TALLINNA
MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Bruno Meder RP131
LÕUNA-KOREAReferaat Juhendaja :Ester RaiendTallinn 2013SISUKORD
1Üldine taustinfo 5
1.1Pealinn 5
1.2Rahavastik ja
religioon 5
1.3Riigikeel 5
1.4Raha 5
1.5Valitsusvorm ja poliitika 6
1.6Ajalugu 6
1.7Pühad ja tähtpäevad 7
2Kultuurihoiakud 9
2.1Konfutsianism 9
2.2Perekond 9
2.3Naiste roll ühiskonnas 9
2.4Liikluskultuur 10
2.5Suhtumine välismaalastesse 10
3Äripraktika ja protokollilised kombenõuded 11
3.1Ärikohtumised 11
3.2Tervitamine, tutvustamine,
suhtlemine , läbirääkimine 11
3.3Lõunatamine ja
meelelahutus 13
3.4Riietus 13
Kasutatud materjalid 14
Antud töös on refereeritavaks teemaks Lõuna-Korea koos oma
kultuuriliste erinevuste ja iseärasustega. Teema juhatab sisse
Lõuna-Korea üldine taustinfo. Teises peatükis kirjeldatakse
kokkuvõtvalt lõunakorealaste kultuurihoiakuid. Viimane peatükk
käsitleb spetsiifilisemalt äripraktikat ja protokollilisi
kombenõudeid. Referaadi eesmärk on tuua
meieni teadmised, mis
aitaksid edukalt ületada kultuuribarjääri kõnealuses riigis.
Teema pälvib aktuaalsust, kuna Lõuna-Korea on üks maailma
juhtivaid
tehnoloogia -ja tööstusriike ning ihaladatud partner
rahvusvahelistes majandussuhetes.
Üldine taustinfo
Pealinn
Lõuna-Korea pealinn on Soul , mille kaugus Tallinnast linnulennul on
7129 km. Soulis elab umbes 10 miljonit inimest. Et vältida praeguse
pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna,
rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus
pealinn. Ehitustöödega alustati 2007. aastal ja plaanitakse
lõpetada 2030. aastal. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA
dollarit. Osade riigivõimuasutuste üleviimine algas juba 2012.
aastal. 2014 aastaks viiakse uude linna üle 16 ministeeriumi ja
keskaegntuuri, nende seas ka peaministri kontor. Parlament ja
presidendi residents jäävad siiski Souli.
Rahavastik ja religioon
- Lõuna-Korea rahvaarv ületas 2012. Aasta juunil 50 miljoni piiri. Sellega on Lõuna-Korea maailma riikide seas 26. kohal LAV-i ja Colombia vahel.
- Keskmine eluiga on 77,23 aastat.
- Lõuna-Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.
- Kristlasi on 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%.
Riigikeel
Korealased on üks etniline grupp ja nad räägivad vaid korea keelt.
Korea keelt räägib maailmas umbes 78 miljonit inimest. Korea keelt
peetakse tekke poolest isoleeritud keeleks, see tähendab, et korea
keel on kujunenud iseseisvalt ning ei ole saanud mõjutusi teistest
keeltest.
Raha
Lõuna-Korea vonn (won) on Lõuna-Korea rahaühik. Vonni sümbol on ₩
ja ISO-4217 kood on KRW. Vonn jaguneb 100 jeoniks, ehkki neid vonni
madala kursi tõttu ei kasutata. Vonn on OECD maade hulgas kõige
vähem väärt rahaühik. Näiteks ühe euro eest saab praegu umbes
1435 vonni.
Valitsusvorm ja poliitika
Alates 1987 kehtivat riigikorda nimetatakse kuuendaks vabariigiks.
Korea Vabariik on presidentaalne vabariik. Riigipea on president ,
kelle ametiaeg kestab viis aastat. Parlament (Gukhoe) on
300-liikmeline, ühekojaline ja valitakse iga nelja aasta järel.
Peamised erakonnad on parempoolne Saenuri ja vasaktsentristlik
Demokraatlik Ühtsuspartei. President nimetab ametisse peaministri ja ministrid .
Ajalugu
Korea lõhenemine Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse Teise
maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastas Korea põhjaosa
jaapanlastest Nõukogude Liidu ja lõunaosa Ameerika Ühendriikide
väed. Maa jagati mööda 38. paralleeli. Korea jagunes kaheks
vastandliku ilmavaatega riigiks, mis päädis Korea sõjaga.
- 1948. aasta mais toimusid Lõuna- Koreas parlamendivalimised ja 15. augustil 1948 loodi Korea Vabariik.
- 25. juunil 1950. Algas konflikt Lõuna-ja Põhja-Korea vahel. Lõuna-Korea poolel võitlesid USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Põhja-Korea poolel võitlesid aga Hiina ja Nõukogude Liidu üksused.
- 1951. aasta juulis stabiliseerus sõjategevus 38. paralleeli juures, ehk sealsamas , kus algas ning valitsevaks sai positsioonide hoidmise taktika . 1953. aasta kevadeks sai selgeks, et võidu hind on kummagi poole jaoks liiga kõrge. 27. juulil 1953. aastal sõlmiti vaherahu .
- 1970-90 Lõuna-Korea arendas kiirelt tööstusliku majanduse. Praeguseks on see täielikult toimiv demokraatlik riik, mis omab märkimisväärset mõjuvõimu Aasias
Pühad ja tähtpäevad
Rahvulikud pühad ja tähtpäevad Lõuna- Koreas võib jaotada
vähemalt ühte või enamasse kategooriasse neist kolmest:
Rahvuslikult tähistatav püha
Lipupüha
Üldine vaba päev
Tabel 1. Pühad ja tähtpäevad
Nimi
Kuupäev
Märkused
Pühade kategooriad
A
B
C
Uusaasta
1.jaanuar
Uue aasta tähistamine.
Ei
Ei
Jah
Korea uusaasta
Kuukalendri 1. kuu 1. päev
Korea kuukalendri uusaasta tähistamine. Üks tähtsamaid traditsioone Lõuna-Koreas.
Ei
Ei
Jah 3päeva
Iseseisvuspäev
1.märts
Mälestatakse 1919. aasta 1. märtsi protestiliikumist natsionalistide ja õpilast poolt Jaapani võimu vastu.
Jah
Jah
Lastepäev
5.mai
Päev, millega avaldatakse austust lastele. Traditsioon sai alguse 1922. 1975 kuulutati Lõuna-Koreas rahvuspühaks.
Ei
Ei
Jah
Buddha sünnipäev
8.päev kuukalendri 4. kuus
Gautama Buddha sünnipäev. Lõuna-Koreas on budism üks kahest suurimast järgitavast religioonist.
Ei
Ei
Jah
Mälestuspäev
6. juuni
Mälestatkse neid kes kaotasid oma oma elu iseseisvuse saavutamisel.
Ei
Jah
Konstitutsioonipäev
17.juuli
Tähistatakse Lõuna-Korea iseseisvuse kuulutamist.
Jah
Ei
Vabastuspäev
15.august
Päev, mis tähistab vabanemist Jaapani impeeriumi võimu alt 1945.
Jah
Jah
Kesksügisene festival
15. päev kuukalendri 8. kuus
Korea traditsiooniline lõikuspüha. Üks tähtsamaid pühi korealastele. Külastatakse esivanemate kodukülasid ja tehakse rahvusroogasid.
Ei
Ei
Jah 3päeva
Relvastatud jõudude päev
1.oktoober
Mälestatakse sõjaveterane ja austatakse Lõuna-Korea kaitseväge.
Ei
Ei
Rahvuslik asutamispäev
3.oktoober
Tähistab Gojoseoni, korealaste esimese riigi, asutamist.
Jah
Jah
Hanguli päev
9.oktoober
Meenutatakse korea keele ja tähestiku leiutamist kuningas Sejong Suure poolt.
Jah
Jah
Jõulud
25.detsember
Kristlus on üks kahest suurimast järgitavast religioonist Lõuna-Koreas.
Ei
Ei
Jah
Kultuurihoiakud
Konfutsianism
Konfutsianism ehk žusue on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika -,
poliitika- ja filosoofiasüsteem, mille õpetused on täielikult läbi põimunud põhja-korealaste kultuurihoiakutega. Konfutsianism ehk
süsteem inimestevahelistest käitumisest ja eetikast on üks
nurgakivi lõunakorealaste vahelistes suhetes; see rõhutab just
kohustusi, mis baseeruvad vastavalt suhte liigile. Põhilised
tõekspidamised baseeruvad viiel erineval suhtel: 1) käskija ja
subjekt,
2)
mees ja naine, 3) vanemad ja lapsed, 4) õed ja vennad, 5) sõber ja
sõber. Konfutsianism rõhutab kohustust olla aus, siiras ning
näidata pojalikku kaastunnet ja austust vanemate vastu.
Perekond
Perekond on kõige tähtsam osa korealase elus. Vastavalt Konfutsiuse
traditsioonile on perekonnapeaks isa ja tema kohuseks on pakkuda
süüa, riideid ja peavarju ning anda kinnitus abiellumiseks
perekonnaliikmetele. Perekonna heaolu on palju tähtsam kui
individuaalsed vajadused. Perekonnaliikmed on üksteisega tihedalt
seotud, kuna ühe liike käitumine peegeldab ka kõiki teisi
perekonnas. Paljude juhtudel saab perekonna registrist jälgida
perekonna ajalugu läbi meesliini rohkem kui 500 aastat.
Naiste roll ühiskonnas
Peale Korea sõda koos tööstusliku ja majandusliku arenguga
toimusid ka suured sammud naiste rolli osas ühiskonnas. Viimase
kolmekümne aastaga on see progress olnud meeletu ning tänapäeval
on korealannad praktiliselt võrdsed meessugupoolega. Vaatamata
ametlikule võrdõiguslikkusele tekitab küsimusi asjaolu, et
juhtivatel positsioonidel on väga vähe naisi, valdav enamus naisi
teevad siiski ainult kodutöid ning suurenenud on naistevastane
seksuaalne-ja koduvägivald. Selle põhjal võime järeldada, et
Lõuna-Koreas on siiani vägagi patriarhaalne ühiskond.
Liikluskultuur
Lõuna-Korea linnad on ülerahvastatud ning seetõttu on ka
liiklustihedus väga suur. Enamus teid on paksult mootorsõidukeid
täis ning esineb palju liiklusummikuid. Lõuna-Korea keskmine
mootorsõidukijuht on väga nahaalne ja hoolimatu kaassõitjate
suhtes. Üpris tavaline vale fooritulega ristmiku ületamine,
liiklusmärkide eiramine ja lubatust kiiremini sõitmine. Sõidumaneer
on samuti kiire, äkiline ja hoolimatu. Näiteks jalakäijatel ei
tasu ootama jääda, et keegi neid üle tee laseb . Lõuna-Korea
valgusfooride eripäraks on see et roheline tuli kestab väga
lühikest aega
Suhtumine välismaalastesse
Lõuna-Korea on üks maailma homogeensemaid riike ning sealne
suhtumine välismaalastesse on pakkunud väga palju kõneainet
lääneriikidele. Üldlevinud arvamus on siiski see, et Lõuna-Korea
on rassistlik riik. Välismaalaseid võõrastatkse ning juttu tehakse
vaid uudishimust – välismaalastele ei avata end ega kohelda kui
võrdväärset. Koeralaste jaoks on väga tähtis ka vere-rassi
puhtus ning suhteid välismaalastega peetakse tabuks. On olnud palju
juhtumeid, kus näiteks välismaa mees on üritanud juttu teha
korealannaga ning seejärel langenud füüsilise või verbaalse vägivalla ohvriks lõuna-korea meeste-naiste poolt. Ka korealannad
ise satuvad välismaalastega suhtlemise-sõbrutsemise tõttu tihti
olema vägivalla ja pilke ohvrid.
Äripraktika ja protokollilised kombenõuded
Ärikohtumised
- Enne ärikohtumist Lõuna-Koreas on väga tähtis broneerida aeg. Parimad ajad miitinguteks on kella 10 ja 12 vahel hommikul ning kella kahe ja nelja vahel pärast lõunal. Vältida tuleb kindlasti pühade perioode.
- Üldjuhul on väga tähtis ka punktuaalsus ehk tulla kohale täpselt kokkulepitud ajaks. Samas on teada ka, et ärimeestel on pidelvalt kiire ning võib juhtuda, et aeg-ajalt jäädakse hiljaks , sel puhul tuleb jääda viisakaks ja ei tohi välja näidata negatiivseid emotisoone.
- Kui sisenetakse ruumi, siis peaks sisenema kõige vanem delegatsiooni liige esimesena ja istuma laua keskele.
- Enne äritegemist Lõuna-Koreas tuleb aru saada, et isklik suhe on tähtsam kui äri. Esimene miiting on tavaliselt osapoolte tundma õppimiseks. Võib kuluda mitu ärireisi Lõuna-Koreasse enne kui jõutakse kokkuleppeni.
- Osa äritegemisest Lõuna-Koreas on kingituste vahetamine. Kingitused on vastastikused seega ei tohi kunagi unustada kingitust kaasa võtmast. Esimesks visiidiks on heaks kingitusteks näitkes kontoritarbed, millel on kinkija firma logo . Järgmisel korral oleks heaks kingiks näiteks mingisugune ilus käsitööna valmistatud toode.
Tervitamine, tutvustamine, suhtlemine, läbirääkimine
- Esimesel kohtumisel korea äriinimsega, oleks parem, kui tutvustamise viiks läbi keegi kolmas isik.
- Käesurumine on nüüdseks tavaline korealaste seas. Kummardamine võib, aga ei pea eelnema kätlemisele.
- Visiitkaardi vahetamine esimesel kohtumisel on ülimalt vajalik. See on tähtis osapoole tiitli rõhutamiseks, et oleks kohe arusaadav õige amet, staatus ja positisoon. Korealased eelistavad koostööd teha sellega, kellel on võrdne positsioon vastupidiselt sellega, kellel on madalam positisioon.
- Visiitkaardi andmisel kui ka saamisel tuleks kasutada mõlemat kätt. Kui see ei ole võimalik, siis kasutada paremat kätt nii, et vasak käsi toetab paremat küünarnukki.
- Visiitkaarti tuleb kohelda nagu persooni pikendust. See tuleb rahulikult läbi lugeda ja alles siis enda ette lauale asetada. Pannes kellegi visiitkaardi endale taskusse või kirjutades sinna peale näitab lugupidamautust selle isku suhtes.
- Pöördumisel korealase poole pole viisakas kasutada eesnime . Tuleb kasutada tema tiitlit koos perekonnanimega, väljaarvatud juhul, kui on palutud teisiti. Kui ei ole tiitlit, siis kasutame härra-proua-preili ja perekonnanime .
- Tuleb eeldada isiklike küsimuste küsimist korealase poolt. Seda võetakse kui viisakat huvi teise elu vastu.
- Komplimente tuleb eitada. Ei ole viisakas komplimendi eest tänada, sest see näitab alandlikkust.
- Kunagi ei tasu loota , et korealane tunnistab , et ta ei tea vastust esitatud küsimusele – ta annab kas vale vastuse või vastab nii, kuidas küsijale meeldiks vastust kuulda, et panna küsijat end hästi tundma ja päästa oma nahk.
- Kunagi ei tasuks rääkida korealastest või korea kommetest ja kultuurist korealase kuuldekaugusel, isegi, kui rääkida ainult häid asju. Veel vähem rääkida poliitikast.
- Korealased peavad personaalseks rüvetamiseks puudutamist kellegi poolt, kes pole sugulane või lähedane sõber. Tuleb vältida katusmist, patsutamist või koputamist seljale.
- Tuleb hoiduda otsest pilkkontaktist noore ja vana äriinimese vahel. See on ebaviisakas või isegi väljakutsuv.
- Kunagi ei tohiks oma jalgu panna üksteise peale risti või ette välja sirutada. Jalad tuleb hoida põrandal, mitte kunagi toolil ega laual.
- Alati tuleb anda ja võtta asju parema käega (toetades vasaku käega parema käe küünarnukki) või mõlema käega.
- Korealased on karmikäelised läbirääkijad. Nad hindavad seda kui vastaspoolel on samuti kindel ja kangekaelne läbirääkija.
- „Jah“ ei tähenda alati „jah“. Korealased lihtsalt hoiduvad ütlemast „ei“. Küsimusi ei tohiks neile esitada sellises vormis, et vastama peab „jah“ või „ei“. Näiteks: Selle asemel, et öelda „Kas me kirjutame sellelle lepingule alla järgmine reede?“ tuleks öelda, „Millal on varaseim võimalik aeg selle lepingu allkirjastamieks?“
- Madal, sügav kummardus korealaselt miitingu lõpus tähendab edukat miitingut. Lühike ja kiire kummardus võib tähendada rahulolematust miitinguga.
Lõunatamine ja meelelahutus
- Koos lõunatamine on vajalik, et ehitada sõprussuhet, mis edendab usaldust. Äri edukus sõltub täielikult sotsiaalsest suhtest .
- Kunagi ei tohi endale ise juua valada, aga võib pakkuda teistele valamist. On tavaline, et täidetakse üksteise klaase, sellest keeldumine oleks aga solvav . Naised võivad valada meestel juua, aga mitte kunagi teistele naistele. Naised võivad ka iseendale valada juua. Kui ei soovita enam lisa, siis tuleb jätta natuke jooki klaasipõhja.
- Nähes silti „Ei jootrahale“, tulebki hoiduda jootraha andmisest. Korealased peavad jootraha andmist ründavaks.
- Alati tuleb lubada oma võõrustajal end istuma panna. Auväärne istekoht on vaatega eesukse poole. Kui sa oled määratud „au“ istmele, siis on viisakas ka kergel määral vaielda.
- Korealastele ei meeldi söögi ajal palju rääkida. Vaikuse perioodid on tavalised ja hinnatud söömisel.
- Persoon, kes kutusb lõunatama, maksab tavaliselt arve kõigi eest. Viisakas on pakkuda ka ise maksmist. Kui lõunatamas on kaks inimest – noor ja vana, siis tavaliselt maksab arve noorem.
- Tuleb olla valmis laulma soolonumbrit pärast õhtusööki, vahet pole, milline on lauluhääl. Iga laul on aksepteeritav, nii kaua kuni lauldakse hingest.
- Pärast õhtusööki kutsub võõrustaja külalised joogile. Sellest ei tohiks keelduda.
Riietus
- Korealased riietuvad hästi ning nendega kohtumisel tuleb riietuda vastavalt, et näidata austust nende vastu. Ametlik ülikond ja lips on peaaegu alati kohane. Korealased riietavad end maitsekalt ja uhkelt linna tegevusteks, eriti Soulis.
- Naised riietuvad moodsalt. Alati peab arvestama põrandal istumise võimalusega, seega tuleb vältida sirgeid kitsaid seelikuid.
Kasutatud materjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Korea
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/taust-koreade-konflikti-ajalugu.d?id=35425125
http://en.wikipedia.org/wiki/Women_in_South_Korea
http://wikitravel.org/en/South_Korea
http://www.kwintessential.co.uk/resources/global-etiquette/south-korea-country-profile.html
http://www.kwintessential.co.uk/etiquette/doing-business-southkorea.html
http://www.korea4expats.com/article-business-practices-etiquette.html
http://www.ediplomat.com/np/cultural_etiquette/ce_kr.ht m
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bruno Meder
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid