Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eutanaasia on põhjendatud (1)

1 Hindamata
Punktid
Eutanaasia on põhjendatud
S: Eutanaasia lubatavuse üle on vaieldud sajandeid . Ühiskonnas on tõstatatud küsimus, kas inimesel peaks olema võimalus ise oma surma üle otsustada või peaks surm saabuma loomulikul, looduse poolt ette nähtud viisil. Eutanaasia ei ole üheselt mõistetav probleem vaid on läbi põimunud eetilistest, meditsiinilistest ja juriidilistest küsimustest.
D: Eutanaasia ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine.
K: Halastussurm peaks olema legaliseeritud, sest igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada ning seetõttu on eutanaasia põhjendatud.
IA: Inimene piinleb valudes, mida pole võimalik vaigistada .
Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Tuleb meeles pidada, et meditsiini eesmärk ei ole kitsalt elu hoidmine iga hinna eest, vaid laiemalt inimeste elukvaliteedi parandamine. Seda tõestavad meditsiinis levinud praktikad nagu näiteks toksiliste valuvaigistite kasutamine ning abordid ja iluoperatsioonid.
IIA: Inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada.
Eutanaasiat keelates sekkub riik inimese valikuvabadusse. ÜRO inimõiguste konventsioon ütleb, et igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Unustatakse, et inimese jaoks on oluline iseendaga toimuvat kontrollida. Uuringud näitavad, et parandamatud haiged peavad füüsilisest valust suuremaks probleemiks eneseväärikuse järk-järgulist kadumist.
IIIA: Eutanaasia kuritarvitamiseks tuleks luua seda vältiv süsteem.
Paljud eutanaasia vastased toovad üheks vastuargumendiks selle, et eutanaasiat hakatakse ära kasutama pärandi kiiremaks kätte saamiseks. Ühiskond peab endale teadvustama, et eutanaasiat võimaldatakse ainult nendele, kes seda iseseisvalt ja järjekindlalt soovivad ja kellel on suurt valu tekitav ravimatu haigus. Otsusesse on kaasatud patsient , tema arst, iseseisev nõustaja ning professionaalidest koosnev nõukogu.
K: Eutanaasiaprobleem on meie elus võtnud sellise positsiooni, mida ei ole võimalik ignoreerida. Eutanaasia lubatavuse arutelu ühiskonnas nõuab aega ja pikka meelt . Meeles tuleb pidada, et surra ei taha tegelikult keegi, kuid inimväärikuse säilitamine on oluline kõigile.
Merit Vislapu
10R
Eutanaasia on põhjendatud #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merit Vislapu Õppematerjali autor
"Eutanaasia on põhjendatud" on tehtud väitluse tunni jaoks, kaasuse kujul (kriteerium, sissejuhatus, argumendid, kokkuvõte).

Sarnased õppematerjalid

Kõne Eutanaasiast
1
rtf

Kõne Eutanaasiast

EUTANAASIA ON PÕHJENDATUD Kallid kuulajad, Räägin teile, miks minu arvates on eutanaasia põhjendatud. Eutanaasiast on väga palju kõneletud, kas see peaks olema seaduslik või mitte. Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele.

Kõneõpetus
Eutanaasia
14
rtf

Eutanaasia

on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit. Referaati valitud teemal ajendas kirjutama peamiselt soov ise teada saada, mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on

Meditsiin
Meditsiiniajaloo konspekt
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
GERONTOLOOGIA
42
doc

GERONTOLOOGIA

GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps

Ühiskonnaõpetus
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
74
pdf

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

­puutumatusele ning kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras järgmistel juhtudel: seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu süüdimõistva otsuse alusel; seaduslik vahistamine või kinnipidamine kohtu seadusliku korralduse täitmata jätmise eest või seaduses ettenähtud kohustuse täitmise tagamiseks; seaduslik vahistamine või kinnipidamine, et tuua isik pädeva õigusasutuse ette põhjendatult kahtlustatuna õigusrikkumises või et põhjendatud vajaduse korral takistada õigusrikkumise toimepanekut või põgenemist pärast seda; seadusliku korralduse alusel alaealise kinnipidamine hariduslikuks järelevalveks või tema seaduslik kinnipidamine pädeva õigusasutuse ette toomiseks; seaduslik kinnipidamine, et takistada nakkushaiguste levikut, samuti vaimse häirega isikute, alkohoolikute, narkomaanide või hulkurite seaduslik kinnipidamine; seaduslik vahistamine või kinnipidamine, et vältida isiku loata sissesõitu riiki

Avalik õigus
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

UNIVISIOON Surmalähedased kogemused Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn September 2022 Leonardo da Vinci joonistus Märkus: esikaanel olev foto on võetud järgmisest allikast: https://www.pixabay.com. Autor: Marek-Lars Kruusen, september 2022, Tallinn, Estonia. Kodulehekülg: https://www.maailmataju.info Kõik õigused on kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Mitte ühtegi selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on või

elektromagnetism
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia




Kommentaarid (1)

ollikas profiilipilt
ollikas: väga hea
18:02 14-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun