Tuleohutus (0)

HT09 TÖÖKESKKONNAOHUTUS 2009
ISESEISEV TÖÖ: TULEOHT JA ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Tähtaeg: 01.12.2009
1. Mõistete tähendused:
Tulekustuti on seade, mis sisaldab tulekustutusainet.
Tulekustutusvaip on ristküliku- või ruudukujuline mittesüttiv materjalitükk, millega kaetakse tulekolle õhuhapnikku juurdepääsu takistamiseks.
Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt kasutatav tulekustutamiseks ettenähtud vahend.
Objekt on krunt, maatükk, ehitis, ruum või transpordivahend.
Pädev isik on sertifitseeritud asutuses alaliselt või lepinguliselt töötav isik kellel on vajalik väljaõpe ja kogemus, juurdepääs vastavatele vahenditele ja teabele tootja poolt nõutavate mis tahes protseduuride osas.
2. Tulekustutite valiku põhimõtted:

• arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet
  
• keskkonna tingimusi
  
• objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivust.
  

3. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 m
4. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 m kaugusele kütteseadmest.
5. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs
6. Tulekustutite vajadus majutus -, õppe-, ravi- ja hooldeasutustes ning spordi- ja büroohoonetes (vt tabel!)
1 tulekustuti iga 200 ruutmeetri tagant aga mitte vähem, kui kaks iga korruse kohta
7. Majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutustes ning spordi- ja büroohoonetes kasutatavate pulberkustutite lubatud tulekustutusaine mass on 6 kg
8. Kuidas tuleb tagada tulekustutite korrashoid : vaatluse,kontrolli ja hooldusega
9. Nõuded tulekustutitele ning nende kontrollimise sagedus
Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette lühemat perioodi, korraldab tulekustuti (sealhulgas ka müügiloleva) valdaja hiljemalt kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva tulekustuti esimese kontrollimise. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, kontrollitakse seda ühe aasta pärast. Järgnev kontroll viiakse läbi sama sagedusega.
 Rõhu all tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid :
1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
2) reguleerimisklapi ja plommi visuaalne kontrollimine;
3) rõhunäituri kontrollimine või rõhu mõõtmine;
4) tulekustuti kontrollkaalumine (süsihappegaas- ja haloonkustuti puhul);
5) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
6) vooliku kontrollimine;
7)  kere väline vaatlus ;
8) tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.
. Survepadruniga tulekustuti kontrollimine sisaldab järgmisi toiminguid:
1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
2) survepadruni kaalumine ;
3) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
4) reguleerimisklapi puhastamine;
5)  tihendite kontrollimine ja vajadusel vahetamine;
6) vooliku kontrollimine;
7) kere väline vaatlus;
8) tulekustuti varustamine plommi ja kontrollilipikuga.
10. Muud esmased tulekustutusvahendid on:

• voolikutesüsteemid
  
• liivakast
  
• veeanum
  
• tulekustutusvaip
  

11. Kuidas soovitatakse tulekahju korral tulekustutiga tegutseda? Vt. Lisa 3
* Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend.
* Tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põleva koha pinnale. Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks.
* Lahtiste madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti vastaspoolset siseseina . Selliselt kasutades valgub tulekustutusaine ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise.
* Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind.
* Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tulebkustutit hoida võimalikult vertikaalses asendis, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist.
*Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimese katmata kehaosale.
* Kui süsihappegaaskustutit või haloonkustutit kasutati ruumis, tuleb pärast tulekustuti kasutamist kõigil ruumist väljuda ja ruumi tuulutada.
12. Milleks kasutatakse järgmisi kustuteid?

Vahtkustuti: puidu, paberi, tekstiili, õli bensiini, rasva, plastide, bituumeni ja kummi tulekahju kustutamiseks.

Vesikustuti : puidu, paberi, tekstiili tulekahju kustutamiseks.

Pulberkustuti (liigid [A…] ja liigile vastavad materjalid)vt. Lisa 1:
A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil , põlevad kiudained jms);
2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelikeja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin , lahustid, vaigud , liimid, rasv , enamik plaste jms);
3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan , vesinik jms);
4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid ( alumiinium , magneesium jms).

Süsihappegaaskustuti: õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks.

Haloonkustuti: sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas.
Allikas: Riigi Teataja “Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus” www. riigiteataja .ee