Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus (0)

Erle Maido
Kristiine Kört
Riina Hermann
Markus-Christopher Kitt
Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus
Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga ( segamajandus ), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus . Antud töös on vaatluse all just viimane – käsumajandus.
Käsumajanduse kontseptsioon pärineb Viini majandusteadlaselt Otto Neurath ’ilt. Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse. (Ericson, R. E., 2015)  Uus majandussüsteem pidi olema vastupidine turumajandusele: eraettevõtted kaotatakse, nende asemel asendab riik eraomaniku kontrolli; riik kontrollib kõiki tootmisressursse; riik määrab kaupadele hinna ning riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse (Käsumajandus, 2015).
Turumajanduses leiduvad seadused on käsumajanduses kaotatud . Ignoreeritakse nõudlust ja pakkumist. Seega ei eksisteeri turul olevat konkurentsi ettevõtete vahel, sest tarbijatel puudub võimalus valida diferentseeritud kaupade vahel – kõik on riigi poolt sätestatud. Ettevõtted ei teeni kasumit, sest tulu ei lähe otseselt kaupade tootjatele ja edasimüüjatele, vaid riigile. Hüviste hinnad ja toodete kogused määratakse riigi poolt ning produktide otsasaamisel pole midagi teha. Kui turumajanduses võib iga müüja hinda tõsta või alandada vastavalt turukonjunktuurile, vältimaks defitsiiti või ülejääki, siis käsumajanduses on see vältimatu . (Käsumajandus & …, 2015) Selline majandusvorm kehtib põhiliselt sotsialistlikes ja kommunistlikes riikides. Reguleeritud on kui palju, mida ja kellele toota.
Käsumajanduse positiivseks küljeks on rikkuse võrdsem jaotumine . Lisaks sellele kehtib riigis stabiilsus ning kui lähtuda võrdluses turumajandusega , siis võimu poolest on valitsusel parem hallata majandusprobleeme – ei pea arvesse võtma otsuseid lähtudes turgudest. Suureks plussiks võib välja tuua ka selle, et tagatud on tasuta kaubad ja teenused nagu näiteks eluase, meditsiin ja haridus. Lisaks sellele on tagatud ka tööhõive.
Vastupidiselt positiivsetele külgedele on käsumajanduse miinusteks inimeste ja ettevõtete väike vabadus – valitsus peab reguleerima info levikut ja inimeste õigusi vabalt oma arvamust avaldada. Selle läbi puudub majanduses innovaatiline mõtlemine, mis pärsib inimeste isiklikku algatusvõimet ning ettevõtlikkust. Kuna kõik protsessid on valitsuse käsutuses , puudub riigis tururegulatsioon ning toodete hinda ja väärtust ei määra mitte ettevõtjad vaid riik. See toob kaasa aga tootmise efektiivsuse langemise ja masstootmisel on toodete kvaliteet madal ning valik väike. Tekib defitsiit ja illegaalne kauplemine, kuna riik ei suuda täpselt ette näha tarbija nõudluse muutust.
Mitmed teadlased teevad vahet käsu- ja plaanimajandusel. Plaanimajanduse peamiseks erinevuseks on eraomandites olevad ettevõtted. Plaanimajanduse kohaselt võivad need riigis olla. Plaanimajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule. Praegu kehtib plaanimajandus Hiinas, Kuubas, Põhja- Koreas , Saudi Araabias, Iraanis , ja Birmas.
1929. aastal kehtestas Jossif Stalin Nõukogude Liidus käsumajanduse, lõpetades seni kehtinud Vladimir Lenini ja Lev Trotski poolt välja töötatud NEP-i ehk uus majanduspoliitika . Stalini käsumajandus koosnes viisaastaku plaanidest. Esimesed kolm viisaastaku plaanide tsüklit olid väga edukad. Majandus kasvas hoolimata Suurest depressioonist. Käsumajanduse käigus riigistati ettevõtted ja loodi kolhoosid ning toimus suur industrialiseerimine, mis viis Nõukogude Liidu 1950-ndateks põllumajanduslikust riigist arenenud industrialiseeritud võimsaks riigiks. ( Economy of the Soviet …, 2015)
Majandus kasvas kuni Leonid Brežnevi valitsusajani, kuid vaiksemalt kui alguses. Brežnevi aega peetakse stagnatsiooni alguseks, kus ilmnesid suured vead plaanimajanduses. Toimus suur seisak ja plaane ei mõeldud läbi. 1987. aastal kuulutas NLKP KK peasekretär Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidus välja majandusreformide programmi perestroika . Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ja vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu. Perestroika käigus avalikustati riigi tegelik seisund ja suurenes rahvusteadvuse kasv. Peagi Nõukogude Liit lagunes , milles moodustas oma osa ka majanduslik olukord. ( ibid )
Sarnaselt Nõukogude Liidule kehtestati ka Kuubas 20. sajandi esimesel poolel käsumajandus. Kuuba iseseisvumisest 1902 . aastal kuni 1940. aastani, oli riigis segu traditsioonilisest ja käsumajandusest: majandus oli Kuuba ja USA riikliku kontrolli all, samas baseerus majandus enamjaolt vaid naturaalmajandusele. 1940. aastal kehtestas riiki valitsema asunud diktaator Fulgencio Batista Kuubas käsu- ja plaanimajanduse, mille järgi toimis riigi majandus väga ebaühtlaselt: kogu rõhk suunati suhkru tootmisele ning selle müügile välisriikidesse. Tootmisest tulenev raha voolas suures osas USA-sse ning ülejäänud jaotati diktaatori ja tema parteikaaslaste vahel. Olukord riigi juhtimises vaesestas elanikkonda, mis ajendas elanikke vastu hakkama. (Economy of Cuba , 2015)
Batista ajastu lõpetas 1953-59. aasta Kuuba revolutsioon, mille juhiks oli Fidel Castro. Pärast revolutsiooni jätkati Kuubas käsu- ja plaanimajandusega, kuid seejuures lähtuti elanike heaolust. Ettevõtted riigistati ning allutati plaanimajanduse järgi tegutsema. Plaanimajandus ei ole aga Kuubas end tõestanud, s.t ressursse on ebaratsionaalselt jaotatud: Kuubal on küll üks kõrgemaid inimarengu indekseid, sest enamus rahasid suunatakse tervishoiu ja hariduse parandamiseks, seejuures jäetakse aga muu hooleta. Kuubas on aga viimase 20 aasta jooksul viidud läbi reforme muutmaks majandust turumajandusega sarnasemaks. On näha, et muudatused 20 aasta jooksul on viinud Kuuba majandust edasi rohkem, kui pool sajandit kestnud käsu- ja plaanimajandus. (ibid)
Lisaks Kuubale kehtib ka Põhja Koreas siiamaani käsumajandus. Põhja Koreas sai käsumajandus alguse peale Korea jagunemist Põhja ja Lõuna Koreaks. Põhja Koreas kehtestati kommunistlik süsteem, riigistati kõik ettevõtted ning enamus tööstust suunati sõjatööstusele ja sellega seonduvale. Kuni 1970-ndateni oli Põhja ja Lõuna Koreal majanduslikult sarnane areng, kuid pärast seda majandus aeglustus ning riik on püsinud vaesuses . Põhja Korea SKP kasv jääb ühe protsendi lähedusse. Majandus on Põhja Koreas väga kehvas seisus. Kui vaadata sisemajanduse koguprodukti järgi, on Põhja Korea üks kõige vaesemaid ja vähem arenenud riike maailmas. (Economy of North …, 2015)
2015. aastal on Põhja Koreas läbi viidud mitmeid väikese ulatusega reforme, kuid tulemusi ei ole ükski neist näidanud. Enamus ressursse suunatakse siiani sõjatööstusesse. Hetkel on Põhja-Koreas 4-astmeline majandusplaan. Esimeses astmes koguvad regionaalsed majandusorganisatsioonid esialgset statistikat ja koostavad baasplaani, mis hõlmab erinevaid majandussektoreid. Teises astmes töötlevad neid andmeid riiklikud plaanimajanduskomisjonid ning edastavad selle töölisparteile, kes kohandab majandusplaani vastavalt ideoloogiale. Kolmanda sammuna saadetakse plaan ülemjuhile ja tema lähedastele, kes määravad, kas plaan sobib või ei ning neljandas astmes määratakse plaani sobivuse korral seda kohustuslikult kõigi poolt järgima. (ibid)
Käsumajanduse süsteemis võtab otsused ressursside jaotamise suhtes vastu keskvõim , kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Käsumajandusega kaasneb plaanide koostamine, milles riik määrab, kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Käsumajanduse suurimaks eeliseks turumajanduse ees on majandusprobleemide kontrolli alla saamine ning majanduse ühtlustamine. Siinkohal võib välja tuua Nõukogude Liidu 1929-1940. aastatel, mis arenes väga kiiresti, hoolimata ülemaailmsest Suurest depressioonist. Negatiivsest küljest viib pikaajaline käsumajanduse rakendamine riigis  majanduse allakäiguni või arengu aeglustumisele. Riigi majanduse allakäik pikaajalise käsumajanduse rakendamise tõttu tuleb hästi esile Põhja Korea näitel, kus riigi SKP aastane kasv jääb 1% lähedale.

VIIDATUD ALLIKAD

Economy of Cuba. Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Cuba (30.11.2015)
Economy of North Korea. Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_North_Korea (01.12.2015)
Economy of the Soviet Union. Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_the_Soviet_Union (30.11.2015)
Käsumajandus. Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4sumajandus (28.11.2015)
Käsumajandus & turumajandus. Miksike. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasumajandus.ht m (28.11.2015)
Ericson, R. E. Command Economy. http://grizzly.la.psu.edu/~bickes/rickcommand.pdf (29.11.2015)