50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaanuseke
Õppematerjali autor
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................
RESÜMEE Selles uurimuses püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Töö autorile pakkus ka huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli. Antud teema valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevalt ei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid võõrkeeleõppe vajalikkusele ning nende hinnanguid oma võõrkeeleõppe kohta. Töös uurib autor esmalt, kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpet reguleerivad dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nad annavad. Sellele järgneb lühike ülevaade Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle üle, mida on vaja, et võõrkeeleõppes edukaid tulemusi saavutada ja milleks üldse on vaja õppida võõrkeeli.
Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves
[Joonis 8] 19 Joonis 8. Venitusharjutuste mitte vajalikus klasside ja soo alusel klassi arvukuse alusel Üldjoontes peavad venitusharjutuste tegemist tähtsaks need, kes tegelevad aktiivselt treeningutega. Nad on ka teadlikumad vigastuste tekkele ja ennetavad lihaste venitustega. Vähem tähtsaks need, kes tegelevad jooksmisega harvem või mitte üldse. 2.4.Jooksjate põhivigastused Paide Ühisgümnaasiumis Küsitluse läbiviimisel 10. klassi õpilaste seas esines neidude seas kõige enam jalgade väljaväänamisi (8), rebestusi 3 õpilasel. Ülejäänutel (19) on esinenud väiksemaid vigastusi või üldse puuduvad vigastused. Noormeeste seas puudusid jooksmisel vigastused suuremal hulgal (13), ja viiel on esinenud rebestusi ja muid väiksemaid vigastusi. 11. klassi neidude seas ja noormeeste seas enamustel pole vigastusi esinenud või on olnud väiksemaid vigastusi, mis pole olnud nii tõsised. Neljal neiul on esinenud põrutusi. 20 12
2009.aasta alguses Müncheni Eesti Koolis oli 25 last ja 3 õpetajat. Eesti keele akadeemiline õpe on võimalik Hamburgi, Göttingeni, Müncheni ja Greifswaldi ülikoolis. Mõned vähesed keeltekoolid pakuvad ka eesti keele kursusi, kus algajate kursused piirduvad tavaliselt ühe semestriga. Hamburgi Eesti Kooli eesmärgiks on eestikeelse suhtlus-, õpi- ja mängukeskkonna kaudu eesti keele oskuse arendamine, aga ka eesti kultuuri-traditsioonide tutvustamine ja väärtustamine, õpilaste seotuse süvendamine Eestiga ning demokraatliku maailmavaate kujundamine. Hamburgi Eesti Kooli lapsed saavad eesti keelest aru ja on võimelised eesti keeles suhtlema, nende tugevamaks keeleks on aga saksa keel. Omavahelises vestluses kasutavad lapsed nii eesti kui ka saksa keelt, kui aga eesti keele sõnavarast jääb puudu või on midagi tarvis seletada kiiresti, minnakse üle saksa keelele.
Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot. • Täiendav toetus on mõeldud keskhariduse baasil kutseõppes õppijale, kelle elukoht ei ole kooliga samas või sellega piirnevas omavalitsusüksuses. 2012. aastal on see 19,18 eurot. Õppetoetuste määramise otsustab iga konkreetne kool eraldi, mistõttu on kooli otsustada, milliseid dokumente tuleb õppetoetuse taotlemiseks esitada. Nii põhi- kui ka täiendava toetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppetulemuste põhjal. Mõlemat toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. Esimese aasta või kursuse õpilased esimesel semestril toetusi küsida ei saa – neil pole veel õppetulemusi, mille alusel paremusjärjestused koostatakse ja toetusi määratakse. Nad saavad esitada taotluse õppetoetuste saamiseks veebruaris. Lisaks õppetoetuse määramisele on koolil võimalik toetada majanduslikes raskustes olevad õppijaid
esitatud nõuetest ja ülesannetest. kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde. 7. Mis on keeleõppe põhiülesanded? Olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. lõimitud aine- ja keeleõpe; lähtumine kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest; interaktiivne õppimine; õpitava keele kasutamine. 8. Mitu eesti keele tundi on I ja II kooliastmes ette nähtud? Kuidas jaotatakse? Eesti keel teise keelena: 1. kooliaste - 6 2. kooliaste - 12 3. kooliaste - 12 nädalatundi Aine I kooliastmes II kooliastmes
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid