TsMS § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 41) asja lahendamisele kohaldatava õiguse; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses; 6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil (1) Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.
Eutanaasia on põhjendatud S: Eutanaasia lubatavuse üle on vaieldud sajandeid. Ühiskonnas on tõstatatud küsimus, kas inimesel peaks olema võimalus ise oma surma üle otsustada või peaks surm saabuma loomulikul, looduse poolt ette nähtud viisil. Eutanaasia ei ole üheselt mõistetav probleem vaid on läbi põimunud eetilistest, meditsiinilistest ja juriidilistest küsimustest. D: Eutanaasia ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk
Niisiis kohtuvad surmas konfliktselt meditsiini erinevad suundumused ja eesmärgid: ühelt poolt pakutakse elu olukordades, kus see loomulikult ehk ilma meditsiinita ei saaks jätkuda ning teisalt peab meditsiini ohjeldama, et tema elujänu ei toodaks piinarikast ja küsitava mõttega elu. Üks praegustest võimalusest seda konflikti leevendada on seotud elu lõpule kaasaaitamisega meditsiiniliste vahendite ja keskkonnaga ning selliste mõistega nagu eutanaasia ning selle lubatavuse ja võimaldamisega . Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud kannatused ning piinad"
Embrüo ise on varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Kasutatakse doonoreid, saamaks nii muna- kui ka seemnerakke. 2. peatükk KUNSTLIKU VILJASTAMISE KORD JA TINGIMUSED Kunstlik viljastamine peab olema vabatahtlik, sundimisest ja mõjutamisest puutumatu. Viljastamine on keelatud, kui see peaks kahjustama lapse elu. Viljastamist võib teostada ainult eriarst, kes otsustab ka selle vajalikkuse ja lubatavuse üle, lähtudes seadusest. Samas ei saa arsti kohustada viljastamise toiminguteks. Enne viljastamise toimumist peab naine olema kursis kõige meditsiinilisega, mis selle juurde käib (nõustamine arsti poolt), aga ka seadusega. Kunstlikku viljastamist ei tohi vahendada ega reklaamida. Naise kunstlikul viljastamisel võib kasutada ainult ühe mehe seemnerakke. Ühelt doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue lapse eostamiseks. Protsess dokumenteeritakse
§ 301. Prokuröri loobumine süüdistusest Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. 6. Tõendite vaba hindamise põhimõte kriminaalmenetluses lk. 229-231 Tõendite kontrollimine kujutab endast tõendite kvaliteedi selgitamist ehk teisisõnu selle selgitamist, kas a) asitõendit saab lugeda antud kriminaalasja juurde kuuluvaks (tõendi kuulubuse selgitamine) ja b) tõendit saab lugeda lubatavaks (tõendi lubatavuse selgitamine). Tõendi kuuluvuse kontrollimisel selgitatakse, milline on antud tõendi seos uuritavas kiminaalasjas tõendamisele kuulvate asjaoludega. Mõnikord on tõendi kuuluvuse selgitamiseks vaja läbi viia ka täiendavaid menetlustoiminguid. Näiteks kui sündmuskohalt leitud sõrmejälgede kuuluvuse tuvastamiseks määratakse ekspertiis. Tõendi lubatavuse kontroll sisaldab: - tõendi vormi lubatavuse kontrolli; - tõendi kogumise korra kontrolli;
IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi.
Kontratseptsioon. Ülesanne 8 Analüüsige, millised kontratseptsioonimeetodid on patsiendile sobivad, mida tuleks täpsustavalt küsida, millal või mis tingimustel ta neid kasutama võib hakata, kas on vajalikud uuringuid, jne. Selleks kasutage WHO kontratseptsioonimeetodite lubatavuse kriteeriume: http://whqlibdoc.who.int/publications/2010/9789241563888_eng.pdf ja kursuse materjale. Lisaks kirjutage, milline oleks lubatava(te)st meetodi(te)st saadav lisakasu, mõju elukvaliteedile? Kirjutage oma vastus võimalikult lühidalt ja täpselt. 23-aastane naine, rasedusi pole olnud. Alates 16. eluaastast põeb epilepsiat ning tarvitab raviks lamotrigiini. Ravi foonil pole epilepsia kompenseeritud ja esinevad teadvusekaotusega krambihood 2-3 korda kuus
liikmetele. Niisiis kohtuvad surmas konfliktselt meditsiini erinevad suundumused ja eesmärgid: ühelt poolt pakutakse elu olukordades, kus see loomulikult ehk ilma meditsiinita ei saaks jätkuda ning teisalt peab meditsiini ohjeldama, et tema elujänu ei toodaks piinarikast ja küsitava mõttega elu. Üks praegustest võimalusest seda konflikti leevendada on seotud elu lõpule kaasaaitamisega meditsiiniliste vahendite ja keskkonnaga ning selliste mõistega nagu eutanaasia ning selle lubatavuse ja võimaldamisega . Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese 3 eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda
Oluliseks rajajooneks võib pidada siin 2002. aastat, kui Hollandis ka Belgias võeti vastu elu lõpetamise ja kaasaaidatud enesetapu seadus, mis muutis teatud tingimustel eutanaasia nendes riikides seaduslikuks protseduuriks. "Eutanaasia jääb viimaseks siiski võimaluseks neile inimestele, kelle elu pole haiguse tõttu enam muud kui lõputu kannatamine," ütles tervishoiuminister Els Borst enne eutanaasia legaliseerimisehääletust seadusandjatele. Eutanaasia lubatavuse või mittelubatavuse eetiline põhjendamine tugineb küllalt lihtsatele ja selgetele aluspõhimõtetele ning keskseks probleemiks on siin inimelu kuuluvus ning ka sellega manipuleerimise lubatavus. Kokkuvõtteks tuleb märkida seda, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid pigem koos ühiskonna individualistlike suundumistega veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust
elama, ei saa rääkida ka täisväärtuslikust elust. Kokkuvõtteks tuleb märkida, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises. Eutanaasia lubatavuse arutelu ühiskonnas vajab aega, küpsust, pikka meelt ja isegi konservatiivsust. Inimese elu on jätkuvalt meie kõrgemaiks väärtuseks ja igaühe arusaam selle lõpetamisest on erinev.
Maandusjuhiks on vundamendimaanduse korral enamasti tsingitud teraslattjuht ristlõikega vähemalt 50 mm2, mis algab peapotentsiaaliühtlustuslatilt ja lõpeb vundamendimaanduskontuuril. Selle lati pikkus on enamasti ligikaudu 2 m ja takistus ainult mõni millioom. Seetõttu jäetakse vundamendimaanduse maandustakistuse arvutamisel maandusjuht arvestamata ja loetakse maandustakistus võrdseks maanduri valgumistakistusega. Maandustakistuse lubatavuse täpsemaks kontrolliks arvutatakse rikkel tekkiv maandusvool (mis on võrreldes kaitsejuhis kulgeva vooluga suhteliselt väike) ja selle järgi maanduspinge, mis ei tohi olla suurem kui 50 V. Olenevalt pinnasest ja hoone suurusest on ühepereelamute vundamendimaanduse maandustakistus enamasti vahemikus 2 kuni 10 W, korruselamutel 1 kuni 5 W. Vundamendimaandust saab kasutada ka vai- ja plokkvundamentide korral. Sel juhul on maanduselektroodideks vaiade ja plokkide sarrused, mis peavad olema
tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada. 2. Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel. Loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatd 3. Kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustab arst, lähtudes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides kehtestatud korrast. 4. Ainult arst võib teostada kunstlikku viljastamist, kanda naisele üle embrüo või külmutada embrüot. Kunstliku viljastamise toimingutes võivad osaleda selleks väljaõppe saanud muud tervishoiutöötajad. 5. Kunstliku viljastamise doonor (edaspidi doonor) on isik, kes loovutab vabatahtlikult oma sugurakke kunstlikuks viljastamiseks
Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises ja selle tunnistamises, et elu iseenesest ei pruugigi alati olla kõrgeimaks väärtuseks. Nii või teisiti on eutanaasiaprobleem võtnud meie elus sellise positsiooni, mida ei ole võimalik ignoreerida ning kasvõi eeltoodust lähtuvalt vajab eutanaasia lubatavuse arutelu ühiskonnas aega, küpsust, pikka meelt ja isegi konservatiivsust, et igal juhul püüda vältida ühiskonnale ja selle liikmete enamusele mittemõistetavaid ja väljast pealesurutud lahendusi. Madalmaade kogemus räägib sellest, et isegi peale eutanaasia legaliseerimist ei ole kired ja kahtlused selle teema ümber nendes maades vaibunud ning päris tuntav osa ühiskonnast väljendab visalt oma rahulolematust toimunu ja toimuvaga. Ja ei
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus),
Keskkonnaseire mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele. Riskianalüüs riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess Keskkonnanormatiivid - keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu Keskkonnastandard - asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust
Hoiaku kujunemine Täna nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senistest elukogemustest. See on selline nagu ta kellelgi parajasti on, seda ei pea, aga saab omakorda käsitleda hinnanguliselt. Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka informatsiooni, mis mahub tema hoiaku kohase lubatavuse piiridesse ja välistab või lausa mõistab hukka kõik alternatiivid Inimene on nii huvitatud maailmast reaalset ettekujutust omama ja tulemuslikult tegutsema, et korrigeerib ise läbi elu minnes pidevalt oma hoiakuid. Põhiliseks tagasiside andjaks on talle tema enda käitumise tulemuslikkus, aga ka teiste inimeste, kaasa arvatud ühiskonna tavad, suhtumised ja arvamus.
Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. (3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. § 721. Vahekohtu moodustamine (1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku. (2) Kui vahekohtu kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teist poolt, võib viimane esitada kohtule avalduse määrata vahekohtunik või vahekohtunikud erinevalt toimunud
(vanem lubab kas ilmselt või kindlasti). (Kraavi 2001: 86 põhjal) Lubatud suitsetamine Vanemad % täiseas Isa 27,4 Suitsetamine aeg-ajalt Ema 17,4 Isa 20,4 10 või rohkem suitsu päevas Ema 13,4 Kuna noorte hoiakud suitsetamise lubatavuse kohta on kooskõlas vanematele omistava hoiakuga, siis suitsetamise vähendamiseks on peale süstemaatilise töö noorte endiga (koolis sotsiaalainete õppimise raames, eriti tervisekasvatuses) vajalik lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. 1.3. Illegaalsete uimastite tarvitamine Illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on võrreldes eelmise uurimusega mõnevõrra tõusnud. Mingit illegaalset uimastit on 2007
automaatselt kõrvale jätta ja kohtuotsuse tegemisel tugineda hoopis kohtueelse menetluse ajal ütluste sündmuskoha olustikuga seostamisel antud ütlustele. (2 punkti) 3. A salvestatud vestlust saab kasutada tõendina ja seda tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-5-09 selgitanud, et eraelulise vestluse lindistuse kui tõendi lubatavuse kontrollimisel ei ole asjakohane kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jao sätteid, mis reguleerivad tõendite kogumist jälitustoiminguga. Jälitustoimingute tegemine on osa jälitustegevusest. Üldistavalt võib öelda, et jälitustoiminguga kogutakse ja töödeldakse salaja või varjatult isikuandmeid, mille käigus sekkutakse jälitatava (aga sageli paratamatult ka kolmandate isikute) põhiseaduslikult kaitstavate õiguste sfääri
sellele küsimusele vastama, et leida parimad punktid. 9. Igaüks meist on piiririik kasutaksin nimekirja meetodit. Esitaksin esmalt küsimuse, et mis piiririigid me oleme ja seejärel hakkaks järjest vastama sellele. 10. Väikesed sulid võllas, suured sulid tõllas teeksin endale esmalt skeemi. Just sellepärast, et leida nende kahe inimesetüübi vahe ja see kokkusobitada. 30: Poliitilises diskussioonis on taas üles tõusnud surmanuhtluse lubatavuse teema. Oled otsustanud diskussiooniga liituda ja sellel teemal kirjutada. Milline on sinu kui autori eesmärk? Minu eesmärk oleks esmalt välja tuua kõik posiviitsed ja negatiivsed küljed ühiskonnale. Seejärel käitleksin läbi ajalooliselt selle fakti, et kuidas on surmanuhtlus mõjutanud inimesi ja ühiskondi ja mida halba see endaga kaasa on toonud. Ning siis kokkuvõtteks jõuangi järeldusele, kas asi tasub ära või mitte. 5.Anna hinnang kirjandile
lapse lapsendamiseks (PKS § 152 lg 1 ja § 153) Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui (PKS § 152 lg 5): q ta on kestvalt võimetu avaldust esitama q kui tema asukoht on kestvalt teadmata q kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus PKS § 135 alusel täielikult ära võetud 5 Lapsendaja sobivuse hindamine Maavalitsus on kohustatud lapsendamise lubatavuse kindlakstegemiseks muuhulgas (Sotsiaalministri määrus 01.07.2010 nr 42 RT I 2010, 35, 210): 1) viima läbi pereuuringu lapsendada sooviva isikuga 2) tutvuma lapsendada sooviva isiku elamistingimustega. Pereuuringu käigus selgitatakse välja: suhted vanemate, õdede, vendade ja nende lastega lapsepõlves ja lapsendamise ettevalmistamise ajal; lapsepõlve kasvukeskkond ja praegune elukeskkond; haridus; töö; majanduslik olukord; tervislik seisund; huvid ja vaba aja harrastused;
ju ümber selle, mis on valesti ja mida tuleks teha lahenduseks Grupiskeem kirjeldab kategooriatena ja uskumustega eelarvamuslikku hoiakut 3. Milliseid sotsiaalseid funktsioone Dijk ideoloogiale omistab? - ideoloogiat kasutatakse domineerimise ja vastupanu alusena, see esindab sotsiaalset võitlust - ideoloogia toimib põhimõtete kogumina, mis seletab inimestele midagi - ideoloogia on normatiiviks, määrab lubatavuse ja lubamatuse 4. Milliseid analüütilisi kategooriaid pakub ideoloogia representeerimine grupiskeemi alusel? Liikmesus (nt. rastafarid), tegevused (nt. arstid), eesmärgid (nt. Punamust), väärtused/normid (nt. taimetoitlased), positsioon ja grupi suhted (nt. skinheadlus), ressursid (nt. amisid) 5. Kuidas on ideoloogia seotud inimese/grupi identiteediga? Ja milliseid vastuolusid võib see tekitada?
mõju- 1 asi mõjutab teist (nt. Vihma happelisus mõjutab järvi ) vastumeetmed- mis me püüame selle vastu teha (nt keskkonnatasu) Risk- tõenäosus pluss tagajärjed. Keskkonnarisk- üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju Risk inimese tervisele sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk) Ökoloogiline risk – sihtmärgiks on elustik, ökosüsteemid, loodusressursid. Riskianalüüs– riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. Audit-on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalihankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumidetäitmise ulatus. Keskkonnamõju-Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib
erapooletuse säilitamiseks.17 Piirangute lubatavust tuleb hinnata erinevaid väärtusi kaaludes sõnavabadus ühelt poolt ja teiste isikute ja avalikkuse huvid teiselt poolt. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et põhimõtteliselt on sõnavabadus kui väärtus eelduslikult tugevama kaaluga: ,,Tegemist ei ole niivõrd valikuga kahe erineva väärtuse vahel, kuivõrd sõnavabaduse põhimõttega, mis on allutatud teatud kitsalt tõlgendatavatele eranditele." 18 Nende erandite lubatavuse osas tuleb hinnata mitmeid asjaolusid. Piirangu aeg Arvamuste vaba leviku eelnev piiramine enne arvamuste adressaadini jõudmist, näiteks artikli tsenseerimine või raamatu kõrvaldamine levist enne selle avaldamist nõuab erilisi põhjuseid. Adressaatidel peab olema võimalus kujundada selle kommunikatsiooni kohta oma arvamus. Põhiseaduse §45 lg 2 kohaselt tsensuur puudub, kuid selles sättes mõistetakse tsensuuri all riiklikku eelnevat arvamusavalduste tsenseerimist
jul 41 P= (1.11) l ning juhtmeristlõikega 70 mm2 fiidri peaharu puhul kujul 51 P= (1.12) l Seost saab kujutada graafiliselt fiidri lubatava piirkonna piirikõverana (joon 1.5), mida võib kasutada 110 kV alajaamast toidetava 20 kV võrgu pingekao lubatavuse hindamiseks. Kui näiteks eeldada, et 110 kV alajaamast toidetava võimsaima ja pikima fiidri maksimaalkoormus ei ületa 40% alajaama summaarset koormusest PΣ ja et fiidri suurim pikkus l ei ole võrreldes kaugeima tarbija kaugusega lk rohkem kui l ≤ 1,2 l k , saab alajaamast toidetava 20 kV võrgu orienteerivaks lubatavaks raadiuseks pingekao lubatavuse poolest 50 mm2 ristlõike puhul (joon 1.6) 85,4
Iirimaa - Iirimaal on abort lubatud üksnes naise elu päästmiseks. Island - Islandis on abort lubatud naise elu, vaimse või füüsilise tervise päästmiseks, majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel vägistamise või intsesti või loote väärarengu korral. Kanada - Kõige enam on abordi üle vaieldud Kanadas, kus abordiseadus oli pikka aega küllalt konservatiivne. Vastavalt 1971. aasta kriminaalkoodeksile otsustasid abortide lubatavuse haiglakomiteed. Nüüdseks võib naine ise otsustada, kas teha aborti või mitte. Kreeka - Kreekas on abort lubatud vabatahtlikult, üldjuhul kuni 12 nädala jooksul, kauem vägistamise, intsesti ja loote väärarengu juhtudel. Küpros - Kuni 1974. aastani oli Küprosel abort lubatud üksnes elu päästmiseks. Praegu on abort lubatud ka vaimse või füüsilise tervise säästmiseks või vägistamise, intsesti ja loote väärarengu juhtumitel
- Tõendi usaldusväärsus – Usaldusväärsus on tõendi võime kajastada uuritava kuriteo tunnust ja seda kriminaalmenetluses taasesitada (3-1-1-89-12). Madal usaldusväärsus tähendab mitte-töökindlat lüli konkreetse tõendi andmetöötlustsüklis ja väljendab eri tõendiliikide puhul erinevalt. Tuletatud tõendi puhul sõltub tõendi usaldusväärsus iga tuletusahela lüli usaldusväärsusest. Eestis hindab üks ja sama kohtunik tõendite lubatavuse küsimust ja ka hindamise küsimust. Välismaal on see lahendatud nii, et eelmenetluses lahendab lubatavuse küsimuse teine kohtunik ja kõrvalejäetud tõendeid ei tohi kohtumenetluse käigus mainida. Eestis sellist lahendust ei ole ja kohtunikud ei saa meelest pühkida lubamatute tõenditega seonduvat, kohtuniku vaatenurk ei ole enam objektiivne. Ütluste usaldusväärsus: - Mälu – mälu on lihtne manipuleerida; - Väljenduse selgus – keelebarjäär;
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
47) Kuidas toimub parima kasutuse analüüs Füüsiline võimalikkus tähendab hinnangu andmist õiguslikult lubatava kasutuse füüsilise teostatavuse tehnilise võimalikkuse kohta konkreetses olukorras (n kas ehitist on võimalik lubatud mahus laiendada, kõrgemaks ehitada, rekonstrueerida, renoveerida jms). Kui hinnang füüsilise teostavuse kohta on positiivne, tuleb anda hinnang ka kulude kohta, mida võimalik kasutuse muutumine endaga kaasa toob. Õigusliku lubatavuse nõue on sageli seotud maa ehitusõigusega, st parima kasutuse anaöüüs algab omavalitsuse üldplaneeringu ja ehitusmääruse analüüsist, detailplaneeringukohustusega aladel on hindamise eelduseks detailplaneeringu olemasolu ja selle analüüs. Lisaks sellele on õigus lubatavusega seotud erinevad muinsuskaitse- ja keskkonnapiirangud, tegutsemisload, sanitaarnõuded jms. 48) Kuidas toimub parima kasutuse analüüs?
skeemide alla, tuleb lähtuda eelkõige lahendatava kaasuse eripäradest ning rakendada etteantud juhendeid ja skeeme paindlikult. Lisaks õiguse üldosa normidele sõltub lahendus eriosa seaduste sätetest, mida tuleb samuti osata õiguse üldpõhimõtete valguses õigesti kohaldada. Samuti on mitmete õiguslike kaasuste lahendamisel vältimatu riigiõiguse põhialuste tundmine ja rakendamine: (põhiõiguse riive mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). Meeles tuleb pidada, et: 1. Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul ei ole esitatud seisukoha õigsus kontrollitav (ega ka hinnatav). 2. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha
Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. Pooled võivad ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. 38. vahekohtu pädevus Vahekohtul on õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Seejuures tuleb vahekohtu kokkulepet käsitada ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. Kui vahekohus on tunnistanud end ebapädevaks, taastub tavaline kohtualluvus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(esimesel juhul pigem töövõtt, advokaadi puhul seevastu reeglina käsundusleping). Samuti nagu müügilepingute puhul, kasutatakse ka töövõtulepingute sõlmimisel sageli tüüptingimusi. Seetõttu on seaduse regulatsioon suhtelis elt üldine, sobimaks kõigile erinevatele vormidele ning praktikas saavad äärmiselt tähtsat rolli mängima just ühe või teise poole poolt välja töötatud tüüptingimused ning nende lubatavuse kontroll. Töövõtja kohustused. Kui töövõtja valmistab asja tema poolt muretsetud materjalist, peab ta valmistatud asja tellijale üle andma ja võimaldama talle omandi asjale. Töövõtja poolt muretsetavast materjalist valmistatava tööga tegemist näiteks valmistatava mööbli või pealdistega trükipaberi tellimisel – siin kuuluvad vastavad asjad algselt töövõtjale ning sellest ka omandi üleandmise kohustus.
Hoiakute mõju käitumisele. Tänapäeval nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senisest elukogemusest. See on selline nagu kellelgi parajasti on, seda ei pea aga saab omakorda käsitleda hinnanguliselt. Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka informatsiooni, mis mahub tema hoiaku kohase lubatavuse piiridesse ja välistab või lausa mõistab hukka kõik alternatiivid. Hoiakute mõju käitumisele võib olla väga tugev ja väga nõrk. Hoiak kui molekul sisaldab nii kognitiivseid kui ka afektiivseid representatsioone. Hoiaku afektiivses komponendis sisaldub automaatne käitumisvalmidus. Hoiak, kui ennustus ootus-väärtus mudel. Hoiaku moodustavad uskumused objekti ja tagajärgede seostest (ootused) ning hinnangud tagajärgedele (väärtused).
kindlatel asjaoludel Risk=tõenäosus*tagajärjed Keskkonnakahju- sündmus (olukord), mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise) tagajärjel. Riskianalüüs: 1) võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2) protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. 3) riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Normatiiv- on juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Keskkonnanormatiiv- on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. Standard- on iseseisev terviklik normdokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja
Tihti võib kumeruse üle otsustada teoreetilistest seisukohtdest lähtuvalt. y2 y1 y2 y2 y3 2 Optimumi tingimused kumerate sihifunktsioonidega ülesannetes: olgu vaja leida rangelt kumera y2 y1 y2 funktsiooni (y , y , ..., y ) miinimum: min(y , y , ..., y ).2 Y muutujate lubatavuse 2 2 2 - + 1 1 y y y , i= 1,..., n n 1 2 n piirkond ony: i i i y y y y y
(mitte üle +115 °C), kuna vastasel juhul tekib plahvatusoht. Alla 110 kV trafodel võib mähiste temperatuur lühiajaliselt olla ka suurem kui +140 °C. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 21 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Süstemaatiliste ülekoormuste arvutus Süstemaatiliste ülekoormuste lubatavuse leidmiseks teisendatakse trafo koormusgraafik ekvivalentseks kaheastmeliseks ööpäevaseks koormusgraafikuks (jn 3.6, T = 24 h). Sellel koormusgraafikul ei või K1 olla suurem kui 1,0 ja peab olema täidetud tingimus K1 = Km. K2 K1 K1=Km h
küsimus nn. juurtest ja aegade seostest. Eestluse teema kajastus teatris koodide, sümbolite ja allegooria kaudu; mitmeid 1970. aastate algupärandeid – Rein Saluri „Kes ma olen?”, Mati Undi „Good-bye, baby”, Enn Vetemaa „Roosiaed” – ongi määratletud ühiskonnakriitiliste mõistukõnedena (Valgemäe 1979: 31; Valgemäe 1990: 68–69). Rahvusliku ajaloo ja ühismälu temaatikat kandsid suurel määral eesti klassika lavatõlgendused, ideoloogilise lubatavuse piire kompavasse lähiajaloo kajastusse andsid oma osa kaasaegsete prosaistide (Paul Kuusberg, Mats Traat, Juhan Peegel jt.) loomingu dramatiseeringud; neist kõige põhjalikumalt on dokumenteeritud Mats Traadi romaanil põhinenud Voldemar Panso dramatiseeringu ja lavastuse „Tants aurukatla ümber” lavalugu (1973 Draamateatris) koos ajastuomaste ideoloogiliste vaenamistega (vt. Vellerand 2006). Aastakümne dominandiks võis üldise poliitilise süsteemi suletuse ja jäikuse kiuste pidada nn
rasked luumurrud, teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms). B. Otsustage, kas ohutegurist tulenev risk on lubatav või mitte. Üldiselt: kõrge risk ei ole lubatav, madal ja keskmine risk on lubatav. Juhul kui õigusnõuded ei ole täidetud, ei ole risk lubatav! NB! Riski tuleks alati hinnata töötajate aktiivsel osalusel. Riski lubatavuse üle otsustades tuleks arvestada töötajate arvamusega ning nende töötajate soo, vanuse ja tervisega, kelle huvides riski hinnatakse. 8 Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 4. ASTE kõrvaldamiseks või vähendamiseks? Kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks.
määratlemisel. Kõigepealt tõdetakse analoogiasuhte olemasolu juhtumite vahel, siis selgitatakse tuntud juhtumit puudutav sätestus, kasutatakse neid teadmisi ära teise normi tõlgendamisel ja saadakse vastus tundmatu (tõlgendamist vajava) juhtumi kohta. Analoogiasuhe on tähtis alus ka õigusnormide süstematiseerimisele, milles on küsimus sarnaste juhtumite koondamisest samade mõistete alla. Analoogia argumendi lubatavuse kohta ei ole olemas selgeid reegleid. Õiguslikkus samaväärse kohtlemise põhimõttena pooldab analoogia kasutamist, seevastu õiguskindlus räägib pigem vastandjärelduse poolt. Üldiselt tunnustatud on arusaam, et kriminaalõiguses ei ole analoogia kasutamine lubatud. Erandlikke norme tõlgendades peab analoogiat kasutama eriti ettevaatlikult. Neil juhtumeil, kus analoogiat ei saa kasutada, tuleb sageli esile vastandotsustus ehk otsustus
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kemikaalide arvestus peab näitama iga kemikaali liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni. Arvestuse andmed ohtliku kemikaali kohta säilitatakse vähemalt kümme aastat. (3) Teavitamisele kuuluva kemikaali sisseveo- või käitlemisõigus tekib, kui Kemikaalide Teabekeskus on: 1) andnud importijale üle teabe sisseveo lubatavuse kohta; 2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust. (4) Ettevõtja teeb riskianalüüsi ja kavandab abinõud ohtlikest kemikaalidest johtuva õnnetuse vältimiseks ja õnnetuse korral tegutsemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktidest, ning teavitab sellest kohalikku omavalitsust ja päästeasutust. (5) Õnnetuse korral hüvitab ettevõtja tema põhjustatud kahju.
1. Üldkogu vaatab läbi asju, mis on riigikohtusse jõudnud konkreetsete kohtulahendite pinnalt tekkinud põhiseaduslikkuse järelevalve asjad. 2. Kohtukolleegium saab anda temale esitatud taotluse läbivaatamiseks üldkogule, nt kui kolleegiumis tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused asja lahendamisel. Põhiseaduslik järelevalve kohtu kontrolli ulatuses Põhiseadusliku järelevalve kohtu menetluse puhul tuleb eristada: 1. Taotluse lubatavuse hindamist-protsessuaalne küsimus, ntks peab riigikohus hindama kohtu poolt taotluse esitamise eeldusi. 2. Taotluse põhjendatuse hindamist Täidesaatva võimu teostatav normikontroll Ametnikul on neli käitumisvõimalust: 1. Ametnik ei rakenda tema aravtes põhiseadusevastast õigusnormi. 2. Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub kõrgemalseisva haldusüksuse poole. 3. Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub õiguskantsleri poole. 4
rasked luumurrud, teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms). B. Otsustage, kas ohutegurist tulenev risk on lubatav või mitte. Üldiselt: kõrge risk ei ole lubatav, madal ja keskmine risk on lubatav. Juhul kui õigusnõuded ei ole täidetud, ei ole risk lubatav! NB! Riski tuleks alati hinnata töötajate aktiivsel osalusel. Riski lubatavuse üle otsustades tuleks arvestada töötajate arvamusega ning nende töötajate soo, vanuse ja tervisega, kelle huvides riski hinnatakse. 8 Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 4. ASTE kõrvaldamiseks või vähendamiseks? Kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks.
võimeline kohtusse ilmuma; 3) tunnistajale ei ole tema ütluste tähendust arvestades asja menetlevasse kohtusse ilmumine suure vahemaa tõttu vastuvõetav ja tunnistajat ei ole võimalik üle kuulata menetluskonverentsi teel. (3) Kui tunnistaja jääb ilmumata või keeldub ütluste andmisest, on tõendite kogumiseks korralduse või erinõude saanud kohtunikul õigus anda seadusest tulenevaid korraldusi ja neid tühistada, otsustada tunnistajale esitatud küsimuse lubatavuse üle ning määrata tunnistaja korduv ülekuulamine. Ütluste andmise keeld (1) Eestis registreeritud usuühenduse vaimulikku ega tema abipersonali ei või üle kuulata asjaolude kohta, mis talle usaldati seoses hingelise hoolekandega. (2) Selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata: 1) esindajat tsiviil- või haldusasjas, kaitsjat kriminaal- või väärteoasjas ning notarit
lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. (4) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva seadustiku §des 116, 118 ja 119 nimetatud jälitustoimingu teha politseiasutuse või Kaitsepolitseiameti juhi või tema määratud ametniku määruse alusel ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loata. Teostatud jälitustoimingust teatab prokuratuur viivitamata eeluurimiskohtunikule, kes otsustab jälitustoimingu lubatavuse või jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega. [RT I 2009, 27, 165 jõust 1.01.2010] (5) [Kehtetu RT I 2004, 46, 329 jõust. 1.07.2004] § 115. Varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine (1) Varjatud jälgimisel saadud teave vormistatakse jälitusprotokollis. Vajaduse korral teave filmitakse, videosalvestatakse või fotografeeritakse.
kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine riskianalüüs – protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist riskianalüüs – riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID: normatiiv (kontrollarv) – juriidilise dokumendi (määrus, direktiiv, otsus) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda standard – iseseisev terviklik normdokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt
Theodora). lühemaks perioodiks on kadunud tahvelmaalid, neid no ka kristlaste poolt põletatud kuna neil kujutati vanu jumalusi. kui hakatakse ida-roomas tegema tahvelmaale, siis on need kristliku sisuga, need on ikoonimaalid. Ikoonid on eriti pühad religioossed malid, kuna usklike arvates peidavad nad endas püha energiat. katoliiklased aga vaidlevad vastu sellele, ütlevad et vahet pole kas pilt on või ei. bütsantsis tekib vailus ikoonimaali lubatavuse kohta. bütsantsi tagab suur löök, kui islamimaad vallutavad pool bütsantsi. suurin vahe islami usu ja kristluse vahel on see, et pole lubatud islamlastel kujutada elusolendeid. 8. sajandi aguses keelustatakse ikoonimaal. sellega ei taha leppida õigeusklikud ja mungad kes neid seal maalinund olid. seetõttu on vanem ikoonimaal enamasti hävinud. uuesti lubatakse ikoonimaal kui tule makedoonia dünastia. pärast seda ei tekkinud enam probleeme ikoonmaali lubatavusega.
28 EIK 01.07.1961 otsus asjas nr 332/57, Lawless vs. Iirimaa, p 9. 29 Kehtivas õiguses kasutatakse terminit väärtegu haldusõigusrikkumise asemel. 30 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 14.1. 31 Sama. 14 põhiõiguse- üldise vabadusõiguse ja süütuse presumptsiooni - kõige tõsisema riive lubatavuse absoluutne eeltingimus32. Riigikohus on mitmel korral käsitlenud vahistamisaluse lubatavust ning selle põhjendamist. Riigikohus on oma lahendis toonud välja vahistamise alused. Kohus peab vahistamise põhjendamisel vahistamismääruses välja tooma miks võib just see isik olla kuriteo täideviijaks või sellest osavõtjaks, põhjendus peab lähtuma konkreetsest kriminaaltoimiku materjalist. Samuti peab kohus tuvastama ja määruses põhjendama kas kriminaalmenetlusest
Isa võimu sätestamisel juurdus kreeka õigusnorm, mille kohaselt isa võim poja üle lõppes koos poja täisealisusega. CIC vastuvõtmise järel tugevnes järjest kristluse mõju ning alates 900.a. oli lubatud ainult kiriklikult sõlmitud abielu. Abielu ise muutus "jumalikuks sidemeks," mille sõlmimiseks oli vaja mõlema poole vaba tahet. Veel Eclogas oli see olnud kirjalik leping, millele kirjutasid alla vähemalt 3 tunnistajat. Abielulahutus muutus järjest raskemaks, järjest ahenesid lubatavuse alused. (tabel 2, 3) Rooma õigusest erinevalt piirati pärandaja tahtevabadust, vastavalt kristlikule armu ja hoolitsuse nõudele pidi laste sundosaks jääma vähemalt 1/3 pärandist. Rooma õigusele omane lepingute vormivabadus asendus kreekalikult kirjaliku asjaajamisega, alates 9. saj. olid lubatud ainult 5-7 tunnistaja juuresolekul kirjalikult sõlmitud lepingud. Lähtudes VT ei luba Ecloga laenulepingu intresse, need muutusid lubatavaks alles 9. saj. lõpul.
Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Common law on suuremas ulatuses säilinud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Uus-Meremaal. Kirjutatud õiguse osa tõus 20. saj II poolel (Euroopa ühisõiguse mõju Briti harule) Ühendatud Kuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu liikmetena sunnitud üle võtma EL õigust, õiguse määratletuse põhimõte ja põhiõiguste üksnes seaduse alusel piiramise lubatavuse tõttu võetakse EL direktiive üle vastavate siseriiklike õigusaktide kaudu. Anglo-ameerika lahendiloogika Leidub üldlevinud ja arusaadav põhimõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui
kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus KrMS § 339 lg 2 p 2 tähenduses. 10. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et eraelulise sfääri, sh kommunikatsioonivahendite kaudu edastatud sõnumi saladus on kaitstud KarS §-ga 137. Erinevalt ringkonnakohtust ei pea aga kriminaalkolleegium käesoleval juhul eraelulise vestluse lindistuse kui tõendi lubatavuse kontrollimisel asjakohaseks kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jao sätteid, mis reguleerivad tõendite kogumist jälitustoiminguga.Jälitustoimingute tegemine on osa jälitustegevusest. Üldistavalt võib öelda, et jälitustoiminguga kogutakse ja töödeldakse salaja või varjatult isikuandmeid, mille käigus sekkutakse jälitatava (aga sageli paratamatult ka kolmandate isikute) põhiseaduslikult kaitstavate õiguste sfääri. Enda telefonivestluse
annaabi.ee 
