''Kirjutamise kunst'' Martin Ehala küsimustik (0)

Kirjutamise kunst

Nimeta mõtete püüdmise vahendeid. Kirjelda neist ühte.
Lihtsaim viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumentte mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit , ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks . Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna.
Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine.
2. Harjutus lk 15 (vali üks teema)
Harjutus: 1. Sind häirib koolivägivald ja sa oled otsustanud oma sõpradega luua oma koolis liikumise kolivägivalla vastu. Kavatsed kirjutada kooli ajalehte artikli, mis tutvustaks liikumist, selle põhimõtteid ja eesmärke.
Esmalt pean looma ülevaate sellest, kellele ja miks ma seda kirjutan . Eeldades, et kooli ajaleht on siiski peamiselt õpilastele, peaksin sõnastama küsimuse Miks valitseb koolis vägivalla oht? Mida saame muuta?
Koolis valitseb vägivalla oht tänu teatud õpilastele, kes ei suuda olla tolerantsed teiste kaasõpilastega ja riivavad oma käitumistega teiste tundeid. Sageli võivad sellised olukorrad muutuda ka füüsilisteks ja seljuhul on see juba kuritegu .
Koolivägivald võib olla koolis ka seepärast, et õpetajate käitumine ei ole koolile vastav (õiendavad ja karjuvad laste peale). Lapsed omakorda õpivad sellest ja rakendavad sellist ebainimlikku käitumist üksteise peal.
Vägivalla põhjustajateks võivad olla ka noore inimese perekondlikud põhjused, kus nad ei saa oma tundeid kodus välja elada ning teevad seda koolis.
Koolivägivald võib tekkida ka pisikestest tülidest, seega peaksime hoiduma igasugustest sõnavahetustest ja olema sõbralikud.
Muuta saame aga palju, olgem tähelepanelikuvamad ja hoolivamad oma koolikaaslaste suhtes.
Kellele meeldiks olla kiusatud?
Selle alapunkti alla võib pikalt kirjutada juhtumitest, mis on seotus koolivägivallaga nt. koolikiusamised viivad enesetappudeni ning koolitulistamisteni, mis võivad kõige hullemal juhul nõuda palju ohvreid.
3. Teemaveeretamine teemal ’’Kool ja usuõpetus’’.
Milleks oleks vaja õppida koolis usuõpetust? Kool ja usk on ajalooliselt alati koos käinud. Sajandeid tagasi tekkisid esmalt kirikukoolid, kus õpetati noori just nimelt läbi usu. Nad õppisid esimesena lugema Piiblit ning laulma koraale. See tõestabki seda, et ka tänapäeval ei tohiks me unustada, et usk on meile ajalooliselt siiski väga tähtis, ja enamik asju mis maailmas on korda saadetud , ongi seotud just usuliste põhjustega. (nt. ristisõjad jne)
Tänapäeval võetakse usku, kui ajupesu ja ammugi on see lahku kasvanud koolist. Kuid miks nii? Kui me õpime ajalugu siis sealseid ususekte ja erinevaid ususõdasid on mitmeid, aga lapsi ei viida kurssi enamus põhjustega. Lastele õeldakse vaid, et usulised põhjused – kuid millised? Siit järeldubki, et usuõpetus oleks tegelikult vajalik kõikides koolides erandlikult. Just selleks, et noored saaksid aru miks ja kuidas inimkond üldse on töötanud ja millele on kõik ülesse ehitatud.
4. Harjutused 18,19,26,30
18: Religioon tänapäeva maailmas : põhimõiste on religioon.
Kas seksuaalvähemusi on vaja kaitsta? : põhimõiste on seksuaalvähemusi.
Eesti oma Nokia : põhimõiste on Nokia.
Seisame elu teelahkmel : põhimõisteks on elu tee.
Lausutud sõna on kui lendu lastud nool : põhimõisteks on lausutud sõna.
Kui seda metsa ees ei oleks : põhimõisteks on mets
19:

Milliseid näiteid religiooni kohta esineb ? Religioon on tegelikult meie ümber kõikjal. On olemas erinevaid religioone ja erinevaid maailmavaateid. Eestlased on küllalti usukauged inimesed võrreldes näites USA inimestega.

Mille analoogial võib religiooni seletada? Religiooni võib seletada maailmavaate analoogial. Et see on mingi uskumuste ja tavade kogum, millega inimene on harjunud ja tunneb end hästi.

Mida mõista religiooni all?
Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks või pühadeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
26:

Ilus õun, uss sees – kasutaksin teemaveeretus meetodit. Kirjutaksin lihtsalt kõik ülesse, mis pähe tuleb ning seejärel nopiksin parimad mõtted välja.

Kas maailm väsib vihkamast? – Koostada nimekiri ja sõnastada peamised küsimused, selleks et jõuda järeldusele, mida ma sellest kirjandist üldse ootan.

Igas inimeses on looja – teeksin nimekirja teemadest, mida selle pealkirja juures on sobilik kasutada. Ning seejärel paneksin kokku mõistliku nimekirja, mille alusel kirjand ülesse ehitada.

Mina ja surm – kasutaksin skeemi, kirjutaksin skeemile kõik erinevad teemad, millest võiks juttu teha ning seejärel valiksin parimad. Miks just skeem? Sellepärast, et teema võib väga laiali valguda ongi vaja skeemi, mis aitab uuesti kogu teema kokku võtta ja halvimad mõtted eemaldada ringist.

Religioon ja tehniline progress – kasutaksin teemaveeretus meetodit, kuna see on teema millest ma vägapalju kirjutada ilmselt ei oska siis peaksin kirjutama ülesse kõik, mis vähegi mõistlikuna tundub.

Ja sajandist on pikem päev … - koostaksin nimekirja jällegi. Nimekiri aitaks antud teema juures jõuda järeldusele, et miks on päev pikem kui sajand.

Taevatäht, kirjatäht, rahatäht – kasutaksin skeemi meetodit. Skeem aitaks jällegi tuua selgust, et missugune on nende tähtede vahe ja milline peaks ola kirjandi sisu.

Kas demokraatiasse tasub uskuda ? – kasutaksin nimekirja meetodit. Hakkaksin järjest sellele küsimusele vastama, et leida parimad punktid.

Igaüks meist on piiririik – kasutaksin nimekirja meetodit. Esitaksin esmalt küsimuse, et mis piiririigid me oleme ja seejärel hakkaks järjest vastama sellele.

Väikesed sulid võllas, suured sulid tõllas – teeksin endale esmalt skeemi. Just sellepärast, et leida nende kahe inimesetüübi vahe ja see kokkusobitada.
30:
Poliitilises diskussioonis on taas üles tõusnud surmanuhtluse lubatavuse teema. Oled otsustanud diskussiooniga liituda ja sellel teemal kirjutada. Milline on sinu kui autori eesmärk?
Minu eesmärk oleks esmalt välja tuua kõik posiviitsed ja negatiivsed küljed ühiskonnale. Seejärel käitleksin läbi ajalooliselt selle fakti, et kuidas on surmanuhtlus mõjutanud inimesi ja ühiskondi ja mida halba see endaga kaasa on toonud . Ning siis kokkuvõtteks jõuangi järeldusele, kas asi tasub ära või mitte.
5.Anna hinnang kirjandile
Leian, et kirjand oli liialt ühekülgne ning mõttevaene. Selle kirjandi mõte peitus tema viimastes ridades ning seega polnud sellel mingit mõtet. Palju oli ka kohti, kus kirjutaja oli väga segaselt kirjutanud, nii et pidi mitu korda enne üle lugema kui aru sai. Tema loogiline mõtlemine lonkab ka kohati, mis tegi lugemise jällegi raskemaks.
Kuid mulle siiski meeldis tema keelekasutus. Kirjandis oli seda kunstilist poolt ka piisavalt, mis mulle väga meeldis.
6.Harjutus 38-39
1. Sissejuhatus on väga lühike ja leian et ühe külgne. Sissejuhatusse oleks võinud minu meelest panna ka seljuhul midagi vastandamiseks tänapäeva maailmast.
Kuid kokkuvõte on hästi tehtud ja just nii nagu peab. Kokkuvõttes meenutati, millest kirjand rääkis ja mis lõpptulemuseks oli. Ja lõpus oli ka see n.ö paikapanev lause, mis kirjandi lugejat isiklikult puudutada võis.
2. Kirjutaja on sõnale kultuur leidnud äärmiselt huvitava vaste ja sissejuhatus on hästi kirjutatud. Kokkuvõtes tekkis tal aga probleeme teemaga . Nimelt minu arvates kirjutas ta teemast ikka viimase kahe lausega väga mööda. Alustas ta juttu saunast ja lõpetas inimste tahtejõuga. Seal pole väga seost, seega on kokkuvõte halvasti tehtud.
7. Nimeta tekstistrateegiad (3)
Jutustamine
Kirjeldamine
Arutlemine
8. Harjutused 53,57,66
53
’’Ilus õun, uss sees’’
Vaadeldes ilusat säravpunast ja mahlast õuna ei või me kunagi arvata, mis tegelikult on selle ilusa koore all. Seal sees võib olla aga nii mõndagi. Mõni kuri uss või äärmiselt vastik mädaplekk, mida väljaspoolt märgata on raske. Kas pole mitte samamoodi meie ühiskonnaga? Väljast poolt särav ja ilus, ehk siis kõik see mida võid tänavatel näha, kuid seestpoolt vaadeldes võib seal olla kõike. Mida meie ühiskonnas üldiselt näha võib?
57
Enamik kirjandist siiski püsib põhiidee juures, kuid seal on paar lõiku mis minu meelest lähevad natukene teemast välja. ( lõik nr. 6 ja 9)
66

Kokkuvõte meenutab lugejale, millest oli kirjandis juttu. Kirjutaja toob enda mõtted väga selgelt ja arusaadavalt välja ning kokkuvõttes on ka mõtteid mis kindlasti ärgitavad edasi mõtlema.
Kokkuvõtte lõpus on ka üks lause, mis jääb mõttesse kauaks ning paneb igasugused erinevad mõtted peas ringlema, see teebki selle kokkuvõtte heaks.

Kokkuvõte on väga isiklik ja ei tuleta lugejale meelde, millest kirjandis juttu oli. See oli vaid kokkuvõte sellest, mida kirjutaja ise oma tulevikus näeb ja kuidas ta üritab teisi mõjutada samamoodi elama. Tal on halb kõrvaltoon sellel, ta nagu üritaks lugejat kahetsema midagi panna ja talle kaasa tundma. Veel puudub hea kokkuvõtlik lause ja aru pole ka väga saada mida ta kokkuvõttega õelda tahab – läheb teemast väga mööda.
9. Viimistlemise 3 põhimõtet
1.põhimõte: tuummõte olgu selgelt väljendatud
2.põhimõte: kõik laused haakugu tuumlausega
3.põhimõte: informatsiooni olgu piisavalt
10.Harjutus
75:

Püsib tuummõtte juures

Püsib tuummõtte juures

Ei püsi tuummõtte juures
72:
tuummõtte juures püsivad teine ja kolmas.
11.Harjutused lk 92, 97, 104
92:
Üleminekud : Ehkki selline oht on olemas, arvan,et masin suudab täitsa siiski üksnes mehaanilisi, programmitud ülesandeid ning ei hakka kunagi inimest asendama.
Üldiselt, ühelt poole, teiselt poolt, ehkki, samas aga, teiseks, ühest küljest, ent, kuna, siit, mis toob.
97:
Klattib ülesannet , alistuma , mitte läbimõeldud, teadmata, ei ole x-i ilma y-ita, tulevikuplaanid, õnn tuli õuele, vabastuma, kandideerima ülikooli, probleemi esile tooma , nina teiste asjadesse toppimine, ennast edendama , informeeritud olema, paremaks minema, helge tulevik, probleemi lahendama .
104:
Mõelda, kas see ongi elu eesmärk? Mõni ehk teab, aga minnes edasi, siis kindlat teadmist enam pole. Uus teadmine sünnib kui hereesia – ei ole loodud kooskõlas, korrastatud süsteemiga. Kellegi eesmärk pole sõda, aga konfliktide tekkimisel, lahendatakse need rahumeelselt.