Õppematerjali autor
Marie Underi luule vaatlus

Sarnased õppematerjalid

Marie Underi armastusluule
1
docx

Marie Underi armastusluule

kergelt tulevat, muretut naeratust, mille ilu on võrreldav avanenud mooniga. Luuletus ,, Sina ja mina'' , mis ilmus kogumikus ,,Kivi südamelt'' aastatel 1930-1935 on hoopis teise alatooniga kui nooruses kirjutatud armastusluuletused. ,, Sa ajad kärbsed mu toast, / sa oled mu seljakatja./ Kuid sina oled kindel, / kui lendaksid tuvid sull' suhu - / Nii tugev vaist on lindel, / kes ikka teavad: kuhu.'' Ridades kajastub autori küpsemist, noorusliku armastuse esimesest etapist ülesaamise ning jõudmist abielu staadiumisse, kus on oluline üksteise toetamine ja arusaamine. Lõpus räägib autor lindudest, kellel on kindel siht; ja nagu õnnestunud abieluski, abikaasad käivad sama teed. Hilisemas luules kohtab harva kirglike hetki ja kirjeldusi maailmast läbi roosade prillide. Underi luule muutub depresiivsemaks, kus ilu ja harmoonia asendub inetu ja ebaloomuliku maailmaga.

Kirjandus
Marie Underi looming ja eraelu
6
docx

Marie Underi looming ja eraelu

Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas oli kokku viis last, kellest M

Kirjandus
Marie Underi powepoint esitlus
15
pptx

Marie Underi powepoint esitlus

· 20ndatel eluaastatel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. · Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all "Postimehes". · Ta saavutas luuletajamaine esikoguga ,,Sonetid" (1917a) · Marie kuulus rühmitusse ,,Siuru" · ,,Siuru" liikmed olid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. · ,,Loomise rõõm ­ see olgu meie ainus tõukejõud" ­ Tuglas · Under ja Adson lahkusid ,,Siurust" · Under kuulus ka Tarapitasse · ,,Tarapita" liikmed ­ Friedabert Tuglas(,,Tarapita" toimetaja), Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Kirjandus
Marie Underi ja Henrik Visnapuu luulevõrdlus-luuletused
4
doc

Marie Underi ja Henrik Visnapuu luulevõrdlus+ luuletused.

olen pettund lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sulle vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Kuigi kohati võib sellest kirjutisest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda, kuid vähemalt minu jaoks näib peateemaks siiski pettumine ja valu vastuseta tunnetest, mida autor jätkab ka oma teises, samuti kogumikus ,,Amores" ilmunud armastusluuletuses, kus valu ja vaev veelgi rohkem ning enamgi räigemalt kirjeldatud saavad. ,,Nüüd laske märatseda vaid ja surra ja vandu, saatanlikult irvitada: Oo, idioot, kes usub: armastada võib naine, et ta südameid ei murra." Ilmselt pidas Visnapuu siinkohal järjekordse õnnetu armastuse puhul idioodiks ennast uskudes, et naissugu südameid murda ei suuda. Paraku pidi mees aga

Kirjandus
Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus
4
doc

Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus

Kuulates südame mõtteid Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus Inimtundeid on millegipärast alati südamega seostatud, kuigi tegelikult need ju otseselt seotud pole. Siiski tähendab südame kuju usku, lootust ja armastust ehk kolme levinumat tunnet inimeste seas. Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu. Üks siiramaid ning enim kirjeldatud tundeid on kindlasti mehe ja naise vaheline armastus. Sajandite vältel on seda tehtud üpriski erinevalt, kuid 20. sajandi eesti luules, mil tunnetest võrreldes eelnenud aegadega eriti julgelt ning avameelselt räägiti, tõusid Marie Under ja

Kirjandus
Luuletajate elulugu ja luuletused lühidalt
11
odt

Luuletajate elulugu ja luuletused(lühidalt)

Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last - Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Dagmari ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa Marie Under suri 25.09.1980. aastal Stockholmis. Marie Under on avaldanud järgmised luulekogud: Sonetid (1917), Eelõitseng (1918), Sinine puri (1918), Verivalla (1920), Pärisosa (1923), Hääl varjust (1927), Rõõm ühest ilusast päevast (1928), Õnnevarjutus (1929), Lageda taeva all (1930), Kivi südamelt (1935), Mureliku suuga (1942), Sädemed tuhas (1954), Ääremail (1963). Ekstaas Ah!Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine.

Eesti keel
Marie Under
5
doc

Marie Under

väga oluline turvatunne ja tasakaalukus,mida suudavad pakkuda ainult pereliikmed.Luuletus toob minus esile nostalgilisi meeleolusid ja mõtteid oma varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad ning küsimus on selles,kas me suudame leida selle päris oma ampluaa,mis meid hiljem edasi viiks ja aitaks mõista kõiki maailmas toimuvaid seaduspärasusi.Minu jaoks on ainsaks jõuks lisaks

Kirjandus
Tõde ja õigus-mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte
8
docx

Tõde ja õigus, mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte.

Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun