1) lõikeriistad -, , käärid, viilid, keermepuurid, -lõikurid, abrasiiv tööriistad (käiad ja pastad). 2) abi tööriistad -, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud 3) lukksepa -koostamis tööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, nurgamõõdik.
Kinnitada keermepuur jäigalt. Puurida õige läbimõõduga ava. Valida õige lõikekiirus. Õige jahutusvedelik. Kontrollida ettenihet (keerme samm). Valida õige rakistus (keermestuspadrun). “Ühtlane ettenihe enne materjali sisenemist”. o Tüübid: Sirge lõikeservaga (Kõige laialdasemalt levinud; Võimalik kasutada enamus materjalide korral; Tavaliselt lühike laast; Pime ja läbiv ava); Keermepuurid üle ühe niitidega (Sobib “pehmete” materjalide töötlemiseks; Väiksem takistus ning vajalik pöördemoment; Jahutusvedelikul on kergem jõuda lõiketsooni; Pime ja läbiv ava); Spiraalse tipuga keermepuurid (Lükkab laastu ettepoole; Tugevam lõikeserv; Lükkab emulsiooni ettepoole; Läbivate avade töötlemiseks); Keermepuurid laastusoonega ainult lõikeosal (Sama
Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne.
vastu. Lõikehammaste tagatahud kukaldatakse spiraali järgi, mis tagab hammaste püsiva profiili pärast teritamist. Täpsete ja puhta pinnaga keermete lõikamiseks läbiaukudesse, pehmete ja sitkete metallide puhul, kasutatakse laastusooneta keermepuure. Sellistel puuridel on lühikesed kruvijoonelised laastusooned a ainult juhtosas. Soonte pikkus on 6...10 mm ja kaldenurk telje suhtes 9...120. Keermetamisel väljub laast puuri liikumise suunas. Umbaukude keermetamiseks laastusooneta keermepuurid ei sobi. Keermepuuri konstruktsiooni määrab kasutamise eesmärk. Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks. Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek raskendatud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni
Sellised Freesmasinad said peamiseks freesimisvaldkonnas 1980 ehitati 1 kvartalis neid masinaid miljon. Peale 80ndaid kasutatakse Bridgeporti freesmasinaid siiani kuid nendega hakkasid konkureerima CNC pingid mida üritati läbi arvuti/koos arvutiga kasutada. 5. Keermestamine Freesimine on lõikeprotsess mille käigus tehakse millegisse näiteks mingi auk, kui freesil on kindel muster, siis on võimalik keermestada eelnevalt tehtud auk sellejaoks on eraldi keermepuurid. Kõige täpsemaid keermeid saab teha CNC pingiga, millega tagatakse maksimaalne töökiirus ja täpsus. Lisaks: https://www.youtube.com/watch?v=rDnavOlGcdc Keerme freesid. 6. Kaasaegne Freesimine Kaasajal freesitakse kõige rohkem professionaalsete CNC frees pinkidega. Lisaks on kodudes liikvel ka täiesti teiseotstarvetega freese(näiteks Mullafrees). CNC freesimisega tehakse pigem mitte väga suuri asju näiteks tehakse ehteid, juppe, emaplaate jne on võimelised ka
FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD · Pingi kruustangid (mitmesugused) · Universaalsed jagamispead · Pöördlaud · Kinnitusklambrid · Kinnituspoldid (mitmesugused) · Alused · Prismad · Kaugusepiirajad 8 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL · Lõikeriistad - lõiketerad, spiraalpuurid, tsentripuurid, freesid, keermelõikurid, keermepuurid, hõõritsad, avardid, abrasiivlõikeriistad jms. Käsilõikeriistad: meislid, kärnid, tornid, viilid, saed, kaabitsad jms. · Mõõteriistad - joonlaud, nihik, kruvik, keermekammid, kaliibrid (sise ja välis), nurgikud, rismus, nihikrismus, vesi- lood, etalonid, profilomeetrid jms. · Abitööriistad - tsentrid (pöörlevad ja mittepöörlevad), mitmesugused võtmed, kruvikeerajad, vasarad, harjad.
Ava sügavust saab reguleerida ka puurile sobivasse kohta metallist või puidust piireli kinnitamisega. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb koheselt teritada. Keermetamine on keermelõikamine. Keermetamist võib teha nii käsitsi, kuid ka erinevate masinatega (sealhulgas puurpingi, treipingid). Keermetamiseks kasutatavate lõikeriistade hulka kuuluvad keermeterad, keermekammid, keermepuurid, keermelõikurid, keermelõikepead ja keermefreesid. Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks alustele või vundamentidele. Liikumatud liited võivad omakorda olla
59 Kruustangide ülesseadekõrgus: a viilimisel; b raiumisel rööpkruustangides; c raiumisel sepakruustangides. joon. 60 2.3. Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne.
annaabi.ee 
