ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge. Selle tulemusena saame mittekvaliteetse keerme, mille osa keermeniite võib olla purunenud, ka keermepuur võib kinnikiiluda ja puruneda. Eriti juhtub see pehmete ja sitkete materjalide keermetamisel. Et garanteerida keerme kvaliteeti ja vältida keermepuuri purunemist, tuleb puuri läbimõõt keerme alla valida tabelist ja kui puudub võimalus eelpool kirjeldatud viisil toimida, siis võib puuri läbimõõdu leida järgnevalt:
v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid. Torukeerme ja tollkeerme erivevus-Torukeermel on ümardatud harjad ja saadav liide on piludeta. Nimimääduks võetakse tinglikult selle toru siseläbimõõt tollides, mille välispinnale lõigatakse keere. Väliskeerme lõikamise tööriistad- väliskeermelõikur Sisekeerme lõikamise tööriistad- keermepuur, pöördraud Keermesliidete lukustamsvõimalused.. Hõõrdejõu suurendamine liite detailide kontaktpinnal. Piiraja kasutamine, mis takistab detailide suhtelist pöördumist, keermeliim. Keerme mahatuleku vältimine- Õige tugevusega komponentide kasutamine. Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine. Kirjelda meeterkeeret- profiil moodustab võrdkülgne kolmnurk, mille tipp on maha lõigatud
Suure efektiivsusega kuna vähem läbimeid on vaja keerme töötluseks. Töörada peab olema pikem. Lõikejõud on suuremad võrreldes eelmistega. Valik profiile –kõige laialdasemalt levinumad. Lõikesügavus 9 o Optimaalse tera tööea tagamiseks peaks detaili läbimõõt olema maksimum 0.14 mm suurem nominaalsest keerme läbimõõdust. Lõikesügavus minimaalselt 0,05mm. Keermepuur o Eeldused: Valida õige keermepuur vastavalt avale ja töödeldavale materjalile. Kinnitada keermepuur jäigalt. Puurida õige läbimõõduga ava. Valida õige lõikekiirus. Õige jahutusvedelik. Kontrollida ettenihet (keerme samm). Valida õige rakistus (keermestuspadrun). “Ühtlane ettenihe enne materjali sisenemist”. o Tüübid: Sirge lõikeservaga (Kõige laialdasemalt levinud; Võimalik kasutada
1-1020-031A1- NM H10F 5. Puur: CoroDrill 860.1-0650-020A1-NM H10F 6. Puur: CoroDrill 860.1-0550-044A1-NM H10F 7. Keermepuur: CoroTap E305M6 2. 1. Otspind 22 x 55,5 mm, l = 1mm Seade: Haas VF-3SSYT 2. Kontuur 20 x 53,5; Ühelt poolt R = Rakis: Masinkruustangid 10mm; l = 1mm Tööriistad: 1. Terik: CoroMill 790 R790-160431PH- NM H13A
Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid. Puurimist kasutatakse läbivate ja umbavade saamiseks ja ülepuurimiseks. Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala. Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450..
Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. 3
kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125
ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk.
Padru koosneb malmist või terasest korpusest millel on T kujulised sooned ning trapets keermekruvist. Padrunile võib detaile kinnitada ka klambrite abil. 19.Tsangpadruneid kasutatakse varbmaterjali töötlemisel, kinnitus toimub mehhanilselt hüdro või pneumoajamiga. 20.Magnetpadruneid kasutatakse õhukeste detailide töötlemisel. 21.Keermestuspadrun keermepuurile kus keermepuur ei ole jäigalt kinnitatud vaid tal on lubatud teljesuunaline paari mm liikumine, lõpu sidurdamisega või ilma. Keermestuspadrun keermelõikurile-silindrilise kinnitusega ja VDI kinnitusega. 22.Tornpadrunid on lihtsa ehitusega ja kasutatakse puks tüüpi detailide väljatöötlemiseks, suur tsentreerimistäpsus, kinnitusmehhanism on manuaalseid kui ka ajamiga. 23.Tsentreid kasutatakse võllitüüpi detailide töötlemiseks tsentrite vahel või detailide toestamiseks. Terviktsentrid,
Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink, samuti horisontaalpuurpink e. sisetreipink. Vertikaalpuurpingil (sele 2.41) kinnitatakse töödeldav toorik töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav
1) Avardit kasutatakse puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks. Avardiga töötlemisel suurendatakse puuritud ava läbimõõtu ja saavutatakse suurem täpsus. 2) Hõõritsat kasutatakse avade viimistlemisel suurea täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. 3) Süvistiga töödeldakse puuritud avade otspindu puuritud avale ristipinna või koonilise pinna saamiseks. 4) Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. Lõikeprotsessi katakteristikud puurimisel: 1) Kinemaatilised karakteristikud on seotud puuri lõikeliikumistega. Pealiikumine on puuripöörlemine, lõikekiirus v on puuri lõikeserva pealiikumise suunaline kiirus välisläbimõõdul. Puurpingid: Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink.
Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48.Freesimine, karakteristikud CNC-tehnoloogia abiga töötlemisprotsessid on võimalik Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks automatiseerida
Hõõritsat -avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis pinnakareduse saamiseks pärast avardamist; 4) annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. Süvistiga- töödeldakse puuritud avade otspindu Arvjuhtimist kasutatakse kõikides avale ristpinna (poldi mutrialuseks pinnaks); 5) töötlemispinkides: treipinkides, freespinkides, Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. puurpinkidel, lihvpinkidel ja eriotstarbelistel 10) CNC pingid pinkidel. CNC (computer numerical control) - arvutijuhtimisega robot-tööpink. 1) Fe-Fe3C faasidiagramm (a) ja sulamite Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel struktuuriosad toatemperatuuril (b) määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest
20...10 µm). Terakasvajat saab vältida, kui 1) töötada optimaalse lõikekiirusega. Terakasvaja moodustub kõige inten- siivsemalt lõikekiirusel 7...80 m/min (vt.joon. c). Väikesel lõikekiirusel (kuni 7 m/min) ei ole lõikepiirkonna temperatuur küllaldane terakas- vaja paakumiseks ja karastumiseks. Suurel kiirusel (üle 80 m/min) ei jõua kasvaja keevituda terale seetõttu, et kiiresti libisev laast viib ta kaa- sa. Mitme lõikeservaga kiirlõiketerasest tööriista (hõõrits, keermepuur) ja kujuteraga, s.t. väikest pinnakaredust andva lõikeriistaga, tuleb töötada väikesel lõikekiirusel. Kermisplaatidega terade ja avardite korral peab lõikekiirus olema suur; 2) esipinda plankida või poleerida. Sel puhul hõõrdumine laastu ja tera vahel väheneb järsult, samuti väheneb laastu pinnakihi pidurdumine ning terakasvajat praktiliselt ei teki; 3) kasutada määret. Kui tera pinda hästi määrida, siis tekib terakasvajat vähem. Vibratsioon
sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera, mahalõikamise treitera, kujutreitera). · puurpinkidel- puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Töödeldakse ka juba varem saadud avasid. Kasutatavad lõikeriistad: keerdpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur, kombineeritud avardi-süvisti. · höövelpinkidel- töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeriistaks höövellõikurit. · freespinkidel- lõiketöötluse universiaalsemaid tehnoloogilis protsesse. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid, sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu
Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48.Freesimine, karakteristikud CNC-tehnoloogia abiga töötlemisprotsessid on võimalik Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks automatiseerida
keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge. Selle tulemusena saame mittekvaliteetse keerme, mille osa keermeniite võib olla purunenud, ka keermepuur võib kinnikiiluda ja puruneda. Eriti juhtub see pehmete ja sitkete materjalide keermetamisel. Et garanteerida keerme kvaliteeti ja vältida keermepuuri purunemist, tuleb puuri läbimõõt keerme alla valida tabelist ja kui puudub võimalus eelpool kirjeldatud viisil toimida, siis võib puuri läbimõõdu leida järgnevalt:
puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (üle- puurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistle- miseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakare- duse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugi- pinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõiku- reid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõrit- setakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puur- pinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink, samuti horisontaalpuurpink e. sisetreipink. Vertikaal- puurpingil (sele 2.41) kinnitatakse töödeldav toorik töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Avade
annaabi.ee 
