Embrüokaitseseaduse kokkuvõte (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Kunstlik viljastamine.

lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel. Loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatd 3. Kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustab arst, lähtudes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides kehtestatud korrast. 4. Ainult arst võib teostada kunstlikku viljastamist, kanda naisele üle embrüo või külmutada embrüot. Kunstliku viljastamise toimingutes võivad osaleda selleks väljaõppe saanud muud tervishoiutöötajad. 5. Kunstliku viljastamise doonor (edaspidi doonor) on isik, kes loovutab vabatahtlikult oma sugurakke kunstlikuks viljastamiseks. Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, loetakse nii munaraku- kui ka spermadoonor doonoriks. 6. Abielus oleva naise kunstlikuks viljastamiseks peab olema tema abikaasa nõusolek,

Bioloogia

22

ppt

Katseklaasilapsed

IVF protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem. Protseduuri käigus punkteeritakse esmalt ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud. Seejärel viiakse munarakk katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine. Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui esmaseks siirdamiseks vajalik, säilitatakse ülejäänud embrüod külmutatult ja vajadusel saab neid kasutada hilisemateks siirdamisteks. IVF edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25- 35% tsükli kohta. Raske spermapatoloogia korral

Bioloogia

16

doc

ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS

Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast. Käesolevas ettekandes on kunstliku viljastamist puudutatud asendusemaduse aspektist, mille puhul viljatu paari munaraku ja sperma ühendamisel saadud embrüo siirdatakse teise naise emakasse, kes lapse sünnitab. Hiljem bioloogilised vanemad adopteerivad selle lapse. Sel puhul pole asendusema, erinevalt loomulikust asendusemadusest, lapsega geneetiliselt seotud. Küsimus, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste arusaamu sigimisest, perekonnast ja vanemaks olemisest, muutus aktuaalseks, kui 1978. aastal sündis maailma esimene katseklaasibeebi. Üldjuhul võeti kunstlik viljastamine hästi

Inimese õpetus

65

docx

Perekonnaoõigus

Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23) Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69) Vara kuuluvus: Seaduse järgi ainuomand Vara valitsemine: Seaduse järgi ainuvalitsemine Vastutus kolmanda isiku ees: Isiklik, v.a: PKS §18 Varasuhtest tulenevad nõuded: Puuduvad, v.a: Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23) Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69) Kokkuvõte ja varasuhete võrdlus Varasuhete üldjooned 21  Varasuhete eelised Varaühisus: Varalise sõltumatuse ja solidaarsuse tasakaal Mõlema abikaasa osalemine vara valitsemisel (sõltumata sissetulekust) Abikaasa kaitse varasuhte lõppedes Vara juurdekasvu tasaarvestus:

Perekonna- ja pärimisõigus

23

doc

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades

suguelundisse. Seda tehti esmalt, et saada paremat piima lehmadel. Kuna igale karjale ei jagunud kõige paremate geenidega pulli. Esimene korda läinud kunstlik viljastamine leidis aset aastal 1784. Selle viis läbi Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega. Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist implanteerida naise emakasse embrüo, et loode saaks hakata aremema. Kunstliku viljastamisega seoses on välja antud mitmeid seadusi ja sätteid. Mõned neist: · Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada. · Ühelt doonorilt võetud seemnerakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis.

Informaatika

21

docx

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõ

Õigus

40

doc

Uurimistöö rasedusest

Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja  Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .............................................................. 6 1.3. V

Uurimistöö

59

doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Õigusõpetus

Kommentaarid (0)