Ankeetküsitluse positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed küljed · Nende abil saab koguda suure andmestiku. · Uurimusega võib haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi. · Saab andmeid kiiresti talletada ja arvuti abil analüüsida. · Ajakava ja kulutusi saab ette määrata Negatiivsed küljed · Andmed võivad olla pinnapealsed · Ei saa kontrollida vastaja tõsidust küsimustikku.
Ülevaade Mis oli küsitluse eesmärk? Keda küsitleti? Millised olid küsitluse tulemused? SISSEJUHATUS Mis eesmärgil küsitlust läbi viidi ja milline oli hüpotees? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Kuna ja kes on veel taolisi küsitlusi läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? MEETOD Respondendid. Metoodika. Millist küsimustikku või ankeeti kasutati? Küsimustiku või ankeedi kirjeldus. Protseduur. Kuidas küsitlus läbi viidi? Milline oli küsitluse käik? TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse tulemusi graafiliselt ning tabelitena. ARUTELU Antakse hinnang hüpoteesi kinnituse kohta. Arutletakse selle üle miks tulemused olid just sellised nagu
Tööintervjuu küsimustikku koostamine Tööintervjuu kombineeritud struktureeritud ja struktureerimata intervjuu vormidest – ette on antud palju küsimusi, kõike ei pea küsima, vestlus kulgeb loomulikult ja peaaegu vaba vestluse vormis. * Sissejuhatavad küsimused, vaba vestluse vormis - Kuidas läheb? - Kas olete närvis? * Kokkulepete küsimused - Kas olete nõus, et meie vestlust salvestatakse? * Avatud küsimused -Rääkige mulle natuke endast? - Mis on teie motivaatoriks? - Missugused on teie ametioskused, mis kõlbaksid just pakutavale töökohale? - Missuguseid oskusi ja kogemusi olete omandanud viimati? - Mis põhjusel te eelmiselt töökohalt lahkusite? - Tooge näide oma eelmisest töökohast oma initsiatiivi ülesnäitamise kohta? - Mida ootate uuelt töökohalt? - Mis töökohal tahaksite te olla viie aasta pärast? * Suletud küsimused - Kas uurisite midagi mei...
physical wellbeing in the postnatal period Ingrid J Rowlands and Maggie Redshaw Aljona Ostapjuk Tallinn 2013 Tagaplaan Füüsilised ja vaimsed probleemid pärast sünnitamist on ühised paljudele naistele. Need probleemid võivad väga negatiivselt ja pikaajaliselt mõjutada naise igapäevast elu postnataalses perioodis. Sünnitamisviis võib olla väga tihedalt seotud taastumisega pärast sünnitamist. Meetodid Osavõtjad 10 000 küsimustikku 5 332 vastati (53%) Ankeeti küsimusi gruppeerimine psühholoogilised sümptomid posttraumaatilise stressi sümptomid keha muutused sünnitamisega seotud sümptomid imetamise probleemid äge väsimus Vastused 10., 60. ja 90. päeval pärast sünnitamist Statistiline analüüs Tulemused Kõige rohkem sümptomeid oli naistel 10. päeval. Naiste tervis, kellel kasutati vaakumit, oli keskmine teiste sünnitamisviiside vahel.
SISUÜLEVAADE REFERAADI OSAST Negatiivsed mõjud: Kahjustab inimese psüühikat Toob kaasa arvutisõltuvuse Kahjustab ajutegevust Positiivsed mõjud: Arendab inimese oskusvõimeid (sõiduoskus, otsustusvõime) Aitab paraneda isuldist Muudab silmanägemist (kontrasti tundlikumaks) Aitab und juhtida Teda on võimalik rakendada ka kooliõpingutesse UURIMUSTÖÖ MEETOD Uurimistöö meetodiks on kasutatud kirjalikku küsimustikku, millele vastas 50 Keila Kooli õpilast, vanusegrupis 14-17 aastat. Teiseks meetodiks on kasutatud intervjuud, kus intervjueeriti viit Keila Kooli õpetajat. Valisin küsimustiku sellepärast, kuna küsitleja saab kindel olla, et vastaja on selles vanusegrupis, mis on küsitud ning vastaja on anonüümne. Intervjuu valisin, kuna õpetajad saaksid vabamalt oma arvamust ja teadmisi SISUÜLEVAADE UURIMUSEST Uurimistöö küsimustik koosnes 11
ARENGULE 2.1 Uuringu metoodika ALSPAC (Avon Longitudinal Study of Parents and Children) uuringus võtsid osa kõik rasedad naised Inglismaal, Avoni piirkonnas, kes sünnitasid vahemikus 1991. aasta aprillist kuni 1992. aasta detsembrini. Kokku sündis 14 062 last. Lähteandmed, sealhulgas sotsiaal-demograafilised ja perekondlikud andmed, koguti rasedatelt naistelt ja nende partneritelt 18. ja 32. rasedusnädalal, kasutades postiteel saadetud küsimustikku. Naised, kes ei täitnud küsimustikku mõlemal ajahetkel arvati uuringust välja, samamoodi jäeti välja mitmike sünnid. Kokku põhines uurimus 9244 naise ja nende laste andmetel. Tegemist pole meditsiinilise uurimustööga, kus osalejatel diagnoositi depressioon, vaid psühholoogilise uuringuga, kus osalejad pidid iseseisvalt andma hinnangu oma enesetundele arvskaalal 0-st 30-ni. Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas on olemas seos rasedusaegse depressiooni ning
kasutusmugavus, reaalne kasu, üldine ostukogemus, üldine suhtumine terviklikku tegevusse. Küsimustele koguti vastuseid 7-pallisel Likerti skaalal, kus 1 tähistas täielikku mittenõustumist ning 7 täielikku nõustumist. Uuringus kasutati vastajate selekteerimiseks mugavusvalimit. Laiali jagati 400 küsimustikku - 200 saadeti välja e-maili teel ning ülejäänud 200 jagati laiali Penangis asuvas kaubanduskeskuses. Kogu valimist saadi tagasi 297 küsimustikku, mida analüüsiti uuringu tarbeks. Uuringus osalenute demograafiline profiil selgitas välja, et rohkem kui pooltel (55,9%) puudus varasem kogemus osta toidukaupu e-keskkonnast. Sooliselt jagunesid 68% uuringule vastajatest naisteks ning 32% meesteks. Lisaks sellele toodi välja, et uuringus osalenud enamus kuulus nooremapoolsete tarbijate hulka - koguni 52.1% vastanutest hõlmas 21-30 aastaste vanuserühm. Ülejäänutest 32.3% kuulusid vanuserühma 31-40 aastased. Oluliseks
Retsensioon Marta-Magdaleena Kuninga uurimustööle ,,Moodsa viievõistluse arengusuunad aastatel 2009-2012" Marta-Magdaleena Kuninga uurimistöö eesmärgiks oli moodsale viievõistlusele kui spordialale suuremat tähelepanu pöörata. Uurimistöö sissejuhatust lugedes selgub, et autor ise on alaga peaaegu seitse aastat tegelenud, mis teeb uurimistöö veelgi huvitavamaks, kuna siis võib kindel olla, et autor valis endale meelepärase teema. Teema valiku suudabki autor ära põhjendada, sest autor tegeleb ise aktiivselt moodsa viievõistlusega. Marta-Magdaleena Kuninga sissejuhatusest jääb selgusetuks, miks see inimesi üldisemalt huvitama peaks kui teadmised selle kohta on kehvad ning ajakirjanduses seda ka väga aktiivselt ei kajastata või siis ainult seoses olümpiamängudega. Lugejale on arusaadavaks tehtud, mida eesmärgi saavutamiseks tehti. Sissejuhatuses räägib autor, kuidas ta võrdleb küsimustiku alusel 2012/2013 õ.a gümnaasiumiõpilaste teadmisi 20...
Käesolev töö on psühholoogilise artikli analüüs. Töö eesmärk on isiksusepsühholoogia alase artikli analüüsimine ja isikliku arvamuse esitamine. Töö on koostatud artiklis kajastatud andmete põhjal, neid uurides ja järeldusi tehes. Artikkel pärineb Eesti teadusajakirjast ´´Eesti Arst´´ 2009. aasta 88. väljaandest. ARTIKLI ANALÜÜS Artikkel ´´Õpilase temperament ja toimetulek koolis´´ põhineb Tallinna üldhariduskoolidelt laekunud küsimustikku analüüsi põhjal. Analüüsi teostas Mare Leino Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudist. Uuringu küsimustikud koostati probleemseteks peetud õpilaste kohta. Valiku kriteeriume ette ei antud: koolides otsustati ise, kellele keskenduda. Õpetajate valimiks oli 22 poissi ja 8 tüdrukut. Siit tuleneb esimene järeldus: õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini
pealtvaataja reaktsiooni etenduse stiimulile. Näiteks toob Sauter Heribert Schalzky' ning Tim Fitzpatricku uurimused ning "teatrivestlused", mida arendati Stockholmis ulatusliku projekti raames ning mida on sellest saati proovitud kasutada mitmetel eesmärkidel erinevates riikides ja erinevates keeltes. Sauter kirjutab, et "Teatrivestluste" põhimõte erineb teistest retseptsiooniuuringute meetoditest, sest ei anna uuritavatele ühtki küsimustikku ega alusmaterjali vaid laseb lihtsalt grupi inimestel vabalt vestelda. Sauter nendib, et teiste mikroaspektide seas huvitab uurijaid ka väga pealtvaataja emotsionaalsete protsesside uurimine, nende seas enim aga identifitseerimine, sümpaatia ning empaatia. Autor toob näite Henri Schoenmakeri ja tema Hollandi kolleegide uuringust ning ka iseenda uuringust. Viimase tulemustest leidus, et kõige rohkem mõjutab publiku hinnangut etendusele näitlemise kvaliteet.
• realistlik – saab midagi oma kätega valmis meisterdada; • intellektuaalne – saab midagi uurida; • artistlik – saab tegelda millegi loomisega; • sotsiaalne – saab rääkida ja suhelda; • ettevõtlik – saab midagi algatada ja korraldada; • konventsionaalne – meeldib hoida korda ja jälgida, et kõik toimuks plaanipäraselt. Karjäärispetsialistile: Küsi õpilastelt, kas nad on kutse-eelistuste küsimustikku kunagi täitnud. Kui jah, siis analüüsige isiklikke kutse-eelistusi; selgita, kuidas saadud tulemustesse suhtuda, kui tõeselt neid võtta, mida neist järeldada. Kui on neid, kes ei ole küsimustikku kunagi täitnud, siis seleta lühidalt, milles küsimustik seisneb, võid soovitada seda kodus täita (vt link) ning tulemusi ka hiljem pereringis arutada või pöörduda edasiseks aruteluks ja nõu saamiseks karjäärispetsialisti poole. Vt lisaks: • Kutse-eelistuste küsimustik www
Vastasid 43 meest ja 81 naist, keskmine vanus 38.6 aastad, noorim 21 ja vanim 65 a. Täisajaga töötas 66,1% ja osaajaga 21.8%, ajutiselt 8,9% vastanutest. 22 vastanut (32,3%) olid töötanud 6 kuud kuni kaks aastad, 15 vastajat (10,5%) olid töötanud rohkem kui 10 aastat. Umbes 40% olid ülikooli haridusega, 36% tehnilise haridusega, 15% olid õppimas ülikoolis, 6,5% oli keskharidusega või vähem. 3.3. Uurimise protsess Uurimiseks kasutati interneti küsimustikku, mis esitas hüpoteetilisi stsenaariume (vinjettisid), et tuvastada vaimsete häirete äratundmist hooldajate poolest. Uuringus oli ka kontrolltingimus, mis esitas tavapärase hoidjarutiini vinjetti. Kokku kasutati kolme vinjetti mida oli juba varem kasutatud kasuperedes läbi viidud sarnases uurimistöös. Küsimused olid sellised: Kuivõrd Te arvate et Daniel/Joshua/John on probleemne? [nimi] ei ole probleemi 5
uurija ei tohi kahjustada küsitletava huve. Lõputöö planeerimisel tutvustati uurimisteemat AS XXX esindajale, kes andis nõusoleku uurimistööks. Töö autor töötab ise selles ettevõttes müügijuhina ja omab seega isiklikku kokkupuudet antud teemaga. Töö kava tutvustamise käigus 22.01.2015, lepiti kokku plaanis, intervjuurida eraldi nelja juhtivtöötajat. Intervjuude läbiviimiseks tutvustati eelnevalt uurimistöö teemat ja küsimustikku ning lepiti intervjuuks aeg kokku. Arvestati sellega, et mõlemal poolel oleks teemasse süvenemiseks aega ja võimalust. Neli intervjuud viidi läbi ajavahemikul 05.02.2015- 04.03.2015. Uuringu läbiviija andis asjaosalistele paberil küsimused ja konspekteeris dikteeritud vastused. Ühel juhul vastas intervjueeritav ise kirjalikult. Lähtuti etteantud küsimustest ja arutati lisaks vabas vormis antud teemadel.
Õppematerjali illustreerivad fotod kahest käsitletavast maalist ning teksti toetavad fotod välja toodud maalide eripäradest. Teksti võimalikult arusaadavaks tegemiseks on maale kirjeldatud võimalikult lihtsal viisil ning piltlikustamiseks on ära toodud fotod. Motiveerimiseks on valguse-varju esitlemiseks kasutatud huvitava ning intrigeeriva kunstniku loomingut, mis peaks olema eraldi välja toodud üldisemat valguse-varju teemat käsitlevas peatükis. Teadmiste kinnistamiseks on kasutatud küsimustikku õppematerjali lõpus ning valguse- varju kujutamist ise saavad õpilased rakendada praktiliseks tegevuseks ettenähtud tunnis. Väärtushinnanguid saaks analüüsida hetkeks esimese maali, ,,naine kaaluga" ,Teemasse pilku heites, kus on arvatud, et maalil võib ehk käsitletud olla süüdi/süüta oleku kaalumist. Küsimusteks saaks püstitada näiteks: Milles arvad sina nägevat selle naisterahva süüd/süütust? Kas tänapäeval tuleks sama teema kõne alla?
Lisaks töö eesmärgiga vähemseotud hüpoteesid: - Muudatustele orienteeritud juhte hinnatakse pigem ratsionaalset ning sõltuvat otsustusstiili kasutavateks. - Töötajad, kes tajuvad juhi otsustusstiili ratsionaalse või sõltuvana, omavad kõrgemat organisatsioonipõhist enesehinnangut. Lisaks esitatud hüpoteesidele pööratakse tähelepanu ka vastajate sotsiaaldemograafiliste näitajatega seotud erinevustele. Meetod Uurimismeetodina kasutati internetipõhist küsimustikku, mis koosnes viiest skaalast ning vastajate sotsiaaldemograafilisi omadusi kirjeldavast blokist, mis sisaldasid küsimusi töötaja soo, vanuse, organisatsiooni tüübi, tööstaazi, alluvate arvu ja organisatsiooni suuruse kohta. Küsimustikku lülitati järgmised kokku 89 väitest koosnevad skaalad: 1) Pierce'i ja tema kolleegide (1989) poolt koostatud 10-väiteline organisatsioonipõhise enesehinnangu skaala (Organization-Based Self-esteem Scale)
-12.klassi õpilasi julgeb rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, põhjuseks on see, et klassikaaslased on lähedased Veel võime järeldada, et meie kooli 10.-12.klasside õpilaste võõrkeelte tase on hea ja kool näitab ennast sellega heast küljest. ---SLAID 10--- Tänusõnad: Juhendaja Mariann Aavale, kes aitas mul tööga hakkama saada, Õpetaja Helle Järvaltile, tänu kellele saadi uurimistöö algteadmised ja 10.-12.klassidele, kes olid abivalmid ja täitsid minu küsimustikku. ---SLAID 11--- Vastan retsensendi küsimusel: Millised on uurimistöö autori vaated võõrkeelte õppimisele? Töö autoris tekitab võõrkeelte õppimine edukuse tunde, kuna see tagab enesekindluse inimestega suhelda ja võõrkeelte õppimine on autori jaoks oluline. Võõrkeelte õppimine avab uksed igale poole, kuna tänapäeva maailmas saab võõrkeelte abiga hakkama peaaegu kõikjal. Peamine võõrkeel on inglise keel, mis tuleb kasuks reisimisel, välismaal
Antropoloogia ·1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. · Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur ühisosa: mõlemad uurivad "kultuurilist teist" esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. · Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused · Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ...
· ,,Fantasie sur un theme original" (1860) Jules Demersseman · ,,Légende, Op.66" (1918) Florent Schmitt · ,,Quartette" (1879) Caryl Florio · ,,Saxophone Concerto" (1958) Erland von Koch · ,,Quatuor" (1962) Alfred Desenclos · ,,Premier Quatuor, Op. 53" (1857) Jean-Baptiste Singelée · 5. Uurimistöö metoodika ja valim Uurimistöö eesmärgiks on uurida koolilaste teadmisi saksofoni kohta. Lähtuvalt eesmärgist kasutan uurimstöö meetodina küsimustikku. Küsimustiku valisin, sest ~9-10 aastastele lastele on sellele kergem vastata. Küsimustikuga uurin nende teadmisi saksofoni kohta. Uurimuse viisin läbi Tabasalu Ühisgümnaasiumi 3.D klassi õpilastega. Uuringus osales 19 õpilast. Vastamisega läks aega 5 minutit. Küsimustikus oli 10 küsimust vastusevariantidega Jah/Ei/Ei tea. Uurimistöö analüüs on koostatud arvutil. Analüüside vormistamisel kasutasin Microsoft Word 2010-t ja Microsoft Excel 2010-t. 6. Küsimustiku tulemused
1. KVALITEEDIJUHTIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Igal ettevõttel on aeg-ajalt vaja analüüsida oma tegevust. Seda tehakse kas ise või kasutatakse välist abi. Enesehindamise meetodeid on mitmeid, konsultatsioonifirmad töötavad pidevalt välja ka uusi ning täiendavad olemasolevaid meetodeid. Scandic Palace kasutab nt küsimustikku meetodit, mille abil saab tegevusi väga hästi analüüsida. Need koostatakse spetsiaalselt konkreetse probleemi analüüsimiseks (töötajate rahulolu uuring, info liikumine organisatsioonis jne) Küsimustik on andmekogumise meetod saamaks teada inimeste hoiakuid, arvamusi ning põhjuse ja tagajärje seoste kirjeldusi. See toimib hästi kuna sellega hotell suudab tööprotsessides vigu ennetada ja loomulikult teada saada mida klient soovib. Hotell kasutab samuti maatriksmeetodit
puhul märgata probleemset käitumist juba varakult. See mõjutab nende motivatsiooni koolis käia, häid tulemusi saada ja ka edasist kooliteed (gümnaasium, ülikool). Laste (eriti poiste) puhul on oluline vanemate kohalolek, omavaheline suhtlus. Vanemad peaksid motiveerima, selgitama ja ka tunnustama. See aitab neil paremini mõista hariduse olulisust ja tunnustamisel on lapsed ise ka õnnelikud oma saavutuste üle ning pühenduvad edaspidi üha rohkem õppimisele. Autor on koostanud mitu küsimustikku uurimuse tarbeks. Esimene küsimustik oli nelja küsimusega ja pidi välja tooma kui suure tõenäosusega kogetakse seda (näiteks, et ained on igavad) koolis. 10-11. aastastele noortele esitati küsimus negatiivse kooli kogemuse ja kaaslaste kohta: 1. Ei tunne end koolis turvaliselt; 2. Õpetajad ei tunne enda ainet väga hästi ega oska õpetada seda; 3. Laps pääseb peaaegu kõigist pahandustest ilma tagajärgedeta; 4. Enamus ained on igavad.
Tartu Raatuse gümnaasiumi 11. klass ja Salva/Rock korvpallurid vanuses 17-18 aastat. Küsitlusse kaasati kaks erinevat gruppi järgmisel põhjusel: sooviti suurendada vastajate arvu ja uurida erinevate õpilasgruppide slängisõnavara võimalikke sarnasusi või erinevusi. Uurimistöö autor eeldas, et korvpallurite släng erineb kooliõpilaste omast, kuna korvpallimeeskonna liikmed ei kuulu Raatuse Gümnaasiumi õpilaste hulka. Uurimistöö käigus jagati välja 50 küsimustikku, millest tagasi saadi 37. Vastajaid oli seega 74% küsimustiku saajatest. Küsitluses osales Raatuse gümnaasiumi 11. klassist 13 poissi ja 10 tüdrukut, kõik 14 Salva/Rock korvpallurit olid poisid (vt joonis 1). Joonis 1. Uurimisaluste gruppide jaotus Küsimustiku jaoks valiti sõnu, mida kasutaksid 17-18aastased noored kõige sagedamini. Töösse valiti sõnu kooli, kodu ja vaba aja veetmisega seotud sõnavarast.
Uuringu läbiviimine,analüüs,esitusvõib lasta konsultatsioonifirmas ise tegutseda Mida saab tulemustest järeldadaosaliselt siiseost, konsultatsioonifirma saab esitada omapoolsed järeldused ja soovitused,kuid lõppjäreldused firmal. Mis sarnast/erinevat rahulolu ja motivatsiooni mõõtvate uuringute vahel? Sarnasus:mõlemal uuringul uuritaxe töötajate rahulolu.Erinevus:Rahulolu-uuringu läbiviimisel kasut erinevatest osadest koosnevat küsimustikku ning laekuvat infot uuritakse süvitsi läbi intervjuude töötajatega. Motivatsiooniuuringus sõnastataxe olulisuse sakkala ning nõnda saadaxe pingerida selle kohta,mis töötajate endi arvates kõige olulisemad motivaatorid nende jaox. Mida mõõdab pühendumuse näitaja rahulolu näitajast enam?Lisax uuritaxe ühilduvust töötajate,tippjuhi ja personalijuhi hinnangutes firma personalitöö praktikate kohta. Pühendumuse mõõtmise metoodika
Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele. Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti neljal feministlikul konverentsil ja festivalil. Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates. Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest vastasid "feminismiga üldiselt"), seejärel paluti vastajatel nimetada 3 nende jaoks tähtsaimat feministliku teemat
klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6. klassi õpilastel. Õpiharjumuste taset hindab autor Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtmega. 30-26 punkti Suurepärased õpiharjumused 26-21 punkti Head õpiharjumused 20-15 punkti Rahuldavad õpiharjumused 14-0 punkti Õpiharjumued vajavad muutmist Tabel 1. Õpiharjumuste küsimustikku võti. 3 1. ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS Kadajas (2005) defineerib harjumusi kui omandatud teguviise, mille sooritamine on muutunud vajaduseks ja mis sunnivad õppijat teatud viisil tegutsema (õppima) ka edaspidi. Õppimine toimub ilma pingutuseta, teadvustamata korratakse ühtesid ja samu toiminguid. Aastakümneid tagasi Rootsis läbi viidud uuringust selgus, et 70% koolist väljalangenutest
Andmekogumismeetodid Ankeet Mõiste Ankeet küsitlusleht mingite andmete saamiseks, kirjalik ringküsitlus. Üks andmete kogumise meetodeid on ankeetküsitlus. Inimeste grupile jaotatakse kätte kas paberil või internetikeskkonnas küsimused kindla teema kohta. Ankeedi eesmärgiks on suurema grupi uurimine mingi teema teadlikkuse kohta või osaluse kohta. Ankeet Organiseeritud küsimuste kogu Saab koguda suure andmestiku. Võib haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi Meetod on tõhus, sest säästab uurija aega ja vaeva Hoolikalt koostatud ankeeti saab kergesti arvuti abil analüüsida Ankeet sarnaneb struktureeritud intervjuuga küsimused varem välja töötatud ja neid esitatakse kindlas järjekorras Ankeedi osad Viisakas pöördumine (kes uurib, mida uurib, miks uurib, kas ankeet on anonüümne jne.) Küsimused Tänusõnad Küsimuste tüübid ...
Veebiallikate hindamine Tööleht 1. Otsige veebist materjale vastuolulisel/vaieldaval teemal – nt tuumakatastroof (nuclear armageddon), tüvirakkude eraldamine (“stem cells” abortion), geneetiliselt töödeldud toit, kliima soojenemine, surmanuhtlus, pagulased, enda erialal midagi jne. 2. Püüdke hinnata otsitulemuste hulgast valitud vastuseid (valige 2 vastuseks saadud veebisaiti) kasutades järgnevat küsimustikku. Päring: Geneetiliselt muundatud toit Üldinfot: Kasutasin Google otsimootorit ja otsingusse kirjutasingi oma teema: Geneetiliselt muundatud toit. Vastavusi tuli 70 200. Nendest vastavustest olid kindlasti üle poolte kasutuskõlbmatud, aga minu eesmärgiks oli oluline leida ainult kaks erinevat, teemaga haakuvat veebilehte. Hinnatav veebileht 1 Hinnatav veebileht 2 http://www.bioneer.ee/eluv https://mahekeskus
Toode on suunatud kitsale nišile – käsitööd hindavale moodsale tarbijale. Välismaal peetakse käsitööd ka luksuskaubaks. Mida spetsiifilisem toode on, seda kõrgemat hinda ollakse selle eest valmis maksma. Tarbijad Oma sihtgruppi tuleb tunda selleks, et oleks võimalik toodet suunata võimalikult täpselt sellisele grupile inimestele, kelle probleemi lahendatakse ja kes on toote eest valmis maksma. Sihtgrupi(de) defineerimiseks võib kasutada alljärgnevat küsimustikku: Kes ta on? (vanus, sugu, lapsed, huvid, elukoht, mis talle meeldib/ei meeldi jne) Millised on sihtgrupi vajadused? Probleemid? Valukohad? Millised ootused on neil toote suhtes? Mida Sinu sihtgrupp loeb? (blogid, veebilehed jms.) Millistel teemadel meeldib sihtgrupile suhelda? (foorumiteemad, Facebooki jagamisi jne.) Millist tüüpi tooteid sihtgrupp ostab
.. · Vajadusel tänada tagasiside eest · Selgitatakse välja probleemi/pretensiooni põhjus/sisu, vajadusel küsitakse kliendilt emaili või telefoni teel lisaselgitusi · Seejärel saadetakse kliendile teda võimalikult rahuldav lahendus/vastus 10 ÜLESANNE 3 Ühes Lõuna-Eesti kodumajutus ettevõttes viidi läbi kliendirahulolu uuring. Selleks kasutati klassikalist ja ammu turul olnud küsimustikku. Tulemused olid head, kuid klientide hulk ei suurenenud ning kasum näitas kahanemise märke. Tegemist on ettevõttega, mis asub loodukaunis kohas, pakkudes oma külastajatele ka hommikusööki. Talus asub 5 hubast ja mugavat tuba koos teleriga. Kokku on talus 12 põhi voodikohta pluss 5 lisavoodi võimalust. Talul on mitmeid kõrvalhooneid ait, küün, laut, saun ning hobusetall, kus elab 12 hobust. Lisateenusena pakutaksegi külastajatele hobustega ratsutamist Lõuna-Eesti kuppelmaastikel
Anonüümsuse tagamine Tuleb selgitada, kuidas osalejate nõusolek on saadud 11. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uuringu läbiviimisel? Vaata ülemist! 12. Millistest osadest koosneb ankeet? Sissejuhatus - pöördumine vastaja poole Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad)
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 ...
vastu, mis teeb ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt; (3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhte kiusaja ja ohvri vahel. Lastekaitse Liidu projekti ''Ei vägivallale" raames viidi 2002. a läbi uurimus koolis kiusamisse suhtumisse ja selle probleemi mitmete teiste aspektidega seonduvasse. Uurimus viidi läbi seitsmes erinevas koolis üle Eestimaa, millest viis olid gümnaasiumid ja kaks põhikoolid, kasutades uurimusmeetodina küsimustikku. Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54), kelle sooline jaotus oli 1:1. Uurimuse eesmärke oli kaks: (1) uurida, kuidas põhikooli õpilased suhtuvad kiusamisse ja (2) vaadelda, mida õpilased peavad kiusamiseks ning kuidas nad iseloomustavad kiusamiskäitumise kahte osapoolt kiusajat ja ohvrit. Kõige sagedamini tõid õpilased välja kiusamise kaks liiki psühholoogiline (asjade
mõõtmiseks, on 60st punktist koosnev küsimustik, mis mõõdab tavapärase isiksuse viit dimensiooni (st neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) ning ühele dimensioonile on pühendatud 12 punkti. Küsitletaval paluti vastata Likerti viiepunktilise skaala (1 = ei ole üldse nõus, 5 = olen vägagi nõus) põhjal, kui palju iga väide tema nägemusega iseendast kokku läheb. Et antud uuringut oleks võimalik võrrelda teiste uuringutega, mis on sama küsimustikku kasutanud, teisendati iga dimensiooni töötlemata skoorid T-skoorideks kasutades norme, mis on välja töötatud Ameerika meestest ja naistest koosneva valimi põhjal. Prantsuse versioon sellest küsimustikust oli välja töötatud Sabourini ja Luisseri poolt (1992). Hinnang konstruktiivsele valiidsusele, mida esitlesid Costa ja McCrae (1992), oli adekvaatne. Siinses uuringus esitletud neurootilisuse alfa koefitsient oli . 85, ekstravertsuse oma .72, avatuse oma .68, sotsiaalsuse oma
ja 12. klassi õpilased suhtuvad lugemisse ning mida neile meeldib lugeda. Uurimuses võrreldakse lugemisharjumusi varasema tööga Ülenurme Gümnaasiumis. Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kui paljud õpilased loevad? 2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013. aastal Ülenurme Gümnaasiumis põhikooli 6. ja 9. klasside õpilaste seas (Lisa 1). Küsimustikule vastajad pidid andma vastuse ka püstitatud oletustele. Hüpoteesid olid järgnevad: 1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased. 2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud. 3 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Varasemad uuringud
Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS Individualism- kollektivism That is the degree to which individuals are integrated into groups. On the individualist side we find societies in which the ties between individuals are loose: everyone is expected to look after him/herself and his/her immediate family. On the collectivist side, we
Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? 43 Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" 44 Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki 45 Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS 46 Individualism- kollektivism 46 Individualism- kollektivism That is the degree to which individuals are integrated into groups. On the individualist side we find societies in which the ties
Kavandage uurimisprogramm primaarsete andmete saamiseks: o Andmete kogumise meetod; o Küsimustiku või muu uurimisvahendi olemus; o Valimi ühik; o Valimi suurus; o Valimi moodustamise protseduur; Hinnake järgmisi admete kogumisega seotud tegureid: o Sobiv aeg ja koht; o Oodatav vastuste protsent (õrge, keskmine või madal, miks?); o Millised tegurid võivad mõjutada vastuste protsenti ja sisu; 7. Kui kasutate küsimustikku, nimetage mõned konkreetsed küsimused (3-5). Vastused: 1.Uuringud ja küsitlused 2.Hirm-kampaaniad,inimesed tahavad kiiresti ja kohe neid asju soodsalt osta,muidu võivad otsa saada, kui kohe ei osta. Seks-erinevad kondoomireklaamid, mis rõhuvad kui kvaliteetsed ja head tooted on seega inimene alateadlikult ostab neid kondoome, mille reklaam on neid mõjutanud. Armastus ja ühtekuuluvus tunne-erinevad veebileheküljed, mis annavad tõuke
kooliriietuse tingimustest. Varasemalt olid koolivormid väga tähtsad, sain teada koolivormide ajaloost läbi aegade ning miks õpilased koolivorme vihkavad ja soovivad. Päris huvitav ja üllatav oli teema kaubamärkide kohta, kus paljudele firmamärk korda ei lähe. Mugavus on kõige tähtsam kooli riietuse valimisel, valituks osutuvad tavaliselt teksapüksid, pluus ja pusa. Kommenteeriti ka minu küsimustikku, oli palju positiivset tagasisidet, kus öeldi, et see oli huvitav, hästi koostatud, konkreetsete küsimustega, väga tore, mitmekülgne ning hästi tehtud. -13- Kasutatud allikas http://www.jarve.edu.ee/history/torn/iiih1.html http://www.epa.ee/ul/doc/artiklid/teemaleht.pdf http://est.best-marketing.com/index.php?lang=est&main_id=6&id=536 -14-
paigutuse, temaatilise arenduse ning kunstiliste ja mõtteliste kulminatsioonide paigutuse loogika on niivõrd läbimõeldud, lihtne ja selge, et seda teost võib kuulata algusest lõpuni üha kasvava pingega. Joonis 7 Noodid Bachi teosest ,,Matteus-passion" 3. Uurimistöö metoodika ja valim Uurimistöö eesmärk on uurida minu klassikaaslaste teadmisi Johann Sebastian Bachi kohta. Lähtuvalt eesmärgist kasutan andmete kogumise eesmärgil küsimustikku. Küsimustiku koostasin paberil väljatrükitul kujul. Küsimustikus on 10 küsimust vastuste valikvariantidega jah, ei, ei tea. Küsimustiku valisin meetodiks, sellepärast, et küsimustik sobib 14-15 aastastele õpilastele. Info otsimist alustasin ma internetist. Info leidmisel kasutasin erinevaid otsingu sõnu nt: Johann Sebastian Bach ja erinevaid muusikalisi raamatuid. Selles uurimustöös kasutan andemete saamiseks küsitlust. Uuringu viin läbi 8D. Klassi õpilastega, soovin teada
24. märtsil toimus Rakvere Reaalgümnaasiumis vahefinaal. Küsimustik sisaldas teemasid Eesti ja maailma kergejõustikust olümpiamängudeni. Ka sportlasi pidi pildi järgi ära tundma. "Kodus vaatasin erinevate sportlaste püstitatud rekordeid ja lugesin Eesti Olümpiakomitee kodulehelt eestlaste suuremate spordisaavutuste kohta," rääkis Triin Pärnpuu oma ettevalmistusest olümpiaadiks. "Seal olid päris peadmurdvad küsimused," kommenteeris Triin võistlejatele esitatud küsimustikku. Jõhvi Gümnaasium jäi 4.-5. kohta jagama Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiga. Finaali pääsesid vaid kolm edukamat. Tarkusi ammutati ka raamatutest. 1.Aprill Naljapäev Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele
. 2.2. Meetod Autor alustas tööd möödunud kevade aprillis, mil valisin tööle pealkirja ,,Tähtkujude kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele". Järgmiseks eesmärgiks oli teemaga tutvuda ja otsida võimalikult palju selle sodiaagimärgi all sündinud inimesi, et saada üldisemat pilti. Küsitluse (LISA1) panin kokku ja viisin läbi oktoobri kuu keskel. Küsitlused saatsin interneti teel nii paljudele Kaladele, kui teadsin ning saatsin kokku 69 küsimustikku. Küsimustikule vastas 64 inimest, kuid kõlblikke, mida sai analüüsida, oli 62, neist 15 meest ja 27 naist. 8 3. KÜSITLUSTE TULEMUSED 3.1. Kas käitute põhimõtte järgi ,,targem annab järele"? Küsimusele ,,Kas käitute põhimõtte järgi "targem annab järele"?" vastab enamik neptuunlasi, ligikaudu 60%, ,,jah". Ülejäänud 40% arvavad, et pigem mitte. Nii mehed kui naised arvavad, et käituksid pigem põhimõtte järgi ,,targem annab järele" (Joonis1). Joonis 1
Selgus, et kanuu ja süstamatkadel Võhandu jõel on osalenud 12 õpilast, mis moodustab kõigist vastanud õpilastest 21%. KOKKUVÕTE Uurimistöös "Kodukoha enim külastatavad loodusobjektid" püüdsin välja selgitada milliseid loodusobjekte ja miks Viluste Põhikooli õpilased neid külastavad. Uurimismeetodina kasutasin küsitluse põhist uurimismeetodit. Töö koostamisel töötasin läbi 57 õpilase poolt vastatud küsimustikku. Tööst järeldasin, et kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt on Mustjärv, kuna on paljudele heaks ujumis kohaks. Seda tööd kirjutades kogusin hulga uusi teadmisi ning kogemusi. Selgus, et selle töö tegemine nõudis rohkem aega ja vaeva kui ma esialgu arvasin. Kõige keerulisemaks selle töö juures osutus loodusobjektide alase materjali leidmine ja uurimine. Uurimistöö teema valik mulle 14
protsessi mõjusid tööga rahulolule Ghana pangandussektoris keskendudes kolmele peamisele uurimisküsimusele (Osei-Bonsu, 2014). 1. Milline on töötajate kaasamise määr muudatuste juhtimise protsessi? 2. Millisel tasemel on töötajate tööga rahulolu peale muudatuste protsessi? 3. Milline on töötajate suhtumine/hoiak peale muudatuste protsessi? Uurimuses osales 140 pangandussektori töötajat, kes valiti juhuslikkuse alusel. Uurimuse läbiviimiseks kasutati küsimustikku, kus olid väited hindamaks töötajate kaasatust muudatuste protsessi, hinnangut tööga rahulolule ja suhtumist organisatsiooni. Hinnanguid väidetele anti 5-palli Likerti skaala alusel, kus 1 tähendab üldse ei nõustu ja 5 – nõustun täielikult. Näiteks kasutati tööga rahulolu hindamiseks väidet: „Olen rahul oma tööga ka peale muudatusi“. Kaasatuse hindamiseks kasutati näiteks väidet: “Organisatsioon edastas töötajatele
Valisin selle teema, kuna ma olen neljandat hooaega drifti võistlustel rajakohtunik, oman Eesti Autospordi Liit poolt välja antud kohtunikulitsentsi. Seega ise olen selle motospordi alaga tuttav. Tahan ka ise sellest teemast rohkem teada saada ja noorte teadlikkus driftis on väga tähtis, et tuleks aina rohkem noori kõige kiiremini kasvavasse motospordi alasse juurde. Küsitlus oli interneti põhiline, kasutasin interneti küsimustikku ''Google Vormid''. Küsitlus oli suunatud 14-17aastastele. Selles küsisin nende teadmisi ja huvi drifti vastu. Töö on ... lehekülge pikk. Võtmesõnad: Drift; Noored The goal of the research was to find out how much and what do the young people know about drifting. I chose this topic because I am a track judge at drift events now for the 4th season in a row and I own a license released by The Estonian Motorsport Union. That meaning I'm familiar with the sport
assistent, muusika- ja liikumisõpetajad. Eriti oluline märksõna on koostöö lapse vanematega. Protsess lapse arengu hindamine lasteaias on plaanipärane pidev protsess. Selle protsessi esimene aste puudutab kõiki lapsi ja teine aste neid, kelle arengus on märgatud kõrvalekaldeid. Teine aste kujutab endast täpsemat uurimist, millises valdkonnas ja kui suur on mahajäämus, mis oskusi see puudutab, kui tõsine on. Hindamisprotsessi tegevused: *taustainfo kogumine kasutatakse sageli küsimustikku, mille täidavad kõigi laste vanemad *hindamistegevuste kavandamine sätestatud lasteaia õppekavas, vaatlusleht või vaatlusplaan *hindamistegevuste läbiviimine *info analüüs ja tõlgendamine see on võtmeroll lapse individuaalsuse tegelikul arvestamisel *õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine *vanemate nõustamine *kavandatu elluviimine Väljund ehk tulemuste esitamine Hindamise tulemusi, järeldusi jagatakse lapse vanetamatega arenguvestlusel, enamsti toimub see suulises vormis
mida peetakse enim suhtlemist häirivateks teguriteks. Eesmärgi täitmiseks seatakse järgmised ülesanded: · Tutvuda suhtlemist käsitleva teoreetilise kirjandusega ning anda ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlemist takistavatest teguritest; · Valida uurimismeetod ja sobivad küsimustikud, moodustada valim ning viia läbi töötajate suhtlemisoskuste uuring; · Teostada analüüs ning teha ettepanekud. Uurimismeetodina kasutatakse kahte küsimustikku, mille küsitletavad ära täidavad. Töö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline ülevaade baseerub erinevatel teemat käsitlevatel kirjandusallikatel. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlustõketest ja kommunikatsiooni barjääridest. Praktilises osas, viiakse ankeetküsitluse vormis läbi suhtlemisoskuste uuring ning 5 lisadena on ka küsimustikud
30.Sekundaaruurimus e. kirjutuslauauurimus - Uurimuse tarbeks ei koguta ise empiirilist algmaterjali va analüüsitakse teistes uurimustes kogutud andmed vms juba olemasolevat materjali. 31.Juhtumiuuring (case-study)- Sotsiaalset üksiknähtust nt. mõnda rühma, organisatsiooni, meediaväljaann , üritust vms uuritakse sügavuti, võimalikult mitmest vaatenurgast. 32.Omnibus-küsitlus - Uuringufirmad koguvad omaklientide üksikud küsimused erinevad teemade kohta ü suurde küsimustikku kokku ja küsitlevad selle põhjal suurt elanikkonna valimit. 33.CAPI - Intervjueerijal on sülearvuti ning ta sisestab vastused koheselt arvutisse. 34.CATI- Keskarvuti valib juhusliku numbri ning helistab sellele ning ühendab intervjueerijaga. Intervjueer istub arvuti taga, ekraanile ilmuvad tutvustav tekst ning küsimused üksteise järel. Intervjueerija esitab küsimu ja sisestab saadud vastuse koheselt arvutisse (andmebaasi), tulemusi saab kohe analüüsida. 35
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid ....
koosnes 13 küsimusest. Neist 11 küsimust olid kohustuslikud ning kaks olid vabavalikulised. Viis küsimust olid vastuse variandiga "Muu". Kuus küsimust olid valikvastustega, millest neljas oli võimalik valida rohkem kui üks vastuse variant. Kaks küsimust olid sellised, kus vastaja pidi ise kirjutama vastuse ehk vabavalikuline küsimus. Andmekogumismeetodi nõrgaks küljeks on see, et paljud vastajad ei võtnud küsimustikku tõsiselt ning kirjutasid vastusteks asju, mida ei saa uurimistöös kasutada, sest need polnud teemakohased. Veel tooksin välja selle, et sellise andmekogumismeetodiga on tihti raske kokku saada piisav arv vastuseid, kuna õpilased võivad olla haiged sel päeval, kui küsitlus koolis läbi viiakse, kuid mul ei tulnud sellega õnneks probleeme. 6 Positiivseteks külgedeks on: küsimustiku kergem laiali jagamine, andmeid on hea
Nõuete täpsustamine Testilugude koostamise aluseks on spetsifikatsiooni süstemaatiline läbitöötamine, mis võimaldab leida puudusi spetsifikatsioonis. Spetsifikatsiooni puudutavate küsimuste tekkimisel tuleb need edastada ja läbi arutada spetsifikatsiooni koostaja või tema esindajaga. Selle tulemusena võib toimuda muudatusi alusdokumentides ning need peavad kajastuma ka testilugudes. Abistava materjalina võib spetsifikatsiooniga tutvumisel kasutada mitmetimõistetavuste küsimustikku, mis juhib tähelepanu üldlevinumatele vigadele ning ebatäpsuste suhtes kriitilistele kohtadele. 6.4.3 Testikeskkonna seadistamine Sisendid: Testiplaan, sihtkesskonda kirjeldavad nõudmised (kui on) Väljundid: Testikeskkond Testimisele eelneb testikeskkonna ettevalmistamine. Nõudmised testikeskkonnale on püsititatud testiplaanis vastavalt testitavatele omadustele. Nõudmiste ning plaanide muutumisel tuleb ka testikeskkonda vastavalt muuta. Testikeskkonna töökorras
Struktureerimata intervjuu • Sisuliselt vaba vestlus, küsimusi varieeritakse vastavalt intervjueeritava vastustele, sügavam fookus üksikindiviidile Plussid-miinused Küsimustikud: • + Kiirelt ja kergelt võimalik koguda suur hulk andmeid • - Vähendab aga variatiivsust, loovust, vastuste individuaalsust • - Ei anna infot tegeliku olukorra kohta, vaid uuritava nägemust, arvamust • - Aususe küsimused • Uuritava puhul kes pole võimeline kirjalikku küsimustikku (ankeeti) täitma – nt laps, vanur, HEV vms – kasutatakse struktureeritud intervjuud • Erinevad inimesed – laps, vanemad, õpetajad jne TESTIMINE • Peavad olema standardiseeritud – sisu, läbiviimise reeglid, tulemuste skoorimine • Test peab olema korratav – seega täpselt vaja kirjeldada metoodikat, sh protseduuri (nt kui kaua oodata lapse vastust? Kui kaua anda talle aega selle ülesande täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
