''Kirjutamise kunst'' Martin Ehala küsimustik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Tekstiõpetus

· Trellide kujuline tabel 3x3 · Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud 9. Põhiidee leidmine. Adressaadi leidmine. a) Põhiidee leidmine ­ põhiideeks tuleb võtta alati midagi intrigeerivat, mille jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid. b) Adressaadi leidmine ­ sõnum tuleb kujundada lugejat arvestades. Kirjand tuleks kirjutada nagu eksamikirjutis oleks arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane. 10. ­ 11. ­ 12. Põhiidee on kogu kirjutise selgroog, väide, mille edasiandmise ja põhjendamise teenistuses on kogu tekst. Kui kirjutisel on selge põhiidee, on autoril parem saavutada oma eesmärki ja samas lugejal seda kirjutist lugeda

Eesti keel

12

pdf

Mis on arutlev kirjand?

4.teksti viimistlemine; 5.puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1.kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2.kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3.teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: *Loetelud ­ 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. *Heuristilised küsimused ­ kes

Eesti keel

12

pdf

Mis on arutlev kirjand?

4. teksti viimistlemine; 5. puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1. kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2. kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid. * Loetelud ­ 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. * Heuristilised küsimused ­ kes

Kirjandus

12

pdf

arutlev kirjand

4. teksti viimistlemine; 5. puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1. kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2. kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid. * Loetelud – 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. * Heuristilised küsimused – kes

Eesti keel teise kelena

4

doc

Kirjandi kirjutamine, kuidas kirjutada

Palju sagedamini tekib tõrge aga hoopis sellest, et kirjutaja ei tea, kuidas mõtteid oma peast üles leida ja neile keeleline kuju anda. Kirjutamine algab mõtete püüdmisest. see on pingutav. Kes ei viitsi vaeva näha, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed, sest need on kestva kasutamise tõttu nii taltsaks muutunud, et annavad end kätte ilma püüdmatagi. Muidugi võib ka käibetõdesid ritta seada, aga vaevalt neid keegi lugeda viitsib. Kirjutamise ainus õigustus on ju pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, siis pole mõtet kirjutama hakatagi. Niisiis, kuidas püüda mõtteid? Nimekiri Kõige lihtsam viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. See sobib eriti hästi siis, kui mõtted, mida püüda tuleb, on juba mõnevõrra tuttavad. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või

Eesti keel

3

docx

Kirjandi kirjutamise juhend

Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arendus, mis k

Kirjandus

25

doc

Tekstiõpetus

TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja ­ vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik

Eesti keel

16

docx

KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT?

HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte päritolu kohta.) - Ära ütle, et elu on inetu, hall… (Doris Kareva) 3) Küsimus - Kas piisab ainult ilusast kehast? 4) Esmalt antakse kirjandis käsitletav mõiste või üldteem

Kirjandus

Kommentaarid (0)