Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võõrkeel, võõrkeele, arva, neidu, arvate, karda, keeleõppe, ühisgümnaasium, võõrkeeled, kirjand, noormehed, edukuse, film, õppekava, emakeel, neiud, motivatsioon, keeleõpe, variandi, kardab, keelset, meeldivus, õpitava, õppes, ülemsaksa, aasia, tahe, haridus, keeleoskus, küsitluse, arvab, tunnet, lüg, arvavad, uurimust, keeleks, teinsaanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks põhjuseks oli see, et ma tahan tulevikus ringi reisida, mistõttu pean ise võõrkeeleoskusest lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade LÜG õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele ning saada teada, mida arvavad või tunnevad õpilased osates erinevaid keeli. ---SLAID 4--- Uurimistöö on jaotatud teoreetiliseks ja uurimuslikuks osaks. Teoreetiline osa koosneb ühest peatükist, mis jaguneb kahte alapeatükki, milleks on Lähte Ühisgümnaasiumis
Juhendaja: Mariann Aava Teema valik Huvi võõrkeelte olulisuse vastu Keeltevajalikkus reisimisel Õpin kahte erinevat võõrkeelt (inglise, vene) Uurimisülesanne Anda ülevaade LÜG-i õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele Teada saada, mida arvavad ja tunnevad LÜG õpilased osates erinevaid võõrkeeli Uurimistöö teoreetiline osa Teoreetiline osa koosneb kahest peatükist: Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt Küsitlus Viidi läbi 10.-12. klassi vahel Eesmärk: 1. Uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte vajalikkusele 2. Võõrkeelte tähtsust inimese elus Olulisemad joonised ja tabelid Joonis 3. 15-19aastaste noormeeste Joonis 4. 15-19aastaste neidude hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele Joonis 5. Noormeeste kartlikus rääkida Joonis 6. Neidude kartlikus rääkida
Ühisgümnaasiumis õpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle üle, mida on vaja, et võõrkeeleõppes edukaid tulemusi saavutada ja milleks üldse on vaja õppida võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori läbi viidud uurimuse tulemuste esitlus ja analüüs. Töö autor sai kinnitust, et õpilaste jaoks on võõrkeelte õppimine oluline ja võõrkeeli läheb edaspidises elus vaja reisimisel ning suhtlemisel. Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased ei karda suhelda võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees ning enam jaolt ei pea õpilased enda võõrkeelte taset halvaks, kuid noormeeste hinnang oma võõrkeelte tasemele on märgatavalt kõrgem kui neidude oma.
...................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..........................................................................10 3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik....................................................................
3. klassi lõpetaja: 1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist; 5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas. Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus: Teised keeled Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine A1.2 A1.2 A1.2 A1.2 II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejatega igapäevastes suhtlusolukordades ning kasutab
Ka kõrgelt arenenud tehnoloogia on tänapäeval enamasti inglise keelne- arvutiprogrammid, mängud, osade telefonide menüüd. Tuleb tõdeda, et selle keele oskus on äärmiselt oluline, sest kui mõistetakse ainult oma emakeelt, siis on väga keeruline sellistest tehnoloogilistest asjadest aru saada. Võib öelda, et teinekord on isegi siin, meie kodumaal, raske hakkama saada, kui vallatakse ainult eesti keelt. Enamasti nõutakse küll teenindajatelt mitme võõrkeele oskust, kuid tihtipeale ei suuda vene müüja eesti keeles isegi paari lauset ära õppida. Eriti ebameeldiv on käia Maxima poes, kus kõik letitöötajad teretavad ja tänavad vene keeles. Mingigi austus võiks ju selle maa vastu olla, kus parasjagu elatakse ja töötatakse. Muidugi on vene rahvusel mugavam just sellises poes käia, kuid kui mõni eestlane sinna satub ja soovitud kaupa üles ei leia, siis tuleb abi küsida saaliteenindaja käest. Enamasti nad aidata ei oska, kuna ei saa
6. Kuidas võib olla korraldatud õpe koolis? Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest. kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde. 7. Mis on keeleõppe põhiülesanded? Olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. lõimitud aine- ja keeleõpe; lähtumine kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest; interaktiivne õppimine; õpitava keele kasutamine. 8. Mitu eesti keele tundi on I ja II kooliastmes ette nähtud? Kuidas jaotatakse? Eesti keel teise keelena: 1. kooliaste - 6 2. kooliaste - 12 3
keelt. Hinnad on meil võrreldavad konkurentide omadega, kuid see-eest on meil õppegrupid väiksemad, mis võimaldab personaalsemat lähenemist. Klientideks on eraisikud ja ettevõtted Eestist. I. Eesmärgid I.I. Lühiajalised eesmärgid Sihtturule sisenemine. I.II Pikaajalised eesmärgid Teenustespektri laiendamine. Kasumi maksimeerimine. II. Äriidee kirjeldus Ettevõte osutab täiskasvanute keeleõppe teenuseid inglise keele intensiivkursuse ning soome ja eesti keele baaskursuse käigus. Võimalik on õppida nii grupis kui ka individuaalselt. 3 Õpilased saavad osta õppematerjale õpikute, väljatrükkide ja meediafailide näol. Keeltekool asub Kristiine linnaosas. Maja kõrval on tasuta parkla, samuti pääseb kooli juurde ühistranspordiga
Nõo 2011 Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ja kokkuvõtlikku esitamist. Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha
raskused, see on eriti õpilaste käitumine, nende suhtumine õpetajasse ja eriti koolisse, kus nad õpivad. Projektist, Te teate, mis raskused on olemas ja kuidas neid likvideerida. 1. Teise keele keelekümblusprogrammid Keelekümblusprogrammid on sellised õppeprogrammid, mille puhul kasutatakse koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 4560 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses
............................................11 Kuidas saab kutsesüsteem toetada Sinu kui õppija tegevust?.....11 Kutsetunnistuse saamine.................................................................13 Mida tunnistuse saamiseks teha?.................................................14 Kes maksab?................................................................................14 Võõrkeelte õpe Eestis.......................................................................15 Euroopa keeleõppe raamdokument..............................................15 Kokkuvõte........................................................................................20 1 Sissejuhatus Selles referaadis räägime kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale. Seletame, kuidas käib kooli sisseastumine ja
institutsioonid. Lisaks on ära märgitud, et keeleseaduses toodud normidest kinnipidamist kontrollib Keeleinspektsioon. Seminaritöö viimane peatükk keskendub asjaajamiskeele hetkeolukorrale ning toob välja peamised põhjused, mis on keelevarianti mõjutanud. Peatükist selgub, et asjaajamiskeele peamine ohuallikas on keelenormide hägustumine. Seda põhjustab eesti keele kõnelejaskonna vähenemine, võõrkeelte ning netikeele mõju. Kui võõrkeeled on asjaajamiskeelt mõjutanud juba väga ammu ning neil on suur roll eesti kirjakeele kujunemises, hakkas netikeel mõjutama vaadeldavat keelevarianti kõigest paarkümmend aastat tagasi. Netikeelel on asjaajamiskeelele väga suur mõju, sest praeguseks toimub peamine suhtlus internetis. Et eesti keele normid säiliksid, on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed pööraksid tähelepanu normidest kinnipidamisele. 22 KASUTATUD KIRJANDUS
Friend- Unit 6 ja My Day- Unit 7); õpipädevus (School- Unit 1); suhtluspädevus (kõik õppetükid); matemaatikapädevus ( Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); ettevõtlikkuspädevus (Picnic- Unit 11 ja Camping- Unit 17). Õpikus ja töövihikus leiavad kajastamist kultuuridevahelised seosed, samuti seostatakse inglise keeles õpitavat teiste õppeainetega. Näited inglise keeles õpitava lõimumise kohta teiste ainevaldkondadega on järgmised: keel ja kirjandus (Visit- Unit 14); võõrkeeled (School- Unit 1); matemaatika (Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); loodusained (Zoo- Unit 4, Weather - Unit 15, Camping- Unit 17 ja Summer- Unit 20); sotsiaalained (Thank you- Unit 3 ja Rules- Unit 5); kunstiained (kõik õppetükid sisaldavad rütmisalme ja mitmetes töövihiku ülesannetes tuleb joonistada); tehnoloogia (Help- Unit 12), kehaline kasvatus ( Ball games- Unit 9). Lisaks integratsioonile teiste õppeainetega ja erinevate üldpädevuste arendamisele pööravad
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded............................................................................................................................4 L
Varajase keelekümbluse(lasteaia) õpilased on suutelised lugema, kirjutama ja aru saama inglise keelest sama hästi kui nende eakaaslased, kes on õppinud mõnes tavakoolis, kus õppekeeleks on inglise keel. Keelekümblus lähtub üldiselt põhimõttest, et mida varem alustada, seda parem. (Baker, 2005, 212-242.) Selleks, et tagada vähemus õppekeelega kutsekoolide õppijatele enamuskeelsetega võrdsed võimalused tööturul konkureerimiseks, on vaja pöörata suuremat tähelepanu keeleõppe ja ainesisu integreerimisele. Eesti üldhariduskoolides rakendatakse keeleoskuse ja aineteadmiste omandamiseks kakskeelse hariduse erinevaid vorme. Peamiselt on siiski kasutusel keelekümblus. Varajane täielik keelekümblus on kõikide ainete õpetamine teises keeles (tavaliselt lasteaias või 1. klassis), mille järel järk-järgult suureneb emakeeles õpetamise maht, ulatudes 20% teise või kolmanda aasta lõpuks ning jõudes umbes 50% põhikooli kolmandas kooliastmes.
osalemiseks tööturul, jõukohaseks kutse- ja täiendusõppeks. 4.1. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest. 4.2. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava 4.12. Mittestatsionaarses õppes ei kuulu kehaline kasvatus kohustuslike õppeainete hulka. 6.2.1. Võõrkeelte valdkonna ainete hulka kuuluvad eesti keel teise keelena ja võõrkeel. Võõrkeelena õpitakse inglise, saksa, vene või prantsuse keelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides õpitakse eesti keelt teise keelena alates vähemalt 3. klassist. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides ei pea kohustuslikuna õppima võõrkeelt. 6.6.9.2. Põhikooli lõpetaja: 1) suhtleb tavasituatsioonides adekvaatselt (kuulab vestluspartnerit, esitab küsimusi, selgitab oma seisukohti, otsib lahendust erimeelsustele, tunnistab oma eksimusi ja väärkäitumist); reageerib
Grupitöö, keegi seletab/põhjendab , paaris tööd, toetav. Inimene võib leida endale õpitavat keelt emakeelena rääkiv sõber ja püüab temaga vestlusi pidada. Vestlus õpe peaks toimuma kindlasti 100% õpitavas keeles. keelekeskkonna loomine keeleõppes . Sihtkeele kasutus motivatsioon keeleõppes . Soov, vajadus, eesmärk, või võimaluse andmine. mitmekülgne keeleõpe . Olukorrad, erinevad meetodid, erinevaid vorme. veebipõhine keeleõpe Arvutipõhise keeleõppe ajalugu näitab, et arvutit saab rakendada mitmel viisil. Arvuti saab olla tuutor, pakkudes treeningprogramme ja harjutusi; annab stiimuli diskussiooniks ja suhtlemiseks ning töövahendi kirjutamiseks ja uurimistööks. Interneti tulekuga lisandus veel üks roll arvuti võib olla globaalse suhtlemise meedium ja piiramatu hulga autentse materjali allikas. Arvutipõhise võõrkeeleõppe eksperdid nõustuvad üksmeelselt, et
Ei oska öelda Joonis 2 Joonis 3 18 Joonis 2 ja 3 Küsitletud naissoost ja meessoost õpilaste arvamus homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse loomulikkuse kohta (autor). Vastanud neidudest peavad homo- ja biseksuaalsust loomulikuks peaaegu pooled (45%), samas noormeestest vaid 20%. Üle poole (52%) vastanud noormeestest ei arva, et homo- ja biseksuaalsus on loomulikud. Tütarlaste seas on selliselt vastanuid 20%. Kõigi küsitletute vastused 40 35 30 Pean homo- ja biseksuaalsust loomulikuks 25 Ei pea homo- ja biseksuaalsust
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi.......................................
iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine; 12) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest. § 13. Kohustuslikud ja valikõppeained (1) Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad: 1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1); 2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2); 3) matemaatika: matemaatika (lisa 3); 4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4); 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5); 6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6); 7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7); 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).
sobivatest toiduainetest. Küsitlus viidi läbi 7.-10. detsember 2010 Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassis. Küsitluslehel oli kokku kaheksa küsimust [Lisa 1]. Paide Ühisgümnaasiumis õppis 2010. aastal 156 gümnasisti. Küsitlusest võttis osa 128 õpilast. Küsitluses osales 10. klassist 48 õpilast, kellest 30 olid tüdrukud ja 18 poisid. 11. klassist osales küsitluses 33 õpilast, kellest oli 16 neidu ja 17 noormeest. Abiturientide seas osales küsitluses 47 õpilast, kellest 26 neidu ja 21 noormeest. Kokku osales küsitluses 72 neidu ja 56 noormeest [Joonis 2]. Joonis 2. Küsitluses osalenud gümnasistid klasside ja sugude kaupa 12 2.1. Jooksmas käimise sagedus Kõikidest 128 vastanust käib regulaarselt jooksmas vaid 19 õpilast, neist 10 neidu ja 9 noormeest. Kõige enam käivad regulaarselt jooksmas 10. klassi õpilased. Kokku
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üldiselt ning soome-ugri keeli põhjalikumalt.
Gümnaasium valmistab õpilased ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumis on õpe korraldatud kursustena, mis jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. Gümnaasiumi lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt 96 kursuse mahus vähemalt rahuldavate tulemustega, eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamite ja gümnaasiumi koolieksami sooritamine ning gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.30 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete
kõik on justkui meeles, kuigi ma pole seda ise eraldi veel õppinud. Kõiki uusi sõnu on kerge meelde jätta ja lõpuks annab see mulle testi tulemuseks A. Kui ma aga olen puudunud mõned tunnid, siis on pärast kodus õppimine raskem, kuigi teised pole tunnis väga palju uut materjali juurde õppinud. Selleks,et saada ka järgmine töö tulemusele A, on mul endal vaja kodus rohkem korrata. Seepärast soovitaksin mina enda kogemusest võimalikult tihti käia võõrkeele tundides, et saavutada hea õppimistulemus. Kui materjali on palju ja kõik on väga segane, siis aitab meid samuti psühholoogia. Nimelt tuleks materjali kokku pakkida suuremateks ühikuteks ehk känkida ning samuti materjali kuidagi organiseerida (Allik jt, 2006). Seepärast on minu üheks õppimismeetodiks kujunenud tänu psühholoogiale informatsiooni sidumine mingisuguse teise informatsiooniga.
(http://www.evenor.ee/) 1.5. EstYes 6 EstYes on organisatsioon, mis pakub noortele erinevaid vahetusprogramme nii Eestis kui ka välismaal. Korraldatakse ka laagreid, mis kestavad tavaliselt 2-3 nädalat. Kohale tuleb rahvusvaheline seltskond. EstYes'i programmid on enamjaolt lühiajalised. Pikajalised programmid kestavad 2-12 kuud. Nagu kõikide organisatsioonide eesmärk on õppida tundma uusi kultuure ja arendama oma võõrkeele oskust, nii ka selle organisatsiooni puhul. EstYes pakub ka programme vabatahtlikuks olemiseks Aafrikas või Ameerikas. (http://www.estyes.ee) 7 2. Soov minna välismaale Küsitluse esimeses osas küsiti õpilastelt seda, et kas nad soovivad minna välismaale õppima. Küsitlusest selgub, et kõikidest vastajatest ainult 20% ei soovi minna välismaale õppima. See
või moosiga just nii nagu seda tehti vanades vene külades. Hoolimata teatavast huvist vanade rahvakommete vastu on tänane vene kultuur Eestis siiski eelkõige linnakultuur, vastuvõtlik avatud maailmale ja globaliseerumisele. Kõige vähem tunnevad end Eesti kultuuri ja ühiskonnaga seotuna ilmselt 30-aastased -- selle põlvkonna eesti keele tase jäi väikese tundide arvu ja halva õpetamise tõttu madalaks. Samas on neil inglise (või muu) võõrkeele oskus olemas ning paljud neist on valmis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga väljamaalt õnne otsima. Kuid on ka neid, kelle võõrkeele oskus jääb sedavõrd nigelaks, et Euroopasse minekust isegi unistada ei saa. Just need, tihti vanemate põlvkondade inimesed on eriti ägedad "veneluse" eestvõitlejad. Noorem põlvkond on märksa paindlikum ning vabameelsema ilmavaatega, nad oskavad paremini nii eesti kui ka võõrkeeli ning kasutavad Eestist kõneldes ka juba "meie" mõistet
Saksa keel minu elus Maailmas on umbes 160 miljonit inimest, kes räägivad saksa keelt. Nad kõnelevad seda keelt kas oma emakeelena või on lihtsalt saksa päritoluga, kuid on siiski etnilised sakslased. Saksa keel on ka minu elus üpris tähtsal kohal. Ma õpin seda koolis teise keelena inglise keele kõrval. Nädalas puutun ma saksa keelega ainuüksi kooliseinte vahel minimaalselt neli korda kokku. Sellele lisanduvad aga ka mahukad kodused tööd ja paljud huvitavad ülesanded. Näiteks oleme me teinud saksa keelega seonduvaid videosid ning võtnud osa paljudest erinevatest viktoriinidest ja projektidest. Seega võin ma öelda, et puutun saksa keelega kokku päris tihedalt. Kui ma käisin viiendas klassis, tuli mul otsustada, mis keelt teise keelena õppima hakata. Valida oli mul saksa ja vene keele õppimise vahel. Nii mina kui ka mu vanemad pidasime elus hakkama saamisel olulisemaks vene keele oskust. Samas ma aga tundsin, et saksa keele �
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning
leida oma tugevused ning avastada võimalusi nende arendamiseks. Mõnikord piisab väga lihtsast, kuid kindlasõnalisest julgustamisest. Kindla soovi tuvastamine ja ettevalmistus ootamatusteks. Karjäärinõustaja roll: Aidates noorel eelnevalt hinnata tema valmisolekut iseseisvaks eluks välisriigis, eemal harjumuspärasest, saab tihti selgeks, kas see noor on ka päriselt valmis. Katsetage võimalustega kodumaal. Mööda ei saa vaadata ka võõrkeele valdamise oskustest. Kui noor ei räägi valitud sihtriigi keelt, siis missugune on tema valmidus see keel omandada ja kuidas on ta mõelnud senini hakkama saada. See tähendab tihti lisastressi ja ajakulu, valmidust sellega toime tulla on soovitatav katsetada enne välismaale minekut. Kui nõustaja tunneb, et noor ei ole veel päris küps rahvusvahelise kogemuse omandamiseks, siis võib talle katsetamiseks soovitada kodumaal pakutavaid võimalusi – osaleda
teadmiste poolest rikkamad, seal on rohkem võimalusi õppida erinevaid võõrkeeli ja arvuti käsitsemist. 12 Haridustasemest sõltub omakorda ühiskondlikus elus osalemise intensiivsus ja kvaliteet. Mõnele piisab lugemis- ja kirjutamisoskusest, lihtsamate arvutustehete tundmisest, teisele aga on eluliselt vajalikud teine kirjaoskus - arvuti käsitsemine, võõrkeeled ja nendest tulenev avatum maailmakäsitus ja silmaring. (Kamerov 1996) Kultuuriuurijate arvates on üks tänapäeva lääne kultuuri arengu märke ajaloosidemete katkemine. Soomes tehtud uuringu kohaselt hakkab noorte ajaloomõiste ahenema. Niinimetatud ajalootust tingib see, et üha tugevamini tõuseb kogemuses esi-plaanile see, mis on siin ja praegu. Internet, televisioon, mobiiltelefonid ja arvutimängud seovad noori üha tugevamini praeguse hetkega
Euroopa koolide õppekavas väärtustatakse Euroopa mõõdet. Alates noorema kooliastme 3. klassist toimuvad kolm korda nädalas nn Euroopa tunnid, mille sisuks on Euroopa kultuuride ja rahvaste tutvustamine mängude kaudu. 6 Erivajadustega õpilasi toetavad nooremas astmes spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad. Vanema astme esimestel aastatel on spetsiaalne toetus tagatud emakeele, esimese võõrkeele ja matemaatika tundides. Igas kooliastmes läbib õpilane, kes tuleb Euroopa koolidesse ebapiisava keeleoskusega, lühiajalise intensiivse kursuse, et klassikaaslastele järele jõuda. 6. Hindamine Õpilasi hinnatakse regulaarselt ning kokkuvõtted sellest tehakse 3 või 4 korda aastas. Hinnang põhineb nii tunnis toimuval õppetööl kui ka eksamitel. Formaalseid eksameid ei toimu nn vaatlemise astmes (vanema kooliastme 3 esimest aastat). Kuratooriumi kinnitatud
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD............................................................................................................. 19 L
Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne
annaabi.ee 
