meediakanal ning saada tagasisidet edastatud turundussõnumite tegeliku auditooriumi kohta. Telekanalitele annab uuring kasulikku teavet kanali vaadatavuse ja saadete eelistuse kohta, olles väärtuslikuks sisendiks programmi planeerimisel tulevikus. Trükimeedia uuring kaardistab ajalehtede ja ajakirjade lugejaskonna suuruse ning neid iseloomustavaid tunnuseid- lugejate profiil, väljaannete hankimiskanalid ja lugemissagedus. Loetavuse uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtlemiseks sobivaimaid trükimeediakanaleid. Väljaanded saavad sellest kasulikku teavet loetavuse ja lugejate kirjelduse kohta, olles kasulikuks sisendiks väljaande õigele sihtrühmale suunamisel. Väljaannete suunitluse osas on kõige innukamad lugejad on sihtrühmas 4060-aastased naised. Loetakse väga aktiivselt enamikku suuremaid päevalehti ja maakonnalehti. Vanuse
tulekustuti (sealhulgas ka müügiloleva) valdaja hiljemalt kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva tulekustuti esimese kontrollimise. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, kontrollitakse seda ühe aasta pärast. Järgnev kontroll viiakse läbi sama sagedusega. Rõhu all tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid: 1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine; 2) reguleerimisklapi ja plommi visuaalne kontrollimine; 3) rõhunäituri kontrollimine või rõhu mõõtmine; 4) tulekustuti kontrollkaalumine (süsihappegaas- ja haloonkustuti puhul); 5) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine; 6) vooliku kontrollimine; 7) kere väline vaatlus; 8) tulekustuti varustamine kontrollilipikuga. . Survepadruniga tulekustuti kontrollimine sisaldab järgmisi toiminguid:
eeliseks lineaarsete koodide kõrval on suur infomahutavus, mida on võimalik esitada väikesel pinnal. Nt 20 märgi esitamine sama tihedusega võtab reakoodi puhul (olenevalt kooditüübist) 3-4 korda ning maatrikskoodi puhul (olenevalt kooditüübist) isegi kuni 30 korda vähem ruumi. Lisaks pakuvad 2D-koodid suuremat kasutuskindlust. 2D-koodides saab kasutada veaparanduse algoritme, st infot dubleeritakse ja jagatakse kindlate reeglite järgi osadeks. See tagab koodi loetavuse kui kood on osaliselt kahjustada saanud. 2D koode võiks eelistada lineaarsetele koodidele kohtades, kus on vaja kodeerida palju infot ning kohtades, kus info esitamiseks on kasutada väga väike pind (nt elektroonika komponendid). Vöötkoodidele esitatavad nõuded, kontroll Praktiliselt ei ole võimalik situatsioon, kus õigesti genereeritud ning esitatud vöötkood, mis vastab vöötkoodilugeja lubatud parameetritele, ei ole lugemisseadme poolt loetav.
KIRI Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "p õnevaid" fonte. VÄLTIDA KOGU TEKSTI SUURTÄHTEDES KIRJA, ERAND KUI ON TEGEMIST LASTEGA, KES TUNNEVAD AINULT TRÜKITÄHTI. Vältida kogu teksti esitamist punases kirjas, mida on raske lugeda. Gert Kaasik TEKST Ühel slaidil üks põhiidee. Vähe teksti ühel slaidil. Loetavuse seisukohalt on kõige parem vasakpoolne ja parempoolne teksti joondamine, mitte rööpjoondus (justified). Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu tähelepanu. Tekst peab olema lühike ja oluline. Gert Kaasik SEE, ET ME OSKAME, EI TÄHENDA VEEL SEDA, ET ME PEAME! Gert Kaasik
Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "põnevaid" fonte. Vältida kogu teksti suurtähtedes kirja, erand kui on tegemist lastega, kes tunnevad ainult trükitähti. Vältida kogu teksti esitamist punases kirjas, mida on raske lugeda. 5. slaid (loeteluga slaid) TEKST Ühel slaidil üks põhiidee. Vähe teksti ühel slaidil. Loetavuse seisukohalt on kõige parem vasakpoolne ja parempoolne teksti joondamine, mitte rööpjoondus (justified). Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu tähelepanu. Tekst peab olema lühike ja oluline. 6. slaid (ainult tiitliga) SEE, ET ME OSKAME, EI TÄHENDA VEEL SEDA, ET ME PEAME!
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
juurdevool, äravool, vastukaja, tänapäev, koostöö ) KOKKU (,,spetsiaal" LAHKU (lahus olev") tikkimise eriala need on täiesti eri alad luuraja eriülesanne luurajail olid eri ülesanded diplomaadi eriluba tal oli kaks eri luba valimiste erisaade teemale pühendati kaks eri saadet *Mõistereegel (mitmeparteisüsteem, kolmepunktivise, ühemehebänd, neljaviljapuder, neljasilmajutt), aga pikkusereegli põhjal võib neisse loetavuse huvides jätta ka sõnavahe(d) (mitme partei süsteem, kolme punkti vise, raudteeülesõidukoht ~ raudtee ülesõidukoht, kaheinimesevoodi ~ kahe inimese voodi, üleminekuperiood ~ ülemineku periood)
nt. Molotovi-Ribbentropi pakt, Krapovi-Kasparovi mats. Kaksikeesnimes või -perekonnanimes. nt. Mari-Ann, Ulla-Liisa, Mari Plank-Veerits. (käänduvad ainult kaksnime järelosad) Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käädetunnuse lisamiseks. nt. a-sse, m korrutada K-ga. Lühendi kirjavahemärgina. Poolitusmärgina. Sidekriipsu võib panna: Pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides. nt. karusmarja-jahukaste, korvpalli-meistrivõistlused. Liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte. nt. maa-ala, iga-aastane, latt-tara. Liitsõnades, mille eesosa on number või märk. nt. 8-tunnine tööpäev, 15-meetrine riidetükk. Suurtähelühendite, numbrite ja märkide käänamisel. nt. NATO-ga, 264-st. Tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides. nt
aastal, mis olid järgmised tahvelarvutid ja nendega sai teha ka kõike muud peale e-raamatute lugemise. Tänu sellele said e-raamatud maailmas veelgi populaarsemaks, kui olid. E-lugerid täiustusid 2012.aastal ning tänu sellele ilmusid ka müügile esimesed värvilised e- lugerid, mille pilt on sama terav ja silmasõbralik. Viimasel ajal on hakatud katsetama ka E-Ink ekraanide tegemist taustvalgustusega. See muutis palju paremaks loetavuse nii heledas kui ka hämaras valguses. Helendav E-Ink ekraan on ikka tunduvalt silmasõbralikum kui LCD-ekraan. SLAID Mida e-lugeritega teha saab 1) Raamatuid saab internetist või arvutist alla laadida, vaadata, lehitseda ja lugeda. 2) Muuta kirjasuurust ja kirjatüüpi, lugeda teksti püst- või põikformaadis. 3)Teksti saab märkida, teksti saab sisestada (et otsida sõnu), osades e-lugerites ka lisada oma
· Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, · · Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse SIDEKRIIPSU abil: · 25aastane ~ 25-aastane, · 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, +märgiline ~ +-märgiline · NB! Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. · karva ja värvi · KOKKU kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga : tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, telliskivivärvi · LAHKU kirjutatakse · 1.osastavast käändest roosat karva riie, punast värvi maja. · 2. kui täiendsõnal on omakorda täiend, ka omastav: küpse kirsi karva ~ värvi riie. ·
Euroopas "avastati" trükimasinakunst 15. sajandi keskel. Teksti tüpograafia Traditsiooniline trükikunst näeb ette, et tekst oleks ühtaegu hõlpsasti loetav, ühtlaselt vormistatud ent ka visuaalselt tagasihoidlik tervik, mis toimiks vaikselt, lugeja tähelepanuta. Tüpograafia üks kesksemaid aspekte on fondi (ehk kirja, ehk kirjagarnituuri) valik. Trükiteksti iseloomu aitavad määratleda ka teksti värv ning toon, laopinna ning veerise suhe. Trükitekste hinnatakse tihti nende loetavuse järgi - kui kergesti on tähed, kiri ja tekst loetavad ning mõistetavad. Paber ja trükikunst Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid käsitsi ja peamiselt eriliselt töödeldud õhukese vasika - või tallenahale - pärgamendile. Trükikunsti esimesteks eelkäijateks võib pidada Mesopotaamias umbes 3500 eKr kasutusele võetud silinderpitsateid. Varaseim trükikunsti vorm oli puulõige, millest Hiinas on säilinud näiteid ajast enne 220. aastat pKr, ning Egiptuses 4. sajandist
2. Suulise kõne uurimine Klassikaline keeleuurimine on eelkõige kirjalike tekstide keele uurimine. Alates 20. sajandi algusest on hakatud tähelepanu pöörama ka suulise kõne uurimisele. Huvipakkuvamad suunad on olnud linnakeel ja erinevad murrakud. Selleks, et üldse saaks uurida suulist kõnet on vaja see literateerida. Teiseks on vaja fikseerida taustamõjud ja keele liik mis/kes/kus. Transkriptsiooni koostamise variante on palju, üks tavalisemaid on kategooriate kujundamise ja loetavuse printsiibid. Kategooriad peavad olema eraldusvõimelised, et keelelised üksikjuhtumid oleksid selged. Iga juhtumi jaoks peab olema kategooria ja kategooriad peavad olema üksteist välistavad. Loetavuse printsiibi seisukohalt on oluline, et otsitav oleks kiiresti leitav. Määrav on visuaalne tähtsus ja ruumiline korrastatus. Arvutite kasutamine tõi kaasa mitu uut probleemi. ,,Esiteks oli vaja varasem käsitsi tehtud transkriptsioon kohanda arvuti tarvis." (Hennoste 2000: 249)
(näiteks sinine vee ja roheline metsa kujutamiseks). 2.2 Kaardi mitmepalgelisus Kvaliteetsel paberkaardil on vähemalt kaks plaani. Kaugemas plaanis peab olema haarav kaardi sisu kogu ulatuses, lähemas plaanis peab olema võimalik leida igat konkreetset detaili puudutav info. See kehtib nii suurte seinale kinnitatavate kaartidele kui A5 formaadis tehtud teemakaartide kohta. Kaardi plaanid on vajalikud eelkõige loetavuse parandamiseks, kuid ka infomahutavuse suurendamiseks. Seinakaarte peab saama vaadelda 25 m kauguselt, kust on näha kaardistatud piirkonna olulisemad elemendid ning üldine iseloomustus. Lähedalt peavad olema jälgitavad peenemad elemendid nagu näiteks sillad või mäetippude kõrgusarvud. Arvutikaardi mitmeplaanilisus on teise sisuga. Kui paberkaardil on mitu plaani
funktsioonid välja ei kutsu, ja nimelt: int main(int argc, char argv[]), see on põhiprogrammi algus. Tüüpiliselt on vaja kasutada alamprogramme siis, kui samasisuline tegevus (ehk samasugune käskude jada) esineb programmis kahes või enamas kohas. Sellega me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene. Kuid see ei ole ainus põhjus. Tihti on otstarbekas jagada programm loogilisteks üksusteks parema loetavuse huvides. Kui kogu programmi pikkuseks on tuhat rida ja see kõik paikneb põhiprogrammis, siis selle programmi tekst on äärmiselt raskesti loetav. Selline loogilisteks üksusteks eraldamine käib harilikult käsikäes ülesande lahendamiseks vajalike algoritmide valimise ja kombineerimisega. Oletame, et ülesande lahendamine eeldab andmete sisestamist, töötlemist ja vastuse väljastamist. Seetõttu võiks programmi ülesehitus olla järgmine: Programm (Põhiprogramm)
Ohutulesid tuleb kasutada : Seisval sõidukil Ø Pärast liiklus õnnetust, kui auto jäi seisma tee peale . Ø Hädapeatuse korral kohas , kus peatuda ei tohi. Ø Pimedal ajal või halva nõhtavuse korral, kui peatunud sõidukil ei põle mingi gab. tuli. Sõitval sõidukil Ø Pukserimisel veetaval sõidukil. Ø Pimedal ajal või halva nähtavuse korral, kui üks tagumistest gabariidituledest ei põle. Tagumine numbrituli peab tagama numbri loetavuse vähemalt 25m. kauguselt.(pimedal ajal) Põhinõuded tehnoseisundi kohta Pidurid : Efektiivsus määratakse 1. Pidurdusteekonna pikkusega 2. Vähima aeglustusega. Ei tohi kasutada autot, millel: Ø Esineb piduriõli leke . Ø Efektiivsus ei vasta nõuetele . Ø Pidurite ehitust on ilma kooskõlastamata muudetud . Ø Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta . Ø
2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid Tabelid on alati heaks abivahendiks, mis võimaldavad arvandmeid esitada nii süstematiseeritult kui ka ülevaatlikult. Selleks peab aga korrastama andmed nii, et tabel ning sellest järelduv oleksid võimalikult koosvaadeldavad. Tabelit ei ole soovitav poolitada, st andmed peaksid olema esitatud ühel lehel. Tabeli poolitamisel peavad aga tabeli veerud ning tulbad ja päis olema teisele lehele üle kantud, tagades sellega loetavuse. Tabelis esitatud andmed tuleb alati siduda töö tekstiga. Tabel paigutatakse võimalikult lähedale sellele tekstilõigule, kus tabelile esmakordselt viidatakse. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et ebapiisav on fraas ,,tabelist on näha". Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent) igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis ,,on näha".
Paberi kasutusalad. Paberi rakendused võivad varieeruda kirjutusmaterjalidest ja kommipaberitest kuni tugevate pakkematerjalide või disainelementideni. Peamised kasutusalad on siiski ajalehtede, ajakirjade ja raamatute trükimaterjali, majapidamispaberite, vihikulehtede, ümbrikute, postkaartide ja muu sellisena (katmata ja kaetud paberid). Katmata paberid on enamasti 100% tselluloosist valmistatud, eripaberite puhul kasutatakse ka lisaaineid. Loetavuse poolest on katmata paberid parimaks valikuks, kuid fotodes võimaldavad edasi anda vaid üsna väikese osa nende algsest värviküllasusest. Katmata pabereid kasutatakse ajalehtede, raamatute, kasutusjuhendite, blankettide, jms trükkimisel. Kaetud paberid jagatakse selle järgi, mitu korda pabereid on kaetud. Kergelt kaetud pabereid on kaetud 1 kord ja neid kasutatakse odavamate ajakirjade ja reklaamtrükiste trükkimisel.
2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid Tabelid on alati heaks abivahendiks, mis võimaldavad arvandmeid esitada nii süstematiseeritult kui ka ülevaatlikult. Selleks peab aga korrastama andmed nii, et tabel ning sellest järelduv oleksid võimalikult koosvaadeldavad. Tabelit ei ole soovitav poolitada, st andmed peaksid olema esitatud ühel lehel. Tabeli poolitamisel peavad aga tabeli veerud ning tulbad ja päis olema teisele lehele üle kantud, tagades sellega loetavuse. Tabelis esitatud andmed tuleb alati siduda töö tekstiga. Tabel paigutatakse võimalikult lähedale sellele tekstilõigule, kus tabelile esmakordselt viidatakse. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et ebapiisav on fraas „tabelist on näha”. Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent) igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis „on näha”.
1. Klassikalised manipuleerimisvõtted..................................................................12 4.2. Muud demagoogiavõtted...................................................................................12 4.3. Muud mõjustamisvõtted....................................................................................13 5. Küsitlus.....................................................................................................................14 6. Postimehe artiklite loetavuse tabelid........................................................................14 6.1. Luges põhjalikult...............................................................................................14 6.2. Luges osaliselt...................................................................................................16 6.3. Ei lugenud......................................................................................................... 16 7. Postimehe reklaami vaadatavuse tabelid
väljendites pikkamööda mööda võib nii kokku kui Meelt mööda=meelt mööda, - lahku järgmistes väljendites jõudu mööda=jõudumööda, konti mööda ^kontimööda SIDEKRIIPS LIITSÕNADES REEGEL NÄITED 3-4 ühesugust tähte kõrvuti Maa-alune, jää-äärne, plekk-karp Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides Karusmarja- jahukaste pool- elutu Liitmäärsõnades Päev-päevalt, aasta-aasta.lt, järk-järgult N imetav+alaltütlev Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või Nalja-show, c-täht, MM- sõnaosa võistlused, nud-kesksõna
REEGEL NÄITED 3-4 ühesugust tähte kõrvuti Maa-alune, jää-äärne, plekk-karp 5 Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides Karusmarja-jahukaste pool-elutu Liitmäärsõnades Päev-päevalt, aasta-aastalt, järk-järgult nimetav +alaltütlev Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa Nalja-show, c-täht, MM-võistlused, nud -kesksõna
külvava ajajärgu üksiksaatusi konkreetsete ajaloosündmuste taustal. Remarque jutustab lugusid, mis on melanhoolsed, lõpevad lahkumise, surma või üksildusega, aga neis on tunda pessimistile hädavajalikku optimismi. Elu lõpul on kirjanik formuleerinud oma kreedo: "Mu teema on selle sajandi inimene, humaansuse probleem. Ja mu kreedo on individualisti oma: sõltumatus, sallivus, huumor." Need sõnad sobivad tõepoolest hästi tema loomingut iseloomustama. Niisugune kreedo tagab iseendast loetavuse, korralik kirjanduslik teostus menu, üldinimlikkus ülemaailmse leviku. Kasutatud kirjandus 1.Uno Liivaku "Erich Maria Remarque" järelsõna raamatule "Varjud paradiisis" Monokkel 1993 lk 299 2.Uno Liivaku "Erich Maria Remarque" järelsõna raamatule "Tagasitee" Monokkel 1994 lk 255 3.V.Matvejeva peatükk "E.M.Remarque" raamatust "20.saj. väliskirjandus" Valgus 1971 lk 427 4.Anu Schulz "Erich Maria Remarque elu ja looming" järelsõna
liikumatutel. Keeruline on linnakeskkonna puhul saavutada ühtselt head kvaliteeti ning ehkki enamusele linna elanikest on selge, millises inetus, räpases, kaootilises ja samas monotoonses maailmas nad elada võivad, omavad vaid vähesed selget kujutlust harmoonilise ümbruse võimalikest hüvedest. ,,Loetavus" tähendab linna puhul selle näivat selgust. Esimene peatükk selgitab põhilisi ideid hästi loetavast keskkonnast, loetavuse puudumise negatiivsetest külgedest ning toob välja kuidas linnakeskkonda tajutakse. Struktuur ja identiteet on järgmine punkt, millele peatükk põgusalt ning raamat edaspidi rohkem keskendub. Esimeses peatükis tuuakse välja 3 tõhusa keskkonnakujutluse koostisosa: identiteet, struktuur ja tähendus. Kujuteldavus on füüsilise objekti see omadus, mis annab sellele võime tekitada vaatlejale selge ettekujutus objektist. Kujuteldavuselt kõrge linn tunduks hästi moodustatud,
takistada seadma enesele just säärane siht, mis on kooskõlas ärksuse hetkeseisuga. Niisiis, võtame tõeks, et me võime taibata ka seda, millest hetkel aru ei saa! Mõnegi õpiku või käsiraamatu lugemine takerdub juba seetõttu, et üldiselt üsna mõistetavas tekstis jääb teatav hulk mõttearendusi ja teooriaid arusaamatuks. Segaseks jäävate kohtade üheks põhjustajaks on muide seegi, et autor pole näinud vaeva teksti loetavuse tõstmisel. Juhtub, et ähmane, läbi- tungimatu idee või mõttearendus tuleneb sellest, et kirjatöö tegijal endal pole valgustatud valdkonnast selle detailides ja tervikus selget ülevaadet. Vahel on põhjuseks asjaolu, et lugejal jääb vajaka asjakohastest eelteadmistest. Mõnegi problemvaldkonna või arutluskäigu taipamist raskendab tõsiasi, et toodud väidete ja esitatud järelduste sisu tekitab meis võõristust või äratab ebateadlikku vastuseisu
Otsekontakte organisatsiooni juhtkonnaga Organisatsioon ei tohi piiritleda ajakirjanike ringi, kellega ta soovib suhelda. · Uudise kriteeriumid 7.2.1 · Värskus mõju lugejale lähedus lugejale (geograafiline, emotsionaalne) osalejate prominentsus konfliktsus (kuriteod, õnnetused, skandaalid) ebatavalisus päevakajalisus Konflikt, ebatavalisus ning inimesed on uudise loetavuse võti. Põhisõnumit toetavad materjalid ja allikad (fotod, statistika, prominentsed kõneisikud, eksklusiivne intervjuu jm) 1 · Meediakanalite spetsiifika 7.3 Päevalehed Aeg: uudisnupuks 10 min, keskmise pikkusega loo ettevalmistamiseks päev Millal läheneda: hommikuti või ennelõunal Sõnumid: üldolulised ja mõjutama suurt osa inimestest Nädalalehed
olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates ridades. Loetavuse tagamiseks peab: 1) märkide ja ridade vaheline kaugus olema
arusaadavuse. See kehtib eriti ohusignaalide puhul ISO13850 (EN418). Ohusignaalide ühemõttelisus Arvestama peab näiteks nende intensiivsust, kuju, suurust, kontrasti, silmapaistvust ja signaalid-müra omavahelist suhet. näidikute kujundust, signaale ja käivituste kontrolli Sildid ja sümbolid Piisav ruum Piisav valgustus Piisav.tähtede suurus Kontrollpaneeli lähedus Lihtsad sõnad tagavad arusaadavuse Hea kontrast tagab loetavuse (must tekst valgel taustal?) Loetavad diagrammid Ära kasuta ainult suuri tähti Lühenditel peab olema kindel mõte, mitte juhuslik lühendus Diagrammide kerge eristatavus Skaalade jaotised selgelt eristatavad Info ja operatsioon Optimeeri värvide kasutamist Hoia vajalikku kontrastsust Arvesta värvidega seonduvaid assotsiatsioone Punane – hädaoht Roheline - turvalisus Arvesta värvipimedatega Õige värv ja valgustus ruumis Õiged tähevahed tekstis
omadussõnast lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18- kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada: (kolmteist, seitseteistkümmend, üheksasada, sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks.) Samuti toimitakse muude eelnevate hulgasõnadega: paarkümmend,
· Ühel slaidil maksimaalselt 6 rida teksti, ühes reas maksimaalselt 6 sõna; tabeli puhul ühel slaidil maksimaalselt 30 arvu. · "Burma habemeajamise reegel" - mitte tuua silme ette enamat kui te suudaksite kiirteel täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna. · Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kaugusega ekraanist). · Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. · Vältida täiesti suurtähtedes kirja. · Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. · Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu. · Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame. Kuressaare G?mnaasium
Ühel slaidil maksimaalselt 6 rida teksti, ühes reas maksimaalselt 6 sõna; tabeli puhul ühel slaidil maksimaalselt 30 arvu. "Burma habemeajamise reegel" - mitte tuua silme ette enamat kui te suudaksite kiirteel täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna. Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kau- gusega ekraanist). Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. Vältida täiesti suurtähtedes kirja. Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu. Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame.
*Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut.väikese algutähega,muutmata nimekujuga.*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik. *Juhul,kui nime hääldus erineb kirjapildist oluliselt,võib liite eraldada ülakomaga nt. calais´lane, shakespeare´lik *Traditsiooni kohaselt kasutatakse mugandatud nimekuju: darvinism,kristlus, budism,kalvinism,masohhism,tomism,muhameedlus,pastöriseerima 4.Võõrsõnade erijooned,veaohtlike võõrsõnade õigekiri Pika täishääliku järel kirjut. h alati ühe tähega; häälikud f ja s kirjut
Vanades koolimajades tuleks minna üle seadmetele, mis tarbivad vähem vett. Energiasäästu 13 ürituste raames peaks korraldama arukat veekasutust puudutavaid teabetunde. (Jõks, K. 2001) Koolides on väga tähtis õige valgustus. Valgustussüsteem peab tagama kõrgekvaliteedilise valguse ja olema samal ajal energiasäästlik. Hea valgustus tagab korralikud õppimis ja õpetamis võimalused. Valgustus peab tagama tahvlile kirjutatud materjali loetavuse. Ka peab olema koolipingis kirjutamiseks piisavalt valgust. Näiteks, kui valgus langeb valelt poolt tekivad segavad varjud mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada säästupirnide vastu. Energia säästmiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada loomulikku päevavalgust. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356)
Tolmuimeja ja uudisekirjutaja. Peab vaatama, kas sündmuses on uudist ja mis seal uudisväärtuse seisukohast keskne. Keskendumine faktidele ja seostele sündmuses. Kõhutunne ja kogemused. Ajakirjanikul on oskus uudiseid leida, mis põhineb teadmisel ja kogemusel ja püsiallikatel. Ajakirjanike rollikäsitus. Kirjutamise mõjutajad on ajakirjaniku arusaamad enda rollist. Esiteks ühiskonna ootused, mida proovitakse täita, sest see annab loetavuse, tuntuse ja au. Teiseks on ajakirjanduse traditsiooniline roll ühiskonnas – olla valgustaja, samas ka võimu kuritarvitamise vastu võitleja. Viimasel ajal oodatakse, et oleks meelelahutaja. Teise ossa kuuluvad juhtide, omanike jne ülemuste arusaamad, millist rolli peavad nende alluvad täitma. Kolmanda osa moodustavad ajakirjanike enda arusaamad oma rollist. Lisaks ajakirjanik on lai mõiste. Erinevad ametid määravad ära rolli. Keskne on: kas olla neutraalne vahendaja või mõjutaja
Vanades koolimajades tuleks minna üle seadmetele, mis tarbivad vähem vett. Energiasäästu ürituste raames peaks korraldama arukat veekasutust puudutavaid teabetunde. (Jõks, K. 2001) Koolides on väga tähtis õige valgustus. Valgustussüsteem peab tagama kõrgekvaliteedilise valguse ja olema samal ajal energiasäästlik. Hea valgustus tagab korralikud õppimis ja õpetamis võimalused. Valgustus peab tagama tahvlile kirjutatud materjali loetavuse. Ka peab olema koolipingis kirjutamiseks piisavalt valgust. Näiteks, kui valgus langeb valelt poolt tekivad segavad varjud mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada säästupirnide vastu. Energia säästmiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada loomulikku päevavalgust. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356)
30-39 6 000 7 000 11 000 9 000 Vanus 40-49 6 000 4 000 12 000 8 000 50-59 5 000 1 000 5 000 5 000 60-74 2 000 1 000 3 000 2 000 75+ 0 0 2 000 0 Tabel 6. Naisteajakirjade loetavuse tabel ELU 2014 II kv järgi(Eesti Ajalehtede Liidu andmetel) Anne Cosmo- Eesti Jana Käsitöö Naisteleht Naised Tiiu & politan Naine Stiil Lugejat 36 37 000 78 000 21 18 000 59 000 48 000 61 e arv: 000 000 000
St. viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani kui viga. (Kui viga on 0,25, siis mõõtarv ümardatakse sajandikeni; kui viga on 60, siis ümardatakse mõõtarv kümnelisteni). Kui kirjutame absoluutse piirvea, paneme ta koos mõõtarvuga sulgudesse ning sulgude järele mõõtühiku. Kui kasutame tulemuse loetavuse huvides järguliiget (nt. 104), kirjutatakse see väljaspoole sulge enne mõõõtühikut. Usaldusnivoo märgitakse indeksina vea juurde. (Näit. m=(3,25±0,1295%)103 kg).
St. viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani kui viga. (Kui viga on 0,25, siis mõõtarv ümardatakse sajandikeni; kui viga on 60, siis ümardatakse mõõtarv kümnelisteni). Kui kirjutame absoluutse piirvea, paneme ta koos mõõtarvuga sulgudesse ning sulgude järele mõõtühiku. Kui kasutame tulemuse loetavuse huvides järguliiget (nt. 104), kirjutatakse see väljaspoole sulge enne mõõõtühikut. Usaldusnivoo märgitakse indeksina vea juurde. (Näit. m=(3,25±0,1295%)103 kg).
· silmside · sõnatu kõne Nägu Inimesed pööravad suhtlemisel üksteise näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige hõlpsamini välja lugeda tundeid, suhtumisi ja vastastikuse mõjutamise märke. Suheldes suuname oma pilgu palju sagedamini partneri näole kui muudele kehaosadele ning seetõttu saab meist igaüks instinktiivselt suuremal või vähemal määral aru silmade keelest. Arvutu hulk katseid on pühendatud emotsioonide loetavuse uurimisele. Inimene arvatakse olevat üsna osav ära tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu, ja kurbust. Näoilmet põhjustava konteksti tundmine teeb ilme lugemise palju hõlpsamaks. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ning suu lõdvalt lahti. Silmavalge paistab nii ülalt- kui ka altpoolt iirist. Hirm peegeldub üles tõstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid seekord
tähi t i EVS EN 22553 EVS-EN 22553:2000 2000 KEEVITUSMÄRGID väljendavad üheselt keevisõmbluse kohta käivat teavet Keevisõmbluse tähistus sisaldab Jooniste loetavuse parandamiseks on soovitav põhimärke, mida võib täiendada: anda detailset teavet: 1. Lisamärkidega; 1. Detailide keevitatavate servade 2. Mõõtmetega; ettevalmistuse kohta; 3. Lisaviidetega. 2. Keevitamise protseduuride kohta.
kokkuvõte veebilehe sisust. Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu. Metamärksõnad ja -kirjeldus Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks
pikkune Number või märk (või liidetakse sidekriipsu abil) Nt. Mitmesõnaline nimi või 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18- tsitaatväljend Nt. Friedrich kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +- Reinhold Kreutzwaldi aegne, märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, Esimese maailmasõja aegne, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips perpetuum mobile taoline, panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-
tundmist, selle puudumisel on vead kerged tulema. Dokumentide publitseerimisel on omad reeglid,25 millest küll alati väga rangelt kinni ei peeta. Väljajätted, juurdekirjutused ja parandused tuleb tekstis ära märkida. Reeglina esitatakse dokumendid originaali sõnastuses. Parandatakse ilmsed kirjavead ja mõtte selgemaks väljatoomiseks pannakse kirjavahemärke. Täiesti lubamatu on akadeemilistes väljaannetes algteksti suvaline muutmine, tänapäevastamine ja ümbertegemine parema loetavuse huvides. 21 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 22 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 23 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 118 24 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 124 25 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 133 Eesti arhiividest ja estica välismaa arhiivides Eesti arhiivinduse juured ulatuvad 13. sajandisse kui Tallinnas hakkas kujunema raearhiiv. Riiklik arhiivide süsteem rajati esimesel iseseisvusajal. 1996-1998 loodi Eesti arhiivisüsteemi õiguslikud alused ja 25. märtsil 1998
Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, Kristjan Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane. Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. Arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutamise kohta vt O 43 ,,Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine". Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada: kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kaheksakümmend, kakssada, üheksasada. Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku: sada kaheksa, nelikümmend kolm,
1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir- janik puhkuse Vilsandi linnuriigis Alumisele Vaikale paigutatud pul- danvarjendis linde vaadeldes; neile tähelepanekutele tugineb enamik kogumikus "Jutte lindudest" (1934) avaldatud linnulugudest. Neis juttu- des leidub vahetu loodusvaatluse edasiandmise kõrval nii fiktsiooni kui antropomorfiseerimist. Mälk ise põhjendab seda saatesõnas tekstide parema loetavuse taotlusega. Lindude elu, pesitsemist ja poegade kasva- Eesti looduskirjanduse lugu 255 Joonis 3. "Kahjuliku" merikajaka ja "kasuliku" haha vastandamine pildi- lise ja sõnalise info abil Fred Jüssi raamatus "Kajakad kutsuvad. Saare- maa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest" (1966). tamist, on kujutatud detailitäpselt, jäädes ühe pesitsushooaja ajalistesse raamidesse
1.2 Ajakirjandus Tiit Hennoste (2012) on öelnud, et ajakirjade lugejad jäävad aina vanemaks ning mingisuguseks uudiseks ei ole ka tõsiasi, et vanad loevad rohkem paberilt, noored aga hoopis arvutist. 4 Emori 2012. aasta uuringu käigus selgus, et naised on aktiivsemad lugejad kui mehed vahe on isegi 1,5-kordne. Ajalehtede loetavuse osas suuri erinevusi ei olnud, kuid ajakirjade lugemises olid naised tunduvalt aktiivsemad. Põhjuseks võib olla see, et naistele suunatud ajakirju on rohkem võrreldes meestele suunatud ajakirjadega (Eestlased loevad..., 2012). Eesti lugejauuringu 2013. aasta esimese kvartali tulemuste järgi olid kõige loetavamad ajalehed Postimees ja Õhtuleht, millele järgnes Maaleht ja ajakirjadest olid loetavaimad ühinenud Kroonika ja Nädal. Postimehel oli lugejaid 19,9%, Õhtulehel 16,1% ning
vaieldamatult loetuim ajaleherubriik. Tõsisematest teemadest populaarseimad on sport, Eesti uudised ning välisuudised. Noortele inimestele loomupäraselt loetakse väga vähe kinnisvara- rubriiki, samuti on vähem levinud arvamus- ja majanduslehekülgede ning terviseteemasid tutvustavate artiklite lugemine. Selle uurimistöö seisukohalt on rubriikide üldisest populaarsusest olulisem nende loetavuse muutumine vanusega. Joonis 4 näitab enamiku rubriikide populaarsuse muutumist klassiti sugusid eristamata. Kui sugude vastuste vaheline erinevus oli väga suur, siis mõned just poistele või tüdrukutele iseloomulikud jooned on välja toodud joonisel 5, rubriigi nime järel sulgudes olev täht (P või T) näitab ära, kumma sooga on tegemist. Selline teguviis väljendab paremini
aastal. Oma karjääri jooksul on ta avaldanud seitse raamatut, kõige tuntum neis on ka käesolevas töös enim käsitlust leidev The Image of the City, mille avaldamisaastaks jäi 1960. Seal kirjeldab Lynch elemente, mis strukturiseerivad linna. Oma eksperimendis kasutas ta Los Angeles`t, Bostonit ja Jeresy`t. Analüüsides oma töö tulemusi leidis Lynch ehitatud linnakeskkonnast need elemendid, mis on linna elanikkonnale olulised. Üks Lynch`i innovatsioone oli koha loetavuse mõiste. See on peamine viis ruumipaigutuse mõistmiseks. Antud ideed tutvustades oli Lynch`il võimalus eraldada erinevad linna tunnusjooned ning vaadelda, mis teevad need atraktiivseks. Linna paigutuse mõistmiseks loovad inimesed tavaliselt mentaalse kaardi. See kaart on vaimne kujutlus sellest, kuidas indiviid näeb linna 4 paigutust. Sellises paigutuses leidub aga palju unikaalseid elemente. Lynch`i käsitluses on need
Igal leheküljel oluline osa, mis kuvatakse veebilehitseja ülaosas kui kokkuvõte veebilehe sisust. Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu. Metamärksõnad ja -kirjeldus Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks.
(edaspidi FIS) loodud põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral on kogumisse kuuluvad objektid markeeritud täiendava, kogumina inventeerimist võimaldava tunnusega ning vastav informatsioon, ka kogumisse kuuluvate varaobjekti nimetuste kohta, on kantud varaobjekti kaardile; - Varud/varad on paigutatud nii, et neid oleks võimalik loendada. Varude/varade korrektne paigutus tagab parema loetavuse ning kindlakstegemise ja vähendab lugemise vea tekkimise riski; - Juhul kui väheväärtuslike varade arvestust peetakse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud arvestusprintsiibist erinevalt, st alla 192 euro (kuni 31.12.2010 soetatud vara) või 200 euro (alates 01.01.2011 soetatud vara) maksumusega väheväärtusliku vara üle, on asutuse juht kehtestanud oma käskkirja või korraldusega arvestuseks madalama piiri,
Tiheasula seinad ja ruumid: Tihti jagavad erinevad rohealad tiheasula väiksemateks ja selgemini mõistetavateks üksusteks. Sellisteks haljasteks aladeks võivad olla puude-põõsastega väiksemad künkad, orud, jõe- ja ojakaldad, suuremad haljasalad - pargid, puuderead, alleed, puudegrupid. Selliste alade või nende taimkatte elementide kahjustamine võib kaas tuua ebasoovitavaid esteetilisi mõjusid, tiheasula struktuuri loetavuse halvenemise ja inimeste orienteerumisvõime vähenemise. Tiheasula identiteet, ajalugu ja oma nägu: Sageli, ilma et mõtleksime selle üle teadlikult, esindavad rohestruktuuri osad tähtsaid ajaloolisi või kultuuriloolisi sündmusi ja tiheasula või paiga identiteeti. Sellised sündmused ei pea olema tingimata rahvusliku tähtsusega, vaid mõni kena vanem aed või park, eriline puu, huvitav reljeefivorm või orientiir (maamärk: kiriku- või mõne teise hoone torn,
annaabi.ee 
