Lõiketöötluse KT. 1 (0)

Lõ iketõ õ tluse KT. 1 
 
1.  Tööriista materjalid 
a.  Ideaalne  tööriistamaterjal  omab  suurt  kõvadust  ka  suurtel  temperatuuridel  ja  ei  ole 
rabe . 
2.  HSS –Kiirlõiketerased M2* 
a.  Koostis muutumatu alates 1910 aastast, kuni 1940 a peamiselt kasutatav. 
b.  Küllalt head lõiketöötlusomadused, kõvadus , vastupidavus kulumiskindlus . 
c.  Rohkelt kasutatav puuride ja keermepuuride valmistamisel. 
d.  Lisandid 
i.  Süsinik 0.65-0.80%, 
ii.   Kroom 3.75-4.0%, 
iii.   Wolfram 17.25-18.75%, 
iv.  Mangaan 0.1-0.4%, 
v.  Räni 0.2-0.4%. 
e.  Omadused 
i.  Kõvadus 810-850 HV 
ii.  Tihedus 8 -9 g/cm3 
iii.   Survetugevus 3000-4000N/mm2 
iv.   Kuumataluvus 550 ⁰C 
v.   Elastsusmoodul  260-300 kN/mm2 
f.  HSSV-Vanaadium  Kiirlõiketeras M9V 
i.  Suur  kulumiskindlus,  kõvadus  ning  head  töötlemisomadused.  Kõvadus  830-
870 HV 
ii.  Hea kasutada keermeinstrumentidel. 
g.   HSSCo –Koobalt kiirlõiketeras M35/M42 
i.  Kiirlõiketerasele  on  lisatud  koobaltit  5%,  mis  suurendab  kuumataluvust. 
Materjal  omab  head  kombinatsiooni  kõvadusest  ja  vastupidavusest.  Head 
lõiketöötlus omadused ja suur kulumiskindlus, mis teeb temast hea materjali 
puuride, keermepuuride, freeside ja hõõritsate valmistamiseks. 
ii.  Kõvadus 830-960 HV 
 
3.  HM –  Kõvasulamid  
a.  Koosneb  kõvadest  karbiididest  ja  side-materjalist.  Karbiididena  kasutatakse  WC 
volframkarbiid  (kõvadus),  TaC  tantaalkarbiid,  TiC  titaankarbiid,  NbC 
nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. 
b.  Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. 
c.  WC-Co  kõvasulamid  –kasutatakse  murduvat   laastu   andvate  materjalide  ( malm , 
pronks)  treimisel,  kuuluvad  ISO  järgi  rühma  K.  Suure  tugevuse  tõttu  kasutatakse 
laialt tööriistade valmistamisel (stantsid, press-vormid). 
d.  WC-TiC-Co  kõvasulamid  –kasutatakse  voolaat  laastu  andvate  materjalide 
töötlemiseks, ISO rühm P, võrreldes eelmistega väiksema  tugevusega  kuid kõvemad 
ja kulumiskindlamad. 
e.  WC-TiC-TaC-Co  kõvasulamid  –kasutatakse   rasketes   tingimustes  suure  ettenihke  ja 
lõikesügavuse  töötlemisel,  ISO  rühm  M.  TaC  lisamine  tõstab  veelgi  tugevust, 
kulumiskindlust, termoväsimust ja vastupanu termilistele löökidele. 
f.  TiC-NiMo  ja  TiCN-NiMo  –volframivabad   kermised ,  kasutatakse  puhtal  ja 
poolpuhtal töötlemisel ja kulumiskindlate detailide valmistamiseks. 
Omadus 
Kõrgem WC sisaldus 
Kõrgem Co sisaldus 
Kõvadus 
Suureneb 
Väheneb 
Survetugevus 
Suureneb 
Väheneb 
Paindetugevus 
Väheneb 
Suureneb 
g.  Materjal omab suurt survetugevust, kõvadust ja neist  tingituna  suurt kulumiskindlust. 
h.  Kuid samas on piiravaks materjali omaduseks löögitaluvus ja paindetaluvus. 
i.  Kõvadus 1300-1800 HV 
j.  Kuumataluvus 1000 ⁰C 
4.  Pinnatöötlus 
a.  Auruga karastamine 
b.  Pronksiga  katmine  
c.   Nitriitimine  
d.   Kroomimine  
5.  ST -Auruga karastamine 
a.  Tekitab  materjali  pinnale  sinaka   oksiidikihi ,  mis  takistab  jahutusvedeliku  äravoolu 
ning sellega hoiab ära terakasvajat. 
b.  Kõige efektiivsem puuridel ja keermepuuridel. 
 
6.  Pronksiga katmine 
a.  Peamiselt  kasutatakse  HSCo  ja  HSSV  puhul.  Tekitatakse  tööriista  pinnale  õhukese 
oksiidikihi. 
7.  FeN – Nitriitimine 
a.  Nitriitimine  on  protsess,  mis  suurendab  materjali  pinna  kõvadust  ja  vastupanu 
kulumisele 
b.  Sobib hästi keermepuuridele malmi jt abrasiivsete materjalide töötlemiseks. 
c.  Kasutatakse puuride sabadel, kulumiskindluse suurendamiseks . 
8.  Kroomimine 
a.  Kroomimine kindlatel tingimustel suurendab märgatavalt pinnakõvadust. 
b.  Kasutatakse konstruktsiooni-, süsinikterasre, vase ja pronksi töötlemisel. 
9.  Pinna katted  
a.  Neid saab jagada kaheks: 
i.  Füüsikalised 
1.  Protsess  toimub  madalal  temperatuuril.  Katmine  toimub  füüsiliselt 
kas   vaakumis   aurustumisega,  pealepritsimisega  või   ioon   katmisega. 
Tulemuseks  saadakse  õhuke  kiht  kõvadest  osakestest.  Reaktsiooni 
temp 700 ⁰C. Saab katta HSS. Protsess on küllalt kiire. 
ii.  Keemilised 
1.  Protsess  kus  reaktsioonil   gaas   juhitakse  kõrge  temp.  kambrisse. 
Keemilise  reaktsiooni  käigus  kaetakse   terikud   õhukeste  kõvade 
osakeste kihiga . Reaktsiooni temp 900 –1100 ⁰C. Katte suur sitkus 
b.  Kattematerjalidena kasutatakse TiC, TiN, TiCN (titaan carbiid-nitriid) ja Al2O3 (Al 
oksiid) 
c.  Katete tugevus on 2000 –3000 HV 
10. Tooriku teema teada kus. 
11. Erinevad treipingid  
a.  Lihtsad 
i.  Teostatakse mitmesuguseid treimistöid va keermestamine . 
ii.  Tavaliselt väikegabariitsed pingid. 
iii.  Kasut: aparasdiehituses ja hobipingid. 
b.  Universaal 
i.  Erinevalt lihtsatest treipinkidest on universaalsetel  pinkidel  võimalus lõigata 
keeret (käigukruvi). 
c.  Revolver 
i.  Töödeldakse  detaili  lõikeriistadega,  mis  on  kindlas  järjekorras  kinnitatud 
revolverpeale või ristsupordile. 
ii.  Töökäiku  juhitakse  piirajatega,  mis  määravad  kindlaks   pikki   ja 
ristiettenihked, kindlustades sellega nõutud täpsuse. 
iii.  Küllalt suure tootlikusega. 
d.  Karusell 
i.  Ette nähtud suure läbimõõduga ja väikese pikkusega detailide töötlemiseks. 
ii.  Plaanseib on asetatud horisontaalselt ja pöörleb vertikaalse telje ümber. 
iii.  Eristatakse : 
1.  Ühesambalised, 
2.  Kahesambalised. 
e.  Automaat 
i.  Peale  töökorda  seadistamist  detailide  töötlemine  toimub  töölise  osavõtuta. 
Töölise ülesanne on perioodiline laadimine materjaliga  (varbmaterjal). 
ii.  Seadistamine toimub tavaliselt nukkvõllide vahetamisega. 
iii.  Jagunevad ühe ja mitmespindlilised. 
f.  APJ treipingid 
i.  Töötlemine toimub vastavalt eelsisestatud numbrilise programmi abil. 
ii.  Suur tootlikkus ja paindlikus. 
12. Töötlemise  masinad
 
13. Instrumentide  markeering  vaata slaididelt läbi 
14. Lõiketöötlemise protsess 
a.  Defineeritud geomeetriaga lõikeriistaga  lõikamine  ( treimine , freesimine); 
b.  Defineerimata geomeetriaga lõikeriistaga lõikamine ( lihvimine ); 
c.  Mittekonvensionaalne lõikamine (laastuvaba); 
15. Lõikeprotsessi füüsikalised alused 
a.  Soojuse  eraldumise  tagajärjel  tööriistal  intensiivistub   kulumine   ja  toorikul  muutub 
pinna täpsus ja saavad mõjutada mehaanilised omadused. 
b.   Lõikejõud , deformatsioon , pinna kvaliteet, kulumine. 
16. Soojuse eraldumine lõikeprotsessis 
a.  80% eralduvast soojustest viib laast lõiketsoonist minema 
b.  20% jaguneb võrdselt tooriku ja  lõikeriista  vahel. 
c.  Temp. mõjutab toorikut suhteliselt vähe. 
d.  Lõikeriista  tipus võib temp. tõusta 1000⁰C 
e.  Suureneb lõikeriista kulumine. 
17. Lõiketemperatuur 
a.  Lõiketemperatuuriks loetakse  suurimat temp. tööriista laastuga koormatud osas. 
b.  Mõjurid: 
i.  Suurema tugevusega materjalide töötlemisel eraldub rohkem soojusenergiat. 
ii.  Plastsete  materjalide  töötlemisel  on  temp.  kõrgem  kui  sama  tugevusega 
rabeda materjali töötlemisel. 
iii.   Ettenihe  ja lõikesügavus  suurendamine  - temp. tõus. 
iv.   Lõikekiirus suurendab temp oluliselt (efektiivsuse tõus). 
18.  Jahutamine  
a.   Jahutusvedelik vähendab temp. 100..200⁰C, 
b.  Kannab laastu lõiketsoonist eemale, 
c.  Hõõrdumise vähendamine, 
d.  Töödeldava detaili jahutamine, 
e.  Vähendab tööriista kulumist, stabiilsus mõõtmetes. 
19. Laast 
a.  Laast  tekib  lõikeriista  ning  töötlemisel  toimivate  liikumiste  koosmõju  tulemusena 
mahalõigatavale materjali kihile . 
b.  Lõigendis  tekkivate  elastsete  ja  plastsete  deformatsioonide  ja  purustavate  pingete 
tulemusena murtakse töödeldavalt pinnalt lahti osakesed – elementaarlaastuks. 
c.  Elementaarlaastud liituvad omavahel. 
 
 
20. Laastu tüübid 
a.  Murdelaast 
i.  Tekib  rabetate  materjalide  töötlemisel.  Suur  lõikejõudude  muutumine  – 
löögiline koormus ,  vibratsioon , lõikeriista löögitaluvus. Avaldab negatiivset 
mõju detaili pinnale. 
b.  Astmeline (lüli-)laast, 
i.  Tekib  plastsete  materjalide  töötlemisel  väikestel  ja  keskmisel  lõikekiirusel. 
Lõikejõud  on  suhteliselt   konstantne   kuid  põhjustab  vibratsiooni  ja 
intensiivset kulumist. 
c.  Voolav laast 
i.  Tekib sitkete materjalide töötlemisel keskmisel ja suurel lõikekiirusel. Eeldab 
suure soojuspüsivusega ja kulumisega terikut. 
21. Laastu mõõtmed 
a.  Laastu kuju ja mõõtmed on seotud: 
i.  Lõikesügavusega, 
ii.  Ettenihkega, 
iii.   Tera  peanurk plaanis. 
22. Voolava laastu tüübid 
a.  Sirge voolav laast, 
b.  Voolav ebakorrapärane laast, 
c.  Kruvispiraali keerduv laast, 
d.  Kruvispiraali keerduv murduv laast, 
e.  Tasapinnalisse  spiraali  keerduv murduv laast, 
f.   Spiraalsed laastu tükid, 
g.  Ebakorrapärase kujuga tükid, 
23. Lõikejõud 
a.  Jõudu,  mida  on  vaja  lõigendis  purustavate  pingete  tekitamiseks  ja  hõõrdejõudude 
ületamiseks, nim. lõikejõuks. 
b.  Pinna täpsus, kinnitusjõudude määramine, pingi valik. 
24. Tera esinurga mõju 
a.  Lõikeriista   esinurk   mõjutab  oluliselt  materjalilõikamisel  tekkivate  jõudude  suurust. 
Suurempositiivne esinurk vähendab materjali purustamiseks vajalikku jõudu 
 
 
25. Lõikekiiruse mõju  
a.  Lõikekiiruse kasvades suureneb temp., millega kaasneb hõõrdejõudude vähenemine 
laastu ja tera esipinna vahel. 
26. Lõikeriista materjali mõju 
a.  Laastu ja tooriku kontakteeruvate pindadel tekkivate hõõrdejõudude suurus on sõltuv 
hõõrdetegurist nende pindade vahel. 
27. Tööriista kulumise 
a.  Kulumisel lõikeriista lõikevõime väheneb ja suurenevad lõikejõud. 
b.  Norm. kulumise korral võib lõikejõud suureneda  30...50% 
28. Jahutusvedeliku kasutamine 
a.  Lõikejõud väheneb peamiselt hõõrdejõudude vähenemise arvelt, kuna jahutusvedelik 
on määriva toimega. 
29. Lõikevõimsus 
a.  Ühes ajaühikus lõikeprotsessis laastu eraldamisel tehtav töö, 
b.  Seadme koormus, 
c.  Leides koguvõimsust peame arvestama seadme enda kasutegurit η=0,7..0,9 
30. Põhimõisted 
a.  Põhiliikumised – Tagavad lõikeprotsessi  pidevuse . 
b.  Põhiliikumisteks loetakse: 
i.  Lõikeliikumine – liikumine mis tekitab laastuvõtmise protsessi. 
ii.  Ettenihkeliikumised – liikumine mis tagab pinna töötlemise kogu ulatuses. 
c.  Abiliikumised  –  lõikeprotsessi  ettevalmistavad  ja  lõpetavad  liikumised.  (Tooriku 
paigaldamine, laastu eemaldamine) 
31. Lõikereziimide elemendid 
a.  Lõikekiirus  
i.  Väljendab lõikeriista ja töödeldava pinna omavahelist liikumist 
b.  Ettenihe 
i.  Lõikeriista ettenihkeliikumise suunalise liikumise kiirus 
c.  Lõikesügavus 
i.  Mahalõigatava materjalikihi paksus. 
32. Materjali eemaldamise määr 
a.  Iseloomustab ühes ajaühikus eemaldatavat materjali kogust “ruumala” 
 
 
33.  Tipuraadius vs Pinnasiledus 
a.  Tera tipuraadius mõjutab oluliselt pinna  karedust . Mida suurem on tera tipuraadius, 
seda madalamad kujunevad töödeldud pinnale jäävad töötlemisjäljed sama ettenihke 
korral. 
b.  Valmistatakse 0,2....2,4 mm. 
c.  Oluline valik lähtudes pinnasiledusest. 
d.  Suure tipuraadiusega  terad sobivad töötlemiseks suure ettenihkega. 
e.  Suurem oht vibratsioonile.