: a. Toorikute ja detailide koguarvu b. Tootmisest välja tulevate detailide arvu c. Üheaegselt tootmisse antud toorikute arvu d. Aastas valmistatavate detailide arvu 6 : 3,00 Operatsiooni(siirde) eskiisikaardil peavad olema näidatud: : a. Operatsiooni(siirde) eskiisselliselt, kui reaalselt pingis, töödeldavad pinnad, töötlemismõõdud tolerantsidega, baseerimisskeem, vajalik pinnakaredus b. Lõikeriist, töödeldavad mõõdud tolerantsidega, vajalik pinnakaredus c. Detaili joonis, lõikeriist, töödeldavad mõõdud, baseerimisskeem 7 : 3,00 Mis on tootmise ettevalmistamise põhinõuded? : a. Konstruktsiooni tehnoloogilisuse tagamist, valmistusprotsesside projekteerimist ja rakistuse projekteerimist ning valmistamist b. Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise konstruktiivset ettevalmistust
010 mm Repeatability Ru 0.004 mm Machine size Machine height 2940 mm Floor space 2510 x 2665 mm Mass of machine 5830 kg 6 1.3. Tehnoloogiliste reziimide valik ja arvutused 1.3.1. Otspinna freesimine Lõikeriist: Sandvik CoroMill R390-050Q22-11M [2:A30] Dc = 50 mm Hambaid freesil zn = 5 Lõikeplaat: R390-11 T3 04E-P4-NL [2:A40] Materjal: CD10 30.21 Soovitatav lõikekiirus Vc = 1880-1745-1615 m/min. Valin Vc = 1745 m/min. [2:A230] Laastu max. paksus hex = 0,15 mm Leian ettenihe hambale fz: 0,15 = = = 0,15/ 1 Leian spindli pöörete arvu n:
pöörlemist.Treimise ajal kasuta alati kaitse vahendeid (prille,kaitsemaski,kitlit jne).Lähenda peitel pöörlevale toorikule sujuvalt.Ära pidurda treipingi spindlit käsitsi, lase masinal pärast väljalülitamist iseenesest seiskuda. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Treipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Treipingi käigukast sai 19. sajandil eeskujuks autode käigukasti loomisel. Treipingiga saab treida,freesida,lihvida ja puurida. Esmalt kinnitatakse toorik rakiste abil masina külge. Teisalt kui masin juba töötab ,siis tuleb treitera vastu toorikut asetada ja kihte laastude haaval maha võtma kuni
Jaanus Mitt Elektrilised tööriistad Lintsaag (bandsaw) Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks. Tikksaag (stigsag) Tikksaag on elektriline käsitööriist puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver)
5 9 3 Kodutöö on tehtud eeldusel et on tehtud lõiketöötlus kaldenurkade eemaldamiseks. Töödeldavaks materialiks valutehnoloogia kodutöö põhjal on valuteras. Marsruuttehnoloogia Järjekord Paigaldus Töödeldav Mida tehti Lõikeriist Lõikeriista pind materjal 1. 1. Otspind Otspinna lõiketöötlus Otsalõiketera
2 Otspind Treimine 3 Välimine silindriline pöördpind Treimine 4 Otspind Tremine 5 Sisemine silindriline pöördpind Treimine 6 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 7 Sisemine otspind Treimine 8 Faasid 2*45° Treimine 9 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 1. Lõikeriist ja materjal Treimise korral kasutatakse kõvasulamitest lõikeriistu. ISO 513 järgi valin materjaliks P10, sest sellega töödeldakse teraseid(siluv treimine). 2. Kinnitusmoodus. Skeem. · Toorik kinnitatakse ava(d=55mm) kaudu kolmepakilisse padrunisse. Esmalt töödeldakse otspinnad otsatreiteraga(2 ja 4). Seejärel treitakse silindrilised välispinnad (1 ja 3) pikitreiteraga. Sisetreiteraga töödeldakse sisemine silindriline pind(5) sisetreiteraga ja
Pingid on oma konstruktsioonilt sellised, et tühikäigu kiirused on töökäigu kiirustest suuremad. Paksuspink Paksusmasinas ehk paksushöövelpingis töödeldakse toorik vajalikku paksusesse. Paksushööveldamisel toimub etteanne etteandevaltside abil. Metalltreipink Metalltreipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Metallilõiketreipink peab olema küllalt võimas, jäik (värisemiskindel), võimaldama suuri lõikekiirusi, olema kaua vastupidav, töötamisel ohutu ja lühikese masinaajaja abiajaga. Ketassaepink Ketassaepingi läbimõõt on 140-300 mm. Käsiratta abil saab saeketast kallutada 45º. Saeketast tõstetakse ning
o Töötlemisvaru on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinnakvaliteedi tagamiseks. Tehakse vahet töötlemisvaruga siirdele ja üldise töötlemisvaruga. 4. Soonte töötlemine Lõikeriista asetus tooriku teljest o Lõikeriista paigalduse viga võib olla ±0.1mm. Tööriista vale paigaldus toob kaasa pealõikeserva ning tagatahu ja detailivahelise nurga muutuse. Lõikeriist peab olema seatud 90⁰ nurgaga. Mida väiksem tööriista väljaulatus, seda parem tulemus. Lõikeplaadi nurga suurendamine vähendab lõikejõude, kuid nõrgestab teraplaati. Valida võimalikult kitsas lõikeserv. Laiemal lõikeserval suurem jäikus, parem soojustaluvus, pikem tööiga kuid ka suuremad lõikejõud ning oht vibratsioonile. Kui on vaja saavutada ilma kraadita detail tuleks kasutada nurga
peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel ja paksendamisel, samuti nende stantsimisel. Puidu lõikamisel on lõiketsoonis kõrge temperatuur (600...800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Kaasaegne puidulõikeriist töötab suurtel lõikekiirustel ja perioodilise löökkoormusega, seetõttu peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel japaksendamisel, samuti nende stantsimisel
Üliõpilased: Demos Pulk Carl Joosep Piirfeldt Juhendaja: Mihkel Laurits Tallinn 2011 Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine Ope- paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriist lõikekiirus ettenihe lõikesügavu spindli rats- e siirde sisu (V) (S) s (t) pööret ioon m/min mm/p mm arv (p/m) I 1. 1. otspinna 3 pakiline =90° 63 0,1 1 800
Vali üks: a. lõikesügavuse vähendamine b. lõikekiiruse suurendamine c. ettenihke suurendamine d. ettenihke vähendamine Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Karbiidkermiseid e. kõvasulameid kasutatakse reeglina lõikeriistades järgneval kujul: Vali üks: a. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega ja mehaaniliselt kinnitatud tera keha külge b. lõikeriist on tervikuna valmistatud karbiidkermisest c. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera keha külge d. ainult terik on valmistatud eraldi plaadikesena ja tera keha külge liimitud Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mittetraditsioonilisi töötlemismeetodeid iseloomustab: Vali üks: a. lõikeprotsessis laast eemaldatakse teriku abil mehaaniliste jõudude toimel b
Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise
Rakised Ettenihe Fn toimub liikumine töötlemise suunal: Ø ja Lõikeriist pöörlemissagedus n Siirde nr. (m/min) (mm/p)
Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. Radiaalpuurpin Püstpuurpink k 1
Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides.
Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist- ja kaldettenihet. Treida on võimalik tangentsiaal-, telg-, ja radiaalsuunas. Tangentsiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördkeha suhtes lõiketasapinnas puutujasuunaliselt ja lõikeriist liigub piki- või kaldettenihkega . Seda lõikamisviisi kasutatakse pikkade ja peente esemete välistreimisel. Telgsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel ja lõikeriist liigub jällegi piki- või kaldettenihkega. Seda lõikamisviisi kasutatakse lühikeste ja jämedate esemete välis- ja sisetreimiseks. Radiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel, kuid lõikeriist liigub ristiettenihkega pöördkeha raadiuse suunas. Seda
29. guljass-teravamaitselises kastmeshautatud lihakuubikud 30. hooldusaine- on nii põrandate kui ka mööbli hooldamiseks 31. hoolduskoristus- regulaarsete ajavahemike järel toimuv koristamine viisil, mis on määratletud teeninduslepingus/koristusjuhendis 32. Ibrik- 12-25 cl mahuga pealt ahenev varrega kooniline nõu türgi kohvi serveerimiseks 33. julienne- ribadeks tükeldatud köögivili 34. jääkohv- kõrges klaasis olev külm kohv 35. jääplokk- jääst alus 36. kaabits- on lõikeriist millega saab metallist pinnalt eemaldada väga õhukesi laaste 37. kaitseaine- aine, mida kasutatakse pindade kaitsmiseks. Aine võib jätta pinnale kaitsekihi või küllastada pinda 38. kakao- kakaopulbrist, suhkrust ja piimast või koorest kuum jook 39. Kali- on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook 40. kanape- väike kokteilivõileib püstijalavastuvõttudel, baarides 41
Kiirustamine Tähelepanematus Jõudis lõikamisega metallplaadini, millele ta tähelepanu polnud pööranud Nurklihvija korpus puudutas ette jäänud metallplaati ning lõikeriist muutis lõikenurka ja kiilus kinni. Nurklihvija pääses töötaja käest ning vigastas reit. Kannatanu sai kerge vigastuse: vasaku reie lahtine haav.
Vali üks: a. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga b. muutub kõvemaks kalestumise tõttu c. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud d. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Karbiidkermiseid e. kõvasulameid kasutatakse reeglina lõikeriistades järgneval kujul: Vali üks: a. lõikeriist on tervikuna valmistatud karbiidkermisest b. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera keha külge c. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega ja mehaaniliselt kinnitatud tera keha külge d. ainult terik on valmistatud eraldi plaadikesena ja tera keha külge liimitud Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine vastava mõõtühikuga. 6. Kuidas määratakse istutolerantsi ja mida ta näitab? Koostamise täpsust iseloomustab istu tolerants , mis näitab, kui palju erineb lõtk valmisliidetes. TS = Smax - Smin = 0,075 - 0,025 = 0,050 mm. 7. Miks saadakse detaili töötlemisel kare pind? Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra profiili hälvete aritmeetiline keskmine. 9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid .
3. Kui detail kinnitatakse kas pneumo-, hüdro- või elektromagnetilise rakise abil, tuleb olla tähelepanelik, et ei vigastaks rakise vedeliku- või õhutoitetorusid või elektrijuhtmeid. 4. Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse. 5. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 6. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. 7. Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. 8. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. 9. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 10. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. 11
margist. 29. A ja B tähtedega. 34. kontroller on tööpingi " aju", mis paneb liikuma tööpingi teljed ja annab käsklused abimehhanismidele (kinnitused, vaakumpump jne.) 35. Arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus programm tehti käsitsi. 36. Arvutipõhine arvutijuhtimisega tööpink (raaljuhtimine). Numbriliselt juhitav tööpink, programmide ettevalmistamisel kasutatakse arvutit. 37. CNC juhtsüsteemi põhielemendid on: Joonis, tehnoloogija, lõikeriist, pingiandmed, juhtprogramm, lugemisseade, vahemälu, andmetöötlus, mikroprotsessor. 38. juhtsüsteemi liigitus: Töömehhanismi liikumise järgi, Interpolaatori tüübi järgi, Programmi võimaluste järgi, Programmi lause kuju järgi, Informatsiooni kodeerimise koodi järgi, Juhtprogrammi infokandja järg, Korrektsioonide andmise võimaluste järgi, Tööreziimide järgi, Juhtsüsteemi mälumahu järgi . 39. töömehhanismide järgi liigitus: Täisnurkne juhtimine, Positsioonjuhtimine,
joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks. Treimistöödel kasutatakse mitmesuguseid lõikeriistu. Nende kõigi töö- põhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukuju- line. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toi- mel tooriku pinnakihti ja eraldab selle ( vt.joon. ). Tooriku surutud pinnakihis tekivad sisepinged. Teriku edasisel sissetungimisel sisepinged pinnakihis kasvavad. Kui sisepinged ületavad metalli molekulidevaheliste sisejõududega määratud pinge, eraldub tooriku pinnakihist kokkusurutud element ja tõuseb mööda treitera esipinda üles
TÖÖDELDAVA PINNA KUJU JÄRGI KAREDUSE JÄRGI · Sirged · Koorivtöötlemise terad · Pööratud peaga · Siluvtöötlmise terad (vasakule, paremale) · Venitatud peaga 11 SPIRAALPUURI OSAD, GEOMEETRIA · Juhtservad 12 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED Lõikeriist puruneb järgmistel põhjustel: · Löökide tagajärjel · Vale lõikereziimi valiku tagajärjel · Vale tööriista kõrguse seadmise tagajärjel (alla või ülesse poole pöörlemistelge) · Vale detaili või tööriista pöörlemissuuna tõttu · Otspinna lõikamisel kui tera liigub üle pöörlemistelje 13 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS
erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal. Vastavalt sisselõikamisele vähendatakse järk - järgult kallet, kuni saetee on jõudnud tooriku vastasservale. Siis aga lõigatakse juba rõhtasendis. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemisoperatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli ja vasara abil. Meisel on kõvast ja sitkest tööriistaterasest valmistatud kiilukujuline lõikeriist, mille lõikenurk on vahemikus 35-70°, sõltuvalt töödeldava metalli omadusest. Meiseldamisel hoitakse meislit vasku käega (joon. 1), nii et pöial ja esimene sõrm ei suruks meisli keha liiga kõvasti, meisli laubale lüüakse aga raskema (300-500 g) vasaraga. Tavaliselt meiseldakse kas alasil või kruustangide vahel. Joon. 1 Alasil saab tükeldada kuni 5 mm leht- või lattmaterjali (joon.2). Sel juhul seatakse
elektromagnetilise rakise abil, tuleb olla tähelepanelik, et ei vigastaks rakise vedeliku- või õhutoitetorusid või elektrijuhtmeid. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse. · Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. · Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. · Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. · Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni.
Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Puurimist kasutatakse: Select one: a. väliskeerme lõikamiseks b. läbivate ja umbavade saamiseks c. tasapindade töötlemiseks d. väliste silinderpindade saamiseks Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikeprotsessi mehaaniline töö muutub suures osas soojuseks, mille tulemusena kuumenevad: Select one: a. ainult lõikeriist b. terik, laast, detail c. ainult ümbritsev keskkond d. ainult töödeldud detail Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõiketöötlemise protsessi parameetrite iseloomustamiseks kasutatakse nn. Taylori valemit. Sellest valemist võib teha järgmise järelduse: Select one: a. mida väiksem on valemis kasutatud teriku materjali iseloomustav astmenäitaja m , seda
Kõvast materjalist otsak surutakse kindla jõuga uuritava materjali pina ja mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõtu Teramaterjli kõvaduse suurenemisel tera kulumiskindlus paraneb ja tera terituste vaheline aeg pikeneb . Suurem kõvadus tähendab kallimat ja sealjuures hapramat (rabedamat) teramaterjali Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF- Plaat ) Lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerimist Sitkuse vastandomadus on haprus Materjal on seda sitkem, mida rohkem saab teda vormida ja painutada enne kui ta murdub . Tera,aterköi sitkus on puu ehituse ebakorrapärasuse tõttu oluline tähendus puidutööstuses, kus tera koormatakse (VÄSITATAKSE) ebaühtlaselt
kiht. Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised:
kiht. Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised:
Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised:
N30 G40 G80 N40 T130 M03 N50 S180 M06 N60 G53 X5 Y5 N70 G1 Z-10 F2500 Programmi töötlused N80 G1 X0 Y0 F3500 N90 X100 ......... N140 G0 Z50 Programmi lõpp N150 M05 N150 M02 Programmi lause Juhtprogrammi lause koostis on reglementeeritud DIN-normidega. Tänapäeval juhtprogrammi koostamisel on kasutusele võetud spetsiaalne keel- CLDATA. Lause struktuur ja sõnade järjekord Lause Ette- Koordi Inter- Ette- Spindli- Lõikeriist Abi- numbe valmistavad - poleerimis- nihe pöörlemi a number funkt r funktsioonid naadid parameetrid s- ja korrek- sioon sagedus tsioon N G X,Y,Z, I,J,K F S T M U,V,W, P,Q,R, A,B,C Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus A Pöördenurk ümber X-telje B Pöördenurk ümber Y-telje
paksusse. Spooni hööveldamine Spooni hööveldamise puhul, erinevalt enamikust lõiketöötlusviisidest, on laast saaduseks. Spooni hööveldamisel on nii höövelpaku kui ka noa liikumine sirgjooneline. Paku horisontaalse asendi puhul liigub nuga edasi-tagasi ja iga lõike järel tõstetakse pakku spooni paksuse võrra. Vertikaalsele raamile kinnitatud paku puhul võidakse kasutada ka liikumatult kinnitatud nuga ning liikumine anda pakule. Lintsaagpingid: Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb juhikute vahel ning sellest on paljastatud üksnes otseselt saagimiseks vajalik osa. Et saelint on kitsas, saab lintsaega saagida ka mööda kõverat kontuuri. Saetee on 2...5 korda
Pind, mis osaliselt vôi täielikult eemaldatakse lôikamisel. 53. Mis on kinnituspind? Kinnituspind on see pind mille abil kinnitatakse toorik rakisesse. See osa toorikust mis jääb rakise sisse ja mida ei saa töödelda antud hetkel. (võib ühtida seadepindadega) 54. Millest sõltub lõikeserva poolt kujundatava pinna kuju? Sôltub lôikeserva kujust ja sellest, kas pinna kujundamisest vôtab osa ainult pealiikumine vôi resulteeruv lôikeliikumine. 55. Mis on treilõikur? Üheterikuline lõikeriist, mida kasutatakse lõikeprotsessis, kus pöörlev pealiikumine antakase töödeldavale toorikule, ettenihkeliikumine riistale. 56. Millest koosneb treilõikur? Treilôikur koosneb peast ja kinnitusosast. Pea all mõistetakse lôikav kiil (vahetatava peaga nn. plokktreilõikurid või mitte) 64. Milleks on vajalik lõikeriista ja tooriku liikumiste liigitamine? 1) teriku geomeetriliseks kirjeldamiseks, ) lôikeriistade liigitamiseks, 3) lôikeprotsessi matemaatiliseks mudeleerimiseks,
Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste abil tööpingile. Rakisteks on padrun, tsenter, terahoidik jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse. On olemas isetsentreerivad kolmepakilised ja
Juba praegu on võimalik pingi mälus salvestada palju erinevaid programme aga ka detailide jooniseid. 23.Töötlemiskeskused. Töötlemiskeskused http://innomet.ttu.ee/oppetoo/ayx/Toopingid/Keskused.pdf Töötlemiskeskused on arvutiga juhitavad tööpingid, mis on võimelised sooritama mitmesuguseid töötlemisoperatsioone toorikutega, millel on erinevad pinnad ja orientatsioon ilma, et toorikud oleks vaja rakisest eemaldada. Toorik asetseb tööpingi töölaual statsionaarselt, lõikeriist pöörleb ja liigub teljesuunaliselt. Automaatliinide või tavaliste tööpinkide korral toorik viiakse tööpingi juurde. Töötlemiskeskuste puhul töötlemisoperatsioonid viiakse tooriku juurde. Toorikuks võib olla nii tükeldatud materjal kui ka erinevat tüüpi tööristad (survevaluvormide matriits ja tempel, stantside plaadid jne.) kõik, mis vajab töötlemist. Töötlemiskeskuste tüübid: -Vertikaalse spindliga töötlemiskeskused -Horisontaalse spindliga -Universaalsed
kus L on vedru valmistamiseks vajamineva traadi pikkus mm; Do - vedru keskmine arvutuslik läbimõõt mm; n - vedru keerdude arv. 2.6. Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag (joon. 100a), mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Käsisaag: a üldvaade; b saelehe hammaste geomeetria; c ja d saelehe hammaste murdmise skeemid. joon. 100 Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega
suurendamiseks kasutatakse lähtekontuuri (joon. 46), mille hambapea profiil on modifitseeritud. Pea modifitseerimine vähendab dünaamilisi lööke. * Modifitseerimiskõrguse tegur hg 0,45 ja modifitseerimis-sügavuse tegur 0,22 * . Kasutusel on veel hambapea paksendiga nn. protuberantsiga töökontuur. Selle järgi profileeritud lõikeriist lõikab hammastele jalaossa sisendsiirde, mis loob head tingimused hammaste viimistlemiseks (seevertöötluseks või termotöötluse järgseks lihvimiseks). Protuberantsiga töökontuur koosneb kolmest sirgest osast (profiilinurkadega o, MO, KO), mis lõikavad vastavalt hamba profiili kolme erinevat evolventosa: peaprofiili, modifitseeritud evolventosa ja nürimisprofiili. 4.3.7. Nihutusega hammasrattad ja ülekanded
Micrometers are very precise instruments used for measuring. There are two types of micrometers: outside and inside micrometers. The outside micrometer is used for measuring outside dimensions, such as the diameter of a piece of round stock. The inside micrometer is used for measuring inside dimensions, as, for example, the inside diameter of a tube or hole, the bore of a cylinder, etc. VOCABULARY measuring tool mõõteriist cutting tool lõikeriist; lõikur; lõiketera ; marking tool märkeriist ruler/rule joonlaud protractor protraktor; mall ; ; lay out angles nurki märgistama celluloid tselluloid semicircular poolümmargune, poolringjas scribe märkima inside angle sisenurk right angle täisnurk try square/ square nurgik base alus finish õgvendama feeler gauges lehtkaliiber, õhunuga clearance lõtk blade plaat
сварка расплавление kinnisliide – неразъемные соединение õmblus – шов 44 15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele Pinnakaredus Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi (sele 74), rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest. Pinnakareduse all mõistetakse töötlemisel detaili pinnale tekkivaid konarusi, mis moodustavad selle pinna reljeefi. Sele 74. Pinnakareduse Ra määramine ja pinnakaredus Rz Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [µm], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz
annaabi.ee 
