09.2017 Janis Piiritalo 6 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED Töötlemiseks kasutatavad terikud, freesid ja terahoidjate leidmiseks kasutan „Sandvik“ tarkvara „ToolGuide“ [3]. Nimetatud programmi on võimalik etteanda materjali ja APJ tööpingi parameetrid, millest lähtuvalt programm pakub tööriistad koos lõikeparameetritega kaasaarvatud spindli pöörlemissagedus, lõikekiirus ja ettenihe hambale. Esimene paigaldus 3.1.1 Otspinna freesimine Terik: CoroMill 790 R790-160431PH-NM H13A; Dc = 32 mm; zn = 3 Terahoidja: CoroMill 790 R790-032A32S1-16M Lõikesügavus: 1 läbim ap = 0,5 mm, 2 läbim ap = 0,5 mm Spindli pöörlemissagedus: 1 läbim n = 6990 p/mim, 2 läbim n = 7560 p/mim [3] Ettenihe hambale: 1 läbim fz = 0,477 mm/h, 2 läbim fz = 0,440 mm/h [3]
Terituse kvaliteedist Tera nürinedes raadius suureneb Tegeliku kõverpinda isel. Teratipu kõverusraadius Terav tera – raadius 4…6 um Nüri tera – raadius 40….50 um Teratipu kõverusraadiusest sõltub : Töödeldud pinna kval. Lõikejõud ja lõikevõimsus Kulunud lõikeserv – muutnud on esi- ja tagatahu kuju Esitahule tekib nõgusus – esinurk suureneb Tagatahule tekib faas – taganurk väheneb ,. Lõikeliikumised, lõikekiirus ja etteandekiirus:D Puidu masintöötlemisel lõikab puitu pöörleva lõikeinstrumendi küljes olev kiilukujuline tera . Lõiketöötlemise viisid masintöötlemisel : Lõikeliikumised Puidu lõikamine toimub töödeldava materjali ja lõikuri omavahelise liikumise tulemusena : Lõikeinstumendi liikumine mööda oma liikumise trajektoori ehk pealiikumine Detaili liikumine lõikeinstrumendi suhtes ehk etteandeliikumine .
raadiusega R10. Lõikepikkus L2frees = 63 mm, lõikesügavus t2 = 20 mm. Otsfreesi läbimõõt d2 = 4,5 mm 11 3. Puurimine Freespinki ühendatakse puur ning puuritakse detaili külgedest 15 mm kauguselt. Lõikesügavus t4 = 20 mm. Puuri läbimõõt d3 = 11 mm. 12 2. Lõikerežiimid 2.1. Võll Lõikeriistaks on T-Max P shank tool for turning tootekoodiga DSDNN 2020K 12. Operatsioon Diameeter Lõikekiirus Ettenihe Siirete Lõike- Pöörlemis- Aeg tp D (mm) v (m/min) f (mm) arv sügavu kiirus n (s) s (min-1) ap (mm) 1. Koorivtreimine 31 213 0,707 1 2,5 2610 1,122 2
Küsimus 5 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Paigalduseks nimetatakse: Vali üks: a. Kinnitamist ja töötlemist b. Paigaldamist ja kinnitamist c. Baseerimist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist Tagasiside Õige vastus on: Baseerimist ja kinnitamist. Küsimus 6 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõikereziimi põhiparameetrid on: Vali üks: a. Lõikekiirus V, lõikeriista tipuraadius r ja lõikesügavus t b. Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t c. Töötlemisvaru Zo , lõikeriista püsivusaeg T, lõikekiirus V ja lõikeriista materjal Tagasiside Õige vastus on: Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t. Küsimus 7 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Suurseeria ja masstootmise tingimustes põhiliselt kasutatav koostamise vorm on: Vali üks: a
a. Sarnastel detailidel on ühesugused operatsioonid b. Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut c. Erinevat tüüpi detailidel on sama tehnoloogiline marsruut d. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune Feedback The correct answer is: Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut Question 3 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Lõikereziimi põhiparameetrid on: Select one: a. Lõikekiirus V, lõikeriista tipuraadius r ja lõikesügavus t b. Töötlemisvaru Zo , lõikeriista püsivusaeg T, lõikekiirus V ja lõikeriista materjal c. Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Feedback The correct answer is: Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Question 4 Partially correct Mark 1.50 out of 3.00 Flag question Question text Koostamise tehnoloogiliste protsesside projekteerimisel on lähteandmeteks: Select one or more: a
Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõiketeras b. tempermalm c. süsinikteras d. roostevaba teras Küsimus 4 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=68,2 mm ja lõikekiirus V=992 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000, kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. astmetreimine, välistreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d
Hinne 7 / 7 a. keraamika Märgista küsimus b. roostevaba teras c. süsinikteras Kasutajatugi d. tempermalm Küsimus 4 Leidke Ti-sulamist tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku Valmis välimine raadius R=91,5 mm ja lõikekiirus V=473 m/min. Hinne 7 / 7 Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π∙D∙N)/1000, Märgista küsimus kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: 823
Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. astmetreimine, sisetreimine b. astmetreimine, välistreimine c. kujutreimine, välistreimine d. pikitreimine, välistreimine Küsimus 7 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=134,7 mm ja lõikekiirus V=283 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000, kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: Küsimus 8 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Vali üks: a. tera tipu ette materjali, laastu, töödeldud pinna lähialasse, töödeldud pinna tugevus ja kõvadus suurenevad b
Carl Joosep Piirfeldt Juhendaja: Mihkel Laurits Tallinn 2011 Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine Ope- paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriist lõikekiirus ettenihe lõikesügavu spindli rats- e siirde sisu (V) (S) s (t) pööret ioon m/min mm/p mm arv (p/m) I 1. 1. otspinna 3 pakiline =90° 63 0,1 1 800
soon. Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon. Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal. Soone profiil normaallõikes - soone pinna ja lõikeserva normaaltasapinna lõikejoon. Soone profiil ristlõikes - soone pinna ja freesi teljega ristioleva tasapinna (otspinna) lõikejoon. Soone raadius - soone põhja ümardusraadius. Freesimise lõikereziimi elemendid. Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt. Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min. Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min. Freesimisel eristatakse järgmisi ettenihkeid: ettenihe freesi hamba kohta, ettenihe freesi pöörde kohta ja ettenihe minutis.
Tooriku mõõtmed: 50mm ümarteras,6m,15.5 kg/jm . Saetud 1m toorikuteks,vajaminev kogus 111tk. Automaatlaadija max. koormus 295 kg,see tähendab max 19 tk,1m saetud toorikut. Hankimine: www.Bermet.ee 3.Detaili valmistamise siiretel leitavad väärtused: 1. Lõikevõimsus treimisel (ajaühikus lõikeprotsessis laastu eraldamisel tehtav töö,kw) ap – lõikesügavus,mm fn – ettenihe,mm/p vc – lõikekiirus(lõikeriista ja töödeldava pinna omavaheline kiirus), m/min kc – erilõikejõud,N/ mm2 ɳ - masina kasutegur(oma arvutustes kasutan väärtust 0,8) ℜ – teriku tipuraadius,mm f n2 2. Pinnakaredus,(Ra) : Ra = · 56 ( μm ) , kus : ℜ ℜ – teriku tipuraadius,mm 3.Spindli kiirus(n) : kus Dm-detaili läbimõõt (mm).
a. Lõikeriista pöörlemine b. Ettenihkeliikumine c. Siirde ettevalmistusliikumine d. Tooriku pöörlemine Question6 Millised on lõikereziimi elemendid puurimisel? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihe b. Puuri pikkus c. Lõikekiirus Question7 Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Keevitamine b. Lõikamine c. Treimine d. Termotöötlemine e. Avade puurimine Question8 Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam vastust. a
joon. c). Väikesel lõikekiirusel (kuni 7 m/min) ei ole lõikepiirkonna temperatuur küllaldane terakas- vaja paakumiseks ja karastumiseks. Suurel kiirusel (üle 80 m/min) ei jõua kasvaja keevituda terale seetõttu, et kiiresti libisev laast viib ta kaa- sa. Mitme lõikeservaga kiirlõiketerasest tööriista (hõõrits, keermepuur) ja kujuteraga, s.t. väikest pinnakaredust andva lõikeriistaga, tuleb töötada väikesel lõikekiirusel. Kermisplaatidega terade ja avardite korral peab lõikekiirus olema suur; 2) esipinda plankida või poleerida. Sel puhul hõõrdumine laastu ja tera vahel väheneb järsult, samuti väheneb laastu pinnakihi pidurdumine ning terakasvajat praktiliselt ei teki; 3) kasutada määret. Kui tera pinda hästi määrida, siis tekib terakasvajat vähem. Vibratsioon. Lõikeprotsessis tekib lõikeriista, tooriku ja tööpingi vibrat- sioon, mille põhjused on järgmised : 1) laastu elementide lõhestumisest tulenev lõiketakistuse kõikumine;
Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3
parameeter-kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim
kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis
järgi jaotatakse süvispuurid koonilisteks ja silindrilisteks. Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist vähendab ka see, et avardi peeneneb saba poole - iga 100 mm kohta kahaneb läbimõõt 0,05...0,10 mm võrra. Avardid võivad olla kas tervlikud või tornile asetatavad.
1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37. Mis on lõikereziimi elementideks? lõikesügavus t näitab kihi paksust, mida vaadeldaval läbimil toorikult eemaldatakse ettenihe f iseloomustab lõikeriista liikumist, mis on vajalik lõikeprotsessi pidevuse tagamiseks lõikekiirus v iseloomustab teriku suurima kiirusega liikumist tooriku suhtes; 38. Nimeta olulisemad lõikereziimi valikut piiravad tingimused? Olulisemad on: - teriku ettevalitud püsivusaeg;
freesimisel. 3 o Läbipaistev vedelik – lisatakse suures koguses lisandeid mineraalõlile. Veega segades muutub poolläbipaistvaks. Kasutatakse lihvimisel. Vees mittelahustuv jahutusvedelik o Mineraalõli, o Fatty oil (soja ja rapsi õli), o Segatud õli (mineraal+5-30% õli), o Suure rõhu õli (mineraal + lisandid mis tekitavad metallpindadele õhukese kile) o Saab kasutada protsessides kus lõikekiirus on madal - süttimiseoht (hõõritsemine, kammlõikamine, jne) Jahutusvedeliku hindamine (emulsioon) o Kontsentratsioon – iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses, ühik on %, vees lahustuvates jahutusvedelikel on kontsentratsioon tähtsaim parameeter, kontsentratsiooni mõõdetakse refraktomeetriga. 0 – 3% on liiga väike: tulenevad probleemid on korrusioon ja teriku eluea vähenemine
Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt;
V: Väikesed toote deformatsioonid, min terade kasv, suur keevituskiirus. 34) Jootmisel hinnatakse liitepinde märgumist joodisega märgumisnurgaga, räbusti kasutamise eesmärk on: V: mitte mõjutada märgumisnurka, taandada oksiidikelmet. 35) Sulatuspõkk-keevituse eeliseks takistuspõkk-keevituse ees on: V: toote suurem ristlõige, liitepinnad suletakse ja oksiidid paisutatakse. 38) Laserlõikamisega saadud toorikut iseloomustab: V: kitsas lõiketsoon (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus. 40) Metallide keevitavuse hindamisel tuleb arvesse võtta: V: konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liidete.... I)Plasmakeevitust otskaarega iseloomustab: V: suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon. II) Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad: V: termomeehaaniliste protsesside hulka. III) Kõvasulamite jootmiseks terase külge võib kasutada soojusallikana: V: oksüdeerivat hapnik-stsetpleenleeki.
b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk Küsimus 8 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam: a. Detailid lihvimiseks b. Detailide painutamiseks c. Lehtmaterjali lõikamiseks d. Soonte töötlemiseks Küsimus 9 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suur on lõikekiirus v, kui d=10mm ja n=100 p/min Vali üks: a. 3,14 b. 100 c. 1000 d. 314 Küsimus 10 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid materjale saab töödelda elektroerosiooni teel? Vali üks: a. Kõiki materjale b. Plaste c. Elektrit mittejuhtivaid materjale d. Elektrit juhtivaid materjale
· astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7
Esineb ka treipingitöid, kus kasutatakse teist tüüpi lõikurid. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel: Lõikeprotsesse iseloomustavad kinemaatilised ja gomeetrilised karakteristikud. Kinemaatilised kirjeldavad laastueraldamise lõikeliikumisi, geomeetrilised töödeldavad tooriku ja eralduva laastu kuju. 1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga.
Lõikekiirus Vc, m/min d, mm 4 5 6 8 10 12 14 60 0,75 0,94 1,13 1,51 1,88 2,26 2,64 100 1,26 1,57 1,88 2,51 3,14 3,77 4,40 150 1,88 2,36 2,83 3,77 4,71 5,65 6,60 n, p/min 265 3,33 4,16 5,00 6,66 8,33 9,99 11,66 475 5,97 7,46 8,95 11,94 14,92 17,91 20,89 800 10,05 12,57 15,08 20,11 25,13 30,16 35,19 1180 14,83 18,54 22,24 29,66 37,07 44,48 51,90 2000 25,13 31,42 37,70 50,27 62,83 75,40 87,96 ...
1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra? Ra-konaruste keskmine kõrgus. Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe.
Suureneb lõikeriista kulumine. 17. Lõiketemperatuur a. Lõiketemperatuuriks loetakse suurimat temp. tööriista laastuga koormatud osas. b. Mõjurid: i. Suurema tugevusega materjalide töötlemisel eraldub rohkem soojusenergiat. ii. Plastsete materjalide töötlemisel on temp. kõrgem kui sama tugevusega rabeda materjali töötlemisel. iii. Ettenihe ja lõikesügavus suurendamine - temp. tõus. iv. Lõikekiirus suurendab temp oluliselt (efektiivsuse tõus). 18. Jahutamine a. Jahutusvedelik vähendab temp. 100..200⁰C, b. Kannab laastu lõiketsoonist eemale, c. Hõõrdumise vähendamine, d. Töödeldava detaili jahutamine, e. Vähendab tööriista kulumist, stabiilsus mõõtmetes. 19. Laast a. Laast tekib lõikeriista ning töötlemisel toimivate liikumiste koosmõju tulemusena mahalõigatavale materjali kihile. b
Samuti on laserlõikus rakendatav mittemetalsete materjalide töötlemisel nagu plastik, vineer jne. Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega. Materjal sulab ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavutada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust terast. Painutus Painutust peetakse lehtmetalli töötlemise tähtsamaks protsessiks, kuna painutuspingist tuleb sageli välja valmistoode või selle osa, mis jääb lõpptulemusel nähtavaks. Vertikaalselt liikuvate tööriistadega painutuspingil surutakse materjal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk
.. 35. Sulatuspõkk-keevituse eeliseks takistuspõkk-keevituse ees on ? c) toodete suurem ristlõige, liitpinnad sulatatakse ja oksiidid paisatakse liitepinnast välja 36. Gaaslõikamisel eraldub põhiline soojushulk ? d) raua põlemisest hapnikus 37. Plasmalõikust iseloomustab ( võrreldes hapniklõikamisega) ? c) ei ole võimalik lõigata elektrit mittejuhtivaid materjale 38. Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab ? c) kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm) täpsed toorikud suur lõikekiirus 39. Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on ? a) Põledes hapnikujoas kuumutada metall süttimistemperatuurini 40. Metallide keevitatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta ? b) konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liitele ja tootele, keemilist...
,,gaasikeskkond" plasmajoa ümber. Elektrienergia abil ioniseeritud gaaside kaudu loob see protseduur koondatud kiirevihu, mis oma kõrge soojusenergia ning plasmagaasi kineetilise energia toel töödeldavat toorikut sulatab ja sulaaine lõikevahest välja tõrjub. Koondatud plasmakiir võimaldab ülitäpseid lõiketulemusi. Selle tänapäevase lõikemeetodi esilekerkivad eelised on väga soodne hinna-kasuteguri suhe, suur lõikekiirus ning ülimalt täpsed lõikeservad toorikupaksuse 1150 mm juures. Plasmalõikur vajab töötamiseks (lisaks elektrile muidugi) ainult kompressorit ja täiesti tavalist õhku. See tähendab, et plasmalõikuriga lõikamine on tunduvalt odavam, kui gaasilõikus või nurklihvija. Plasmalõikuriga lõikamine on nurklihvijast kordades kiirem ning vaiksem. Töödelda on võimalik kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu näiteks ehitusterast, roostevaba terast, malmi, alumiiniumit.
kogu tooriku pinna ulatuses. Treimist teostatakse puidutreipingis erinevate puidu tretipeitlitega, vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne. Lõikereziimi elemendid treimisel Lõikereziimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis.
Töö nr 3: Lõiketemperatuuri määramine treimisel Tööülesanne Määrata loomuliku termopaari meetodil lõiketemperatuur, kasutades juhendaja poolt etteantud töövahendeid ja lõikereziimi piirväärtusi. Muutujateks on lõikekiirus v ja ettenihe f. Lõikesügavus t on konstantne. Katsete korraldamine ja andmetöötlus viia läbi katsete planeerimise teooria alusel. Selgitada vaadeldavate protsessi mõjutavate tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega:
20. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø22mm 1x45° isetsentreeruv padrun Kasutatud pink: Kolmepakiline isetsentreeruv rakis Lõikeriistad: 1. 90° parempoolne astmetera 2. 45° parempoolne treitera Mõõteriistad: 1. Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm 2. Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: 1. Lõikekiirus: V = 2. Lõikesügavus: 3. Ettenihe: s = Töökirjeldus: 1. Tooriku väljalõikamine latist 141 mm 2. Tooriku paigaldamine padrunisse 3. Astmetreiteraga otspindade silumine 4. Silinderpindade kooriv töötlemine 5. Silinderpindade siluv töötlemine 6. Faaside treimine Kokkuvõte: Praktikumi käigus omandasime esialgsed teadmised treipingist ja treimisest. Samuti saime
Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldamisel kiirendab teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikusse, mille tagajärjel muutuvad teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nimetatakse püsivusajaks ehk lihtsalt püsivuseks T ja mõõdetakse minutites. Olenevalt lõiketingimustest on treilõikuri püsivus tavaliselt 7,5...15 min. Suurimat mõju avaldab püsivusele lõikekiirus. Kuna suurus m on väike, siis isegi tühine kiiruse muutus muudab püsivust järsult. Kiiruse muutusele vähem tundlikud on suure kõvadusega kermised. 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit. Esineb ka treipingitöid, kus kasutatakse teist tüüpi lõikureid.
4. Siseava töötlemine sisetreiteraga (kui vajadus) 5. Siseava treimine siseastmeteraga. III paigaldus 1. Aukude puurimine puurpinigil. Koorival tootmisel on spindli pöörete arv ~700 p/min, viimistlemisel 800-1200 p/min. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Tootlikkuse seisukohalt soovitav valida võimalikult suur lõikekiirus, kuid siis hakkab suurenema teriku kulumine ja ta tuleb võtta välja pingist ja üle teritada, s.o. lüheneb püsivusaeg. Alternatiivsetest töötlemismeetoditest saaks kasutada elektererosioontöötlust, mis põhineb kontakidevahelisel sädelahendusel. Töödeldava pinna kvaliteet sõltub sädelahenduse sagedusest. Puuduseks on aga pinkide kallidus ja madal tootlikkus. Üldiselt ei soovitaks antud detaili puhul eleketerosiooni kasutada, lisaks ei ole see majanduslikult otstarvekas.
põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud
(siire 4) Seejärel toimub detaili teine paigaldus, kus detail kinnitatakse kolmepakilisse padrunisse kasutades detaili töödeldud silindrilist välispinda 3 ,ning töödeldakse detaili pind nr. 5. Joonisel 3 on toodud detaili otspindade 1 ja 2 eskiis koos lõiketerade ning liikumiste suundade ning tähistega. 1) Lõikesügavus t (-0,2mm) 2) Ettenihke suund f või s (ettenihke kiiirus puhastöötlemisel 0,07-0,28 mm/p) 3) Lõikekiirus v Alternatiivsed töötlusmeetodid Metalsete materjalide puhul kasutatakse põhiliselt laastu eemaldamisega töötlemist. Teised töötlemis viisid (elektererosioontöötlemine, elektrokeemiline töötlemine, ultrahelitöötlemine ja lasertöötlemine) on antud detaili töötlemisel liiga kallid ning seoses pinnakvaliteediga ka ebaotstarbekad. Antud detaili pindu 1 ja 2 on aga võimalik töödelda freesides. Tabeli 1 põhjal on
koormustele ja töötab madalatel temp. Kõvajoodisjootmist kasutatakse juhtumil, kui on nõutav liite töövõime suhteliselt kõrgetel temperatuuridel või kui jooteliidele mõjuvad suured meh koormused. Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega
ja puhastöötlemiseks aga BK6. Teraste ja teiste plastsete metallide kiirtöötlemisel kasutatakse kermisplaate, mis sisaldavad volframit, titaani ja koobaltit (TK grupp). Näiteks mark T15K10 (sisaldab 10 % koobaltit, 5% titaankarbiidi ja 85 % volframkarbiidi) sobib koorimiseks ja juhuks, kui lõikeprotsess on katkendlik, mark T15K6 aga poolpuhas ja puhastöötlemiseks. Lõikereziimi mõiste treimisel. Lõikereziimi elemendid treimisel on lõikesügavus, ettenihe ja lõikekiirus. Lõikesügavus t on tööriista ühe läbimi jooksul maha lõigatud kihi paksus, mida mõõdetakse millimeetrites töödeldud pinna ristsuunas. Välistreimisel on lõikesügavus töödeldava pinna läbimõõdu D ja töödeldud pinna läbimõõdu d poolvahe: t = D d / 2 . Sisetreimisel on lõikesügavus töödeldud ja töötlemata ava läbimõõdu poolvahe. Otstreimisel võetakse lõikesügavuseks lõigatud kihi paksus töödeldud otsa ristsuunas
8 6. VALEMID Lõikevõimsuse Pc arvutamiseks on kasutuses valem [5, lk: 338]: 𝑎𝑝 × 𝑓𝑛 × 𝑉𝑐 × 𝑘𝑐 𝑃𝑐 = → (𝑘𝑊) 60 × 103 × 𝜂 ap = lõikesügavus, mm fn = ettenihe, mm / p Vc = lõikekiirus, m / min kc = erilõikejõud, N / mm2 η = masina kasutegur (arvutustes 0,8) Erilõikejõud kc teisendamine siiretel kasutatavale režiimile [8]: 𝑚𝑐 0,4 𝑘𝑐 = 𝑘𝑐0,4 × ( ) × 𝐾𝑍 → (𝑁/𝑚𝑚2 ) 𝑓𝑛 × 𝑠𝑖𝑛𝐾𝑟
(joonis: Räbukoorik; Elektrood- kate, laastueraldamisega; (oV) kui lastu ei eraldata. elektroodivarras; keevituskaar; Gaas; 3) Treimine, lõikeprotsessi karakteristikud metallitilgad; Keevisõmblus; keevisvann; treimisel põhimetall) 1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise 3) MIG/MAG keevitus kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna MIG/MAG- keevitamine- sulava elektroodiga vahelise suhtelise liikumise kiirus. kaarkeevitamine kaitsegaasis. V= Dn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal; (min) Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva
Keraamilised materjalid Käesolevaks ajaks on metallitöötlemisel keraamilised materjalid asendanud 40% kõvasulamitest, kuid puidutöötlemisel on keraamiliste materjalide kasutuselevõtt toimunud alles 21. sajandil. . Keraamilised saed lõikavad väikese müraga (müratase on väiksem 15 dB võrra võrreldes kõvasulamsaagidega). Saed kuumenevad märgatavalt vähem kui kõvasulamist saed. Keraamilised saed lõikavad paremini suuremal lõikekiirusel kui kõvasulamsaed (2x suurem lõikekiirus). Samas võib tõsta ka 2x etteandekiirust, tootlikkuse tõus on 4 kordne. Freudi saekettad Kõvasulam Freud on puidulõikeinstrumentide tarvis välja töötanud spetsiaalsed kõvasulami tüübid, mida valmistatakse Freud'i oma tehastes. Lisades kõvasulamile titaani, on pikenenud hammaste eluiga ja paranenud vastupanuvõime keemilistele ainetele, mis sisalduvad vaigus või liimides. Kasutades erakordselt peenikest pulbrit (mikrograanuleid), saavutatakse väga kompaktne
Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite Select one: a. MAG keevitust b. räbustis keevitust c. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust d. MIG keevitust Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Select one: a. vaja kasutada kaitsegaasi b. väike täpsus, suured deformatsioonid c. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus d. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel Question 4 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Plasmakaarkeevitust otsekaarega iseloomustab Select one: a. väike keevituskiirus, lai termomõju tsoon b. ei ole vaja kasutada plasmagaase ja kaitsegaase c. suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon d. väike aktiveerimisenergia tihedus ja lai termomõju tsoon Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00
Küsimuse tekst Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on Vali üks: a. tootlikkuse tõstmine keevitamisel b. keevitaja tööohutuse tagamine c. gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul d. gaasi rõhu hoidmine balloonis muutumatuna Küsimus 37 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Vali üks: a. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus b. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel c. vaja kasutada kaitsegaasi d. väike täpsus, suured deformatsioonid Küsimus 38 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst On vaja keevitada 4 mm paksusest terasest ehituskonstruktsioonid ehitusplatsil. Kasutate järgmist keevitusprotsessi Vali üks: a. MAG - keevitust b. elektronkeevitust c. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust d. TIG - keevitust
Lihvida 5. astme horisonaalpind mõõtu L2 = 15 mm. Töödeldava pinna pikkus L1 = 18 mm. Lõikesügavus t5 = 0,2 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 1,6. 20. Puurimine Puurida 5. astmesse läbiv ava mõõtmetega d = 7 mm. Ava kaugus otspinnast L1 = 9 mm ning kaugus servast L2 = 25 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT12. Pinnakaredus Ra 10. Lõikereziimid ja ajanormid 1. Lõikereziimid 1.1. Freesimine lõikesügavus t=1 mm ettenihe f=0,05 mm/rev lõikekiirus v=120 m/min kus n pöörete arv min-1 v kiirus m/min D tooriku läbimõõt n=120*1000/(*52)=735 min-1 1.2. Treimine lõikesügavus t=1mm ettenihe f=0,2 mm/rev lõikekiirus v=120 m/min n=120*1000/(*52)=735 min-1 2. Ajanormid Detaili ajanormi struktuur ttk=tp+ ta+ torg+ tteen+ tv, kus tp põhiaeg, mille kestel toimub tööpingis detaili kuju, mõõdete, omaduste muutmine ta abiaeg haarab töid, mis kaasnevad põhiaja täitmisega. See sisaldab tooriku paigaldamiseks,
7. Saeketas jätab joone lõigatavale materjalile Üks või mitu hammast on teistest laiemad. Saeketas on valesti pinnitud. 8. Saeketas lõikab aeglaselt Liiga palju hambaid. Lõikekiirus on madal. Ketas on nüri. Vale hamba esinurk. 9. Saeketas tõmbab ise lõikavat materjali Liiga suur hamba esinurk. 10. Vaigukiht saekettal Liiga palju hambaid
7. Saeketas jätab joone lõigatavale materjalile Üks või mitu hammast on teistest laiemad. Saeketas on valesti pinnitud. 8. Saeketas lõikab aeglaselt Liiga palju hambaid. Lõikekiirus on madal. Ketas on nüri. Vale hamba esinurk. 9. Saeketas tõmbab ise lõikavat materjali Liiga suur hamba esinurk. 10. Vaigukiht saekettal Liiga palju hambaid
Floor space 2510 x 2665 mm Mass of machine 5830 kg 6 1.3. Tehnoloogiliste reziimide valik ja arvutused 1.3.1. Otspinna freesimine Lõikeriist: Sandvik CoroMill R390-050Q22-11M [2:A30] Dc = 50 mm Hambaid freesil zn = 5 Lõikeplaat: R390-11 T3 04E-P4-NL [2:A40] Materjal: CD10 30.21 Soovitatav lõikekiirus Vc = 1880-1745-1615 m/min. Valin Vc = 1745 m/min. [2:A230] Laastu max. paksus hex = 0,15 mm Leian ettenihe hambale fz: 0,15 = = = 0,15/ 1 Leian spindli pöörete arvu n: 1000 1745 1000 = = = 11115/ 50 Leian töölaua ettenihke vf:
K t - tööaja kasutamise tegur 0,9 K m - masina kasutamise tegur 0,4 u - eendekiirus, 20m /min q paku maht, 0,179m 3 l - paku pikkus, 3,3m Tooraine tükeldamine: valin KP-4`Raute` Näitajad KP-4 "Raute" Soome Paku läbimõõt ,mm 80-500 Saeketta läbimõõt,mm 1300 Saeketta pöörete arv,p/min 730 Saetava vineeri pikkus,mm 1330;1630;2540 Lõikekiirus, m/sek 50 Ketassaagpinkide tootlikus Keskmise paku läbimõõdu Puhul, m3/h 200 2.2. Pakkudest treispooni lõikamine. Treispooni lõikamise pingid tuleb valida töödeldava paku pikkuse ja läbimõõdu järgi. Treispooni lõikamise pinkide tehnilised andmed Näitajad 2HV-66 "Raute" Soome Noa pikkus, mm 1700 Spoonipaku pikkus, mm
1 Suuremate avade puurimisel kinnitatakse toorik erirakisesse või masinkruustangide vahele (joon. 2). Joon. 2 Õhukese metall-lehe puurimiseks tuleb see suruda kahe puitklotsi vahele ja üheskoos läbi puurida. Poolavade puurimiseks tuleb tooriku kõrvale seada samast materjalist lisatükk ja kinnitada need üheskoos masinkruustangide vahele (joon. 3). Joon. 3 Metalli puurimisel on väga oluline, et kasutataks õiget lõikekiirust ja ettenihet. Lõikekiirus valitakse sõltuvalt metalli kõvadusest ja puuri läbimõõdust. Ettenihkejõud peab aga olema selline, et puur lõikaks iga pöördega ühtlase paksusega laastu. Liiga nõrga surve korral puur ainult hõõrub vastu metallipinda ja kuumeneb. Üleliia tugev surve aga muudab lõikejõu väga suureks ja puur võib murduda. Sügavate avade puurimisel tuleb puur aeg-ajalt avast välja tõsta. Siis ei ummistu laastud spiraalsooni ja pole karta puuri murdumist
annaabi.ee 
