Rahvuslik liikumine Eestis (0)

Rahvuslik liikumine

Ärkamisaeg

Venestus

Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein . Külastas eeskätt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas kohalik kuberner , EM kuberner S.Šahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks:
Kultuurilised – 1)vene keel asjaajamiskeeleks, dokumentide eest hoolitseja vallakirjutaja lasti 90% ulatuses lahti, kuna nad ei osanud vene keelt, mõnikord võisid asendajateks olla ka sisserännanud, kes kohapealseid olusid ei tundnud . 2) haridus muutus venekeelseks, faktiliselt 1. klassist saati, lugemine ja usuõpetus siiski emakeeles. Ka ülikool venekeelne , v.a. usuteaduskond, kaotas oma autonoomia – ei saanud rektoreid ega professoreid valida, määrati riigivõimu poolt. Üliõpilased ja õpetajad pidid kandma vormirõivastust. 3)õigeusku ümberasumine, sinna astus 100 000 inimest. Ehitati Aleskander Nevski katedraal ja Kuremäele Pühtitsa nunnaklooster. Õigeusust tagasi minek oli keelatud, need kirikuõpetajad said rahatrahvi, keelati tegutsemeni või pandi vangi. 1885-94.a LM kubermangu 135-st kirikuõpetajast 104 olid uurimise all.
Poliitilised – 1)kohtureform – inimesed muutusid võrdseks. 2)linnareform – selle tulemusena raad kadus ja asemele tuli valitud linnaduuma ja valitud linnapea, seda said valida majaomanikud.
H. Jannsen – arvas , et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die Heimat .
A. Grenzstein – arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda, eestlastel kui väikerahval pole üksi tulevikku, peaks sulanduma tulevikurahva venelastega.
Kolmas suund – üritati venestumise tingimutes rahvuslikku liikumist jätkata. Tegevust jätkasid endised laulu- ja mänguseltsid, juurde võis teha karsklusseltse ja pritsimeeste seltse. V. Reimann – karsklusliikumise propageerija, ametilt kirikuõpetaja, õppind TÜ-s, üks kaheksast eesti soost üliõpilasest, kes seotud EÜliõpilasteS rajamisega. 1884.a sinimustvalge lipp, 4.juuni lipupäev. Reimann pandi vangi vahepeal, siis koduaresti, sest oli venestamisvastane.
Aastast 1890 Hugo Treffneri 8-klassiline eragümnaasium. Kujunes talupojaseisuset pärit noormeeste õppeasutuseks, lõputunnistuse saamiseks eksamid riigigümnaasiumi juures

Uus tõus rahvuslikus liikumises

1894.a kui Aleksander III suri, tuli võimule ta poeg Nikolai II, kes ei olnud nii agar venestuse läbiviija, sellest ajast alates venestus mõnevõrra nõrgenes, aga ei kadunud. Tänu sellele algas uus tõus rahvuslikus liikumises. Nüüd toimus selles aga muutusi. Kui varem oli selle kandepinnas maal ja maaharitlased, siis nüüd linnaharitlased. Uut tõusu arvestatajse aastast 1846, kui Postimehe toimetajaks sai J. Tõnisson (1868-?), õppis õigust, oli uuema põlvkonna haritlane . Postimehe endine omanik K.A. Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei huvitnud sellest, Tõnissonist sai omanik. Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A. Kitzberg , P.Põld, J.Luiga. postimehe lugejaskond oli eeskätt L-Eesti jõukad taluomanikud, linnakodanikud . Jõukas klassist kõrvale jäävale tähelepanu ei pööratud. Tõnisson astus aktiivselt välja saksastumise vastu ( venestamine pealesunnitud), a saksastumine palju meelest loomulik käik. Kasutas eesti keelt kõikjal. Tõnisson valiti ka Tartu linnavolikogusse, esialgu veel eestlastel seal enamust polnud, oli sakslaste käes.
K.Päts (1874-56) – algul tegutses õpitud ametil – vandeadvokaadi abi – aga 1901-1905.a andis välja ajalehte Teataja. Seal töötasid näiteks E.Vilde, J.V. Veski , J.Teemant. Pööras tähelepanu majandusprobleemidele (Postimehes põhiline kultuur). Näitas, et ka eesti rahva seas varanduslik kihistumine . Pätsi võib pidada Jakobsoni järgijaks, Tõnissoni Hurda .
Sajandivahetusel olid Eestisse jõudnud ka sotsiaaldemokraatlikud ideed. Taotlesid sotsiaalset õiglust, astusid välja rahvusliku, majandusliku ja seisusliku rõhumise, eraomandi vastu. Tahtsid luua uut ja õiglast ühiskonda. Need ideed jõudsid siia Saksamaalt tänu sidemetele sealsete ülikoolidega (eeskätt üliõpilaste ja gümnaasiuminoorte seas) ja Venemaalt, kuna Eestit kasutati kohana, kuhu tsaarivalitsus saatis meelt parandama liiga aktiivseid tööliseid, need levitasid neid ideid eeskätt tehastes ja vabrikutes, kus nad töötasid. Vene poolt tulnud ideede puhul rahvust ei rõhutatud, Saksa poolt tulnutes rõhutati ka rahvuse olulisust.
1905.a revolutsioon – hõlmas kogu tsaari-Venemaad, põhjused selle puhkemiseks igal pool suuresti sarnased. 1)sotsiaalmajanduslikud põhjused (tööliste pikk tööpäev, vähene palk, sotsgarantiide puudumine, maapuudus, 2)sotsiaalpoliitilised põhjused (tsaari käes täielik võim, taheti selle kadu, et oleks võimalik valida rahva esindus, puudusid kodanikuõigused, ühinemisvõimalus –seetõtuu polnud ka parteisid), 3)rahvuslik rõhumine (selle all kannatasi kõik vene impeeriumis elavad rahvad (va venelased)). Ajendi andis Verine Pühapäev – kümned tuhanded töölised läksid tsaarile andma palvekirja, et nende olukorda parandada, tsaarivõim vastas sellele rahvamassi tulistamisega. Pärast seda läbi talve, kevade ja suve toimusid kogu Venemaal solidaarsusstreigid – töölised, üliõpilased, sõjaväes, gümnasistid, moonakad... Esitasid erinevaid nõudmisi, algul majanduslikud, mida sügise poole, seda rohkem poliitilisi nõudmisi.
PUUDU

Eesti ühiskond pärast 1905.a revolutsiooni

Poliitiliselt: 1)luba moodustada erakondi, ERE jätkas tegevust, 2)riigiduumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult ette nähtud 5 kohta, 3)mitmetes linnades läks omavalitsus eestlaste kätte, nt Rakvere, Haapsalu, Valga, Pärnu.
Majanduses: 1)ühisettevõtluse arendamine – moodustati ühispiimatalitus meierei , kuhu viidi piim kokku ja seal toimus töötlemine, masinatarvitajate ühistud – ostis rehepeksumasina, mida said liikmed kasutada, tarvitajate ühistu kauplused,