tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel.Erinevust sepistatud ja vermitud noa vahel on üldiselt kerge märgata. Sepistatud nuga on tavaliselt veidi raskem ja tundub elastsem kui temmitud nuga. Sepistatud noa tera ja kahva vahel on kaelus, mis tekib sepistamise käigus. Nugade tüübid Sõltuvalt kasutuseesmärgist võib noa lõikeserv olla kas sirge, kaardus, sile, laineline, saehambuline (hõredate või tihedate hammastega) või kombineeritud. Noaots võib olla vormitud erineval viisil teravaks või ümaraks. Kasutuse seisukohast on oluline tunda hästi nugade omadusi. Nuga ei ole soovitav kasutada muuks otstarbeks, peale selle, milleks nuga mõeldud on. Kokanoaga ei tohiks hakkida ega painutada, samuti ei tohiks seda kasutada pannispaatlina. Luude, kõhrede, kõõluste, vms. jõudu nõudvate materjalide
Kordamisküsimused ,,Lõiketöötlemine ja lõikeriistad" ME31/41 1. Freesimise suunad: Pärifreesimine (allafreesimine) Lõikeserv alustab lõikamist maksimaalse laastupaksusega. See hoiab ära eemalesurumis efekti, koos vähema soojuse eraldumisega. Suur laastupaksus põhjustab lõikejõu, mis tõmbab tooriku tööriista poole, hoides lõikeserva lõikes. Vanadel pinkidel ei kasutata. Allafreesimine on eelistatud juhul kui tööriist, paigaldus ja toorik seda võimaldab. Vastufreesimine - Lõikeserv hakkab lõikama 0 laastupaksusega. Tekib jõud mis surub tööriista toorikust eemale
Terava kokanoaga saab viilutada ka tomatit, krõbedat saia, lõigata porrulaugu ja kurgi hõlpsasti õhukesteks liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid, purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne. Merilin Jürine Noad Praenuga Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. Lõikamisel. Fileerimisnuga
Terava kokanoaga saab viilutada ka tomatit, krõbedat saia, lõigata porrulaugu ja kurgi hõlpsasti õhukesteks liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid, purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne. Merilin Jürine Noad Praenuga Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. Lõikamisel. Fileerimisnuga
materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad . Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile : Vajalikud mõõdud Vajalik kuju Vajalik pinnasiledus . Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks . Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide : Käsihöövliga hööveldamine Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5
Tööriistade hoidmine raiumisel Raiumise ajal tuleb meislit hoida töödeldava pinna suhtes 30...35 0 nurga all .Väiksema kaldenurga puhul hakkab meisel libisema ega lõika , suurema kaldenurga korral aga tungib liiga sügavale metalli ja raiutav pind tuleb konarlik. Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all . Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub . Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind .
4. Soonte töötlemine Lõikeriista asetus tooriku teljest o Lõikeriista paigalduse viga võib olla ±0.1mm. Tööriista vale paigaldus toob kaasa pealõikeserva ning tagatahu ja detailivahelise nurga muutuse. Lõikeriist peab olema seatud 90⁰ nurgaga. Mida väiksem tööriista väljaulatus, seda parem tulemus. Lõikeplaadi nurga suurendamine vähendab lõikejõude, kuid nõrgestab teraplaati. Valida võimalikult kitsas lõikeserv. Laiemal lõikeserval suurem jäikus, parem soojustaluvus, pikem tööiga kuid ka suuremad lõikejõud ning oht vibratsioonile. Kui on vaja saavutada ilma kraadita detail tuleks kasutada nurga all asetsevat lõikeserva. Teistel juhtudel annab 0⁰ lõikeserv parema tulemuse 6 ning on efektiivsem. Väiksem nurga raadius tekitab väiksema kraadi ja on
teistel. Koorival töötlemisel kasutatakse teri, mille tipu ümardusraadius on R = 0,5 mm, poolpuhastöötlemisel R = 1,5 ...2 mm. Mida suurem on treitera tipu ümardusraadius, seda väiksem on pinnakaredus. Malmi treimisel on kermisplaatidega terade lõikeserv terav, terase treimisel aga faasitud. Puhastreimisel kasutatakse teri, mille tipu ümardusraadius R = 3...5 mm või laiu teri, mille lõikeserva laius ületab ettenihke väärtusi. Üha enam kasutatakse mehaaniliselt kinnitatavate mitteteritatavate hulkterikplaatidega treiteri. Vahetatav hulkterikplaat pannakse tihvtile ja surutakse kiilu ning kruvi abil vastu tihvti ja tugiplaati.
Jäävhambad(dentes permanentes): Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast(dens incivus) -1 silmahammas(dens caninus) -2 eespurihammast(dens permolaris) -3 purihammast(dens molaris) Piimahambad(dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis5: -2 lõikehammast, -1 silmahammas -2 purihammast(eespurihambaid pole). Hamba osad: a) (Hamba)kroon(corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael(cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juue(-ed)(radix dentis) Juurte arv: Lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; Eespurihambad – 1-2 juurt; Purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem)
Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti. Lõikeserv tekib hamba esi ja tagapinna lõikumisel. Pealõikeserv:- See on serv, mis teeb peamise lõiketöö. Silinderfreesidel võib pealõikeserv olla sirgjooneline, kallutatud silindri moodustaja suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv. Hammaste kuju ja elemendid. Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt. Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt. Eristatakse järgmisi hamba elemente: Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi
hambad laiali, mis võimaldab teatud piires muuta hõõritsa läbimõõtu. Hõõrits koosneb kolmest osast: tööosast, kaelast ja sabast. Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150.Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult
Tera nürinemine on aeglane Kulumise kiirus sõltub teramaterjali kõvadusest ja töödeldavast materjalist . III – etapp – avariikulumine Teatud nürinemise tasemest edasi kiireneb protsess tundavalt . Lõikeinstrument tuleb teritada enne avariikulumise lagust Mida suurem on lõikeserva nürinemisel tekkinud ümarusraadius, seda suurem materjalikiht tuleb sellelt maha lihvida, et taastada esialgne terav lõikeserv . Plankimine ( ingl. K . Jointing) Lõikeinstrument pannakse töökiirusega pöörlema Spetsiaalne pehmest materjali luisk surutakse vastu pöörlevat tera, mille tulemusena töödeldakse tera tagatahule 0,1…0,2 mm laiune faas Plankimise tulemusena saadakse teal negatiivne taganurk . Plankimisest saadav efekt : Plangitud tera on iseterituv – kulimisest tingitud taganurga vähenemine ei
servad võid tugevduseks ümbritseda õmblusega u 3 mm kauguselt. 11. Keera kotisuuriide „toru“ parem pool sissepoole ja aseta see koti põhiosa ümber nii, õmbluste kohad on külgedel kohakuti ja et kotisuuriide paelaaukudega serv jääb ülespoole. Kinnita ümberringi nööpnõeltega ja õmble u 8 mm kauguselt servast. 12. Eemalda nööpnõelad ja keera kotisuuriie üles nii, et parem pool tuleb välja. Keera riide ülemine lõikeserv u 1 cm ulatuses tagasi ja pressi triikrauaga sisse. Kuna varem on kotisuuriie pressitud pooleks, saab sellelt murdekohalt riide sissepoole voltida. Kinnita kotisuuriie seespool eelmises etapis tehtud õmblusjoone peale (nii et serv katab õmblust paari millimeetri ulatuses) ja õmble käsitsi peitepistetega kinni (jälgides, et pisted ei jääks väljapool nähtavad). 13. Nüüd on kott peaaegu valmis. Viimaste õmblustena on tarvis teha paelatunnel –
lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse esinurga korral eraldub laast kergemini ja deformeerub vähem, seega on ka lõikejõud väiksemad, kuid lõikeserv muutub nõrgemaks ning maksimaalse lõiketemperatuuri punkt esipinnal nihkub lõikeservale lähemale. Esinurga keskmised väärtused kiirlõiketerasest treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 10...15 kraadi · malmi lõikamisel 0..10 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 15...30 kraadi Esinurga keskmised väärtused kõvasulamist treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 6...10 kraadi · malmi lõikamisel -5..6 kraadi
Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel: ka seda protsessi sooritavad tipp-professionaalid käsitööna. Valmistoodangu lõppkontrolli käigus kontrollitakse iga nuga eraldi. 2.1 Hoolitsemine Nuga tuleb pärast selle kasutamise lõpetamist puhastada; nuga on soovitav pesta käsitsi ja tavalise nõudepesuvahendiga. Nõudlik professionaalne kokk ei pese nuga kunagi masinas isegi siis, kui noad sellele vastu peavad. Masinpesu korral tuleb kanda hoolt selle eest, et noa lõikeserv ei läheks vastu masinat ega muid pestavaid kõvapinnalisi nõusid. Veel on olemas ka spetsiaalseid pastasid mis pikendavad noa eluiga ja ei lase sellele roostet ja plekke tulla. 2.2 Tera materjalid Kõige tavalisemad 2 materjali millest valmistatakse noa tera on roostevaba teras ja süsiniku ning raua sulam. Roostevaba teras on odavam aga ka (tavaliselt) madalama kvaliteediga. Süsiniku ja raua sulamis on umbes 99% rauda ja 1% süsiniku - see varieerub
1,5...2 korda võrreldes vaba joaga jahutamisel. Kasutatud vedelik langeb pingi renni ning voolab sealt läbi võrgu ja filtri uuesti paaki. Puhastatud vedelikku saab korduvalt kasutada. TÖÖRIISTAMATERJALID 7 Tööriistamaterjalide suhtes esitatakse mitmeid erinõudeid. Lõikeriista teriku kõvadus peab olema töödeldava metalli kõvadusest suurem, vastasel juhul ei lõiku lõikeserv metalli ega eraldu tooriku pinnalt laastu. Lõikamisel avaldab töödeldav metall lõikeriista sisselõikumisele suurt vastupanu. Toorikult eraldatav metallikiht surub lõikeriista esipinnale. Survejõud püüab riista painutada ja murda. Selle vältimiseks peab lõikeriista materjalil olema suur tugevus. Töötlemise kestel tuleb terikul taluda lööke. Nende mõjul ei tohi aga teriku pindkiht mureneda. Seepärast peab terik olema üsna sitkest mater- jalist.
terituspingil käsitsi teritada. Kui terituspingil puudub läbipaistev kaitsesirm, tuleb teritamisel kanda kaitseprille. Puuri käsitsi teritamine toimub järgmiselt. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/523_spiraalpuuride_teritamine.html Joonis 5.2.3.1 Puuri teritamine: a puuri käeshoidmine, b puuri kaldenurk käia suhtes (N.MAKIJENKO LUKKSEPATÖÖD) Hoides puuri vasaku käega võimalikult lõikeosa (koonuse) lähedalt ja parema käega sabaosast, surutakse puuri lõikeserv kergelt vastu abrasiivketast (joonis 5.2.3.1, a, b). Puuri kettast eemaldamata pööratakse seda parema käega sujuvalt ümber oma telje ühele ja teisele poole, kuni tagapind on üle käiatud. Teritamisel tuleb puurile vajutada kergelt ning jälgida, et puuri kaldenurk ketta suhtes ei muutuks. Teritamise käigus tuleb puuri perioodiliselt jahutada selle otsa kastmisega soodalahusesse. Teritamise järel silutakse puuri lõikeservi luisuga. Seejuures jälgitakse, et lõikeservad oleksid sirged,
Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist- ja kaldettenihet. Treida on võimalik tangentsiaal-, telg-, ja radiaalsuunas. Tangentsiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördkeha suhtes lõiketasapinnas puutujasuunaliselt ja lõikeriist liigub piki- või kaldettenihkega . Seda lõikamisviisi kasutatakse pikkade ja peente esemete välistreimisel. Telgsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel ja lõikeriist liigub jällegi piki- või kaldettenihkega. Seda lõikamisviisi kasutatakse lühikeste ja jämedate esemete välis- ja sisetreimiseks. Radiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel, kuid
välja arvatud inertgaasidega. Hapnikuga ühinemisreaktsioon põlevgaasidega kulgeb suure hulga soojuse eraldumisega. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega(õlid, rasvad, söe tolm) võib toimuda ise süttimine. See eeldab seda, et enne keevitamist hapnikuga, tuleb kõik keevitusmaterjalid puhastada orgaanilistest ainetest. Hapniku puhtus omab suurt tähtsust hapniklõikamisel. Mida vähem on hapnikus gaasilisi lisandeid, seda kiirem on lõikamise kiirus, puhtam lõikeserv ja väiksem hapniku kulu. Kasutatud kirjandus 1. „Keevitus – sütitav idee“, Tatjana Karaganova 2. http://keevitus.weebly.com/gaaskeevituse-asendid-ja- leegituumluumlbid.html 3. http://et.wikipedia.org
Nende kasutamise eesmärgid.. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Avardamise eriliigiks loetakse süvistamist, mida kasutatakse avadega kontsentriliste silindriliste või kooniliste süviste ja astmeliste avade töötlemiseks ning avade faasimiseks. 4. Millised on hõõritsa kasutamise eesmärgid avade töötlemisel. Miks on tema nimetus hõõrits? Hõõritsemist kasutatakse avade puhastöötlemiseks. Masihõõrits on trei- ja puurpinkidel. Masinhõõritsal on töötav osa lühikene, mis vähendab
Lihanuga Toore liha lõikamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiskes käes püsiks. Noa tera on tugev ja paindumatu, tera sobiv kõrgus on 1,5-3 cm, pikkus ~15 cm. Eeltöötlusvahendid. Kokanuga Köögivilja lõikelaual tükeldamiseks, hakkimiseks ja lihatoitude lõikamiseks. Peab käes tunduma tugev ja turvaline. Noatera peab olema piisavalt kõrge ja pikk. Hea kokanoa tera on vähemalt 4 cm kõrge ja 20 cm pikk. Kui noatera lõikeserv lõikelauale toetada, siis peavad sõrmenukid käepideme ja lõikelaua vahele mahtuma. Fileerimisnuga Kalade fileerimiseks ja fileede viilutamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist, piisavalt toekas, et saaks korraliku haarde ja ka niiskes käes püsiks. Noatera kitsas, piisavalt pikk 15-25 cm, painduv ja otsast aheneva kujuga. Eeltöötlusvahendid. Leivanuga Rabeda koorega ja pehmesisuliste pagaritoodete tükeldamiseks
Supordi asend ei ole fikseeritud. vertikaalmööde ei ole õige. Freesi väljaulatus juhtlatist ei ole täpselt 2 Profiili (valtsi . Soone, ehisserva jne.) sügavus seadistatud. Toorikud ei ole kindlalt surutud ei ole õige. vastu juhtlatti. 3. Lõigatavad pinnad ei ole baasküljega risti. Spindlivõlli telg ei ole risti töölauaga. Freesi lõikeserv ei ole parallelsed püstteljega. 4. Toorikute kõverjooneline kuju on Tugirõnga ja spindlivõlli teljed ei lange kokku. moonutatud. Sabloon ei ole kindlalt surutud vastu tugirõngast. 5. Suured kineemaatilised lained töödeldud Liiga suur ettenihkekiirus. Freesi lõikeservad ei pinnal. põõrle uhel ringjoonel. 6
tuleb nuga iga kord pärast happeliste materjalidega (tomat, sibul) kokkupuutumist pesta ning kuivatada; korralikku kuivatamist vajavad need noad pärast iga kasutuskorda. Kui olete hankinud teile igati sobiva kõrgsüsinikterasest noa ja hooldate seda peatüki lõpus leiduvate reeglite järgi, teenib nuga teid truult 50 aastat. Kokanuga on suur ja raske, laia ja pika teraga nuga. Klassikalise kokanoa tera sarnaneb väljavenitatud kolmnurgaga, mille lõikeserv aheneb tipu suunas kaarekujuliselt. Seda nuga kutsutakse inglise keeles peakoka noaks (chefs knife) ning selle nii-öelda ise töötava noaga töötades võite teiegi end varsti õppinud kokana tunda. Nali naljaks, kuid isegi väikese käeosavusega kodukokk õpib selle noaga üsna pea kiiresti ja väikese vaevaga toiduaineid peenestama (vt Toiduainete tükeldamine) ning ei vaja mingit elektrilist abilist. Kui teil on suured käed, siis peate hankima eriliselt laia teraga kokanoa,
Iittala) toodangut, kuigi sama firma pottide-pannide tippkvaliteedini noad veel ei küündi. Kas üks või mitu. Köögis saab hakkama ka ühe väikese noaga eeldusel, et ostate alati valmisviilutatud leiba-saia, juustu, sinki ja liha. Otstarbekam oleks muidugi ajapikku soetada kööki kolm-neli head nuga, kasutada neid sihipäraselt ning hoida nad alati korras ja teravad. Kokanuga on suur ja raske, laia ja pika teraga nuga. Klassikalise kokanoa tera sarnaneb väljavenitatud kolmnurgaga, mille lõikeserv aheneb tipu suunas kaarekujuliselt. Seda nuga kutsutakse inglise keeles peakoka noaks (chefs knife) ning selle nii-öelda ise töötava noaga töötades võite teiegi end varsti õppinud kokana tunda. Nali naljaks, kuid isegi väikese käeosavusega kodukokk õpib selle noaga üsna pea kiiresti ja väikese vaevaga toiduaineid peenestama (vt Toiduainete tükeldamine) ning ei vaja mingit elektrilist abilist. Kui teil on
Meiseldamisel hoitakse meislit vasku käega (joon. 1), nii et pöial ja esimene sõrm ei suruks meisli keha liiga kõvasti, meisli laubale lüüakse aga raskema (300-500 g) vasaraga. Tavaliselt meiseldakse kas alasil või kruustangide vahel. Joon. 1 Alasil saab tükeldada kuni 5 mm leht- või lattmaterjali (joon.2). Sel juhul seatakse meisli lõiketera märkjoone endast kaugema otsa juurde kaldu. Olles veendunud, et meisli lõikeserv on märkjoonega täpselt kohakuti, tõstetakse meisel vertikaalasendisse ja tehakse kerge vasaralöök. Iga vasaralöögi järel nihutatakse meislit piki märkjoont edasi, nii et lõikeserva tagumine nurk püsib eelmise löögiga tekkinud V-kujulises vaos. Hiljem võib selle vao korduvalt tugevate vasaralöökidega üle raiuda. Väga sügavale metalli pinda ei suuda meisli lõiketera tungida. Seepärast
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- nor...
Pinnast lõigatakse traktori esimesel käigul ja otseliikumisega. Algul lastakse hõlma nuga sügavale (15-20 cm) pinnasesse, hiljem, kui mootor hakkab töötama juba ülekoormusega, tõstetakse nuga mõnevõrra kõrgemale ja seejärel, sõltuvalt mootori koormusest, lastakse jälle esialgsele sügavusele. Tavaliselt kaevamiskäigu alguses lõigatakse lahti kohe mitu kihti. Selline tööviis võimaldab pinnast kiiremini koguda ja transportida. Hõlma lõikenurk seatakse minimaalseks ja noa lõikeserv ei tohi olla kulunud. Kui üks serv on kulunud, tuleb nuga kohe ümber pöörata. Nüri ja kulunud noa lõikumine pinnasesse võtab poolteist kuni kaks korda kauem aega kui teraval noal. Pinnase kogumisel võib hõlm olla nii fikseeritud kui ka ujuvas asendis. Kergemates(I-II kategooria) pinnastes soovitatakse hõlma järsu pinnasesse tungimise vältimiseks kasutada fikseeritud asendit. Keskmise tihedusega (II-III kategooria) pinnastes võib
Kõik käsisaed koosnevad enamasti saelehest ja käepidemest . Saelehe elementide nimetused . Saehammaste tüübid . Sõltuvalt saagimisviisist on saehambad erineva profiilifa . Kaldhambad – mõeldud puidu pikikiudu saagimiseks Sarikhambad – mõeldud puidu ristikiudu saagimiseks . Kaldhambad pikikiudu saagimiseks . Teritatakse risti saelehega Lõikeserv on hamba tipus Lõikab puitu ainut edasiliikumisel . Sarikhambad ristikiudu saagimiseks Teritatakse hamba külgservad Lõikeserv on hamba külgserv Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel . Segasaagimise hambad . Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem
tipp, seega on ta kasutatav ainult olemasolevate avade töötlemiseks. 1)Avardid on tavaliselt kolme-, harvemini neljahambalised, mis võimaldab sama ettenihke puhul hambale suuremat ettenihet pöördele ja suurendada töötlemise tootlikkust. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Lõikesügavuse avarditea töötamisel on maksimaalselt 2-3mm. Nimetatud asjaolu on põhjuseks avardamise piiratud kasutamisele. 2)Suuremate avade D=30-80mm töötlemiseks kasutatakse tornile asetatavaid avardeid. Avardite valmistamiseks kasutatakse nii kiirlõiketerast kui ka kõvasulameid. 3)Kõvasulami efektiisuse kasutamise tagavad vahetatavate terikute abil kujundatud avardid, mis võivad olla radiaalsuunas reguleeritavate hammastega
fn – ettenihe, mm / p Kr – teriku peanurk plaanis, ⁰ Vc – lõikekiirus, m / min 10 7. INSTRUMENDID JA INSTRUMENDI KINNITUS 7.1. Väliskontuuri koorivtöötlus [7] Koorivtöötluse terikuks valisin CCMT 12 04 12-PR 4235. Kuna antud terik peab kannatama kuuskant profiili koormusi ja lööke, siis sai terik valitud rombi kujuline, millel on tugev lõikeserv. Vastavalt toorikule teriku materjal ja selle materjalile sai otsitud võimalikult paks ja ka võimalikult suure sisediameetriga terik. Soovituslikud režiimid: fn = 0,1 – 0,4 – 0,8 mm / p Vc = 425 – 275 – 200 Teriku hoidikuks valisin SCLCR 2020K 12. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju, sobib nii piki kui ka ristitreimiseks. 7.2. Väliskontuuri puhastöötlus [8]
Hambad (dentes, odontes) A)Jäävhambad (dentes permanentes) : Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast (dens incisivus) -1 silmahammas (dens caninus) -2 eespurihammast (dens premolaris) -3 purihammast (dens molaris) B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; eespurihambad – 1-2 juurt; purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem!) Hamba siseehitus: a)Dentiin – tugev luu, põhiaine – annab kuju b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) ...
Lihanuga - Toore liha lõikamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiskes käes püsiks. Noa tera on tugev ja paindumatu, tera sobiv kõrgus on 1,5-3 cm, pikkus ~15 cm. 6. Kokanuga - Köögivilja lõikelaual tükeldamiseks, hakkimiseks ja lihatoitude lõikamiseks. Peab käes tunduma tugev ja turvaline. Noatera peab olema piisavalt kõrge ja pikk. Hea kokanoa tera on vähemalt 4 cm kõrge ja 20 cm pikk. Kui noatera lõikeserv lõikelauale toetada, siis peavad sõrmenukid käepideme ja lõikelaua vahele mahtuma. 7. Fileerimisnuga - Kalade fileerimiseks ja fileede viilutamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist, piisavalt toekas, et saaks korraliku haarde ja ka niiskes käes püsiks. Noatera kitsas, piisavalt pikk 15-25 cm, painduv ja otsast aheneva kujuga. 8. Leivanuga - Rabeda koorega ja pehmesisuliste pagaritoodete tükeldamiseks
76c), suurema kal- denurga korral aga tungib liiga sügavale metalli ja raiutav pind tuleb konarlik (joon. 76d) Raiumisvõtted: a kruustangipakkide tasandis; b märkjoonte järgi; c meisli väikese kaldnurgaga; d meisli suure kaldnurgaga joon. 76 Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all (joon. 77a). Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub (joon. 77b). Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind (joon. 77c). joon. 77 Meisli seadmine tööasendisse kruustangipakkide suhtes. Vasara liikumine: a löök randmest hoovõtuga; b löök küünarnukist hoovõtuga;
kuust kuni 3. eluaastani - puuduvad eespurihambad ja III purihammas facies distalis (kontakt) Dens sapientiae/ dens serontinus facies occlusalis (mälusmis) - Krooni kuju lõikehammas peitlikujuline silmahammas keskel lõiketeravik, distaalsemal ja mediaalsemal lõikeserv eespurihammas ristlõik ülemistel ovaalne, alumistel ringjas, mälumispinnal 2 köbrukest purihammas ristlõik ülemistel rombjas, alumistel ristkülikukujuline, mälumispinnal 4 köbrukest - Cervix dentis - hambakael sissenöördunud osa, millele kinnitub igemeääris - Radix dentis hambajuur paikneb hambaalveoolis ülemistel purihammastel on 3 juurt, alumistel 2 juurt (mediaalne ja distaalne)
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...............................
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
lihvimiseks). Protuberantsiga töökontuur koosneb kolmest sirgest osast (profiilinurkadega o, MO, KO), mis lõikavad vastavalt hamba profiili kolme erinevat evolventosa: peaprofiili, modifitseeritud evolventosa ja nürimisprofiili. 4.3.7. Nihutusega hammasrattad ja ülekanded Tööpingi poolt lõikeriistale ja toorikule antava rullumisliikumise tõttu tekib hammaste lõikamisel pinkhambumine. Kui tööriista lõikeserv on profileeritud töökontuurikohase hammaslatina (tigufrees või latt-tõukuri puhul), siis pinkhambumine hammasrataste lõikamise lõppjärgus kujutab endast hambumist evolventratta ja hammaslati vahel (vt. joon. 47, 48.a, 49.a, 50.a). Nihutuseta hammasrataste lõikamise lõppjärgus puutub töökontuuri jaotussirge ratta jaotusringjoont veeredes sellel libisemata. Ratta jaotusringjoon on seega pinkhambumise algringjoon ja töökontuuri jaotussirge - algsirge. Seega nimetatakse
2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus.
It is used for cutting cables. VOCABULARY hacksaw rauasaag hacksaw frame saeraam ; solid hacksaw frame liikumatu kinnituspeaga saeraam adjustable hacksaw frame liikuva kinnituspeaga saeraam blade saeleht tubing cutter torulõikur chisel peitel; meisel ; ; temper karastama flat cold chisel meisel chop rajuma () cutting edge lõikeserv crosscut chisel ristmeisel pointed chisel soonemeisel chip hööveldama; tahuma, servama; lihvima , file viil smooth poleerima, lihvima, läikima hõõruma, poonima , , filing viilimine file card brush hari wire brush traathari bristle brush harjashari rust rooste clamp klamber; riisk; pitskruvi ; ; snips käsikäärid straight snips sirged käsikäärid
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
