Põllumajandus-
ja keskkonnainstituut
Kaardi kvaliteeti määravad
tegurid. Kaardi loetavus , esteetilisus, sisu korrektsus ja
kasutusmugavus.Referaat
Tartu 2011
SisukordSissejuhatus 3
1.Kaardi kujundus ja elemendid 4
1.1Kaardi elemendid 4
1.2 Kaardi kujundus 5
2.Kaardi kvaliteet 7
2.1 Kaardi loetavus 7
2.2 Kaardi
mitmepalgelisus 8
2.3 Kaardi esteetisus 8
2.4 Kaardi kasutusmugavus 8
2.5 Kaardi sisu korrektsus 8
Kasutatud kirjandus 11
Sissejuhatus
Kaart
on
üldistatud mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud maapinna või
muu
taevakeha vähendatud kujutis, mis näitab objektide paiknemist
üksteise suhtes. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja lugejale edasi
anda mingi looduses olev situatsioon. Kaardil kujutatakse objektide
piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad.
Maastikul esinevaid objekte
kujutatakse kaardil leppemärkidega
Tänapäeval kasutatakse kaarte meie igapäeva elus päris tihti:
linnakaarti, katastrikaarti, turismikaarti, maanteede kaardid jne. Et
kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja
nendest aru saada.
Kaardi lugemine on oskus, mida on võimalik igal ühel õppida.
Võrreldes gloobusega on kaarte lihtsam kasutada ja nad on täpsemad.
Tänapäeval on peamiselt kasutusel digitaalsed kaardid. Digitaalsed
andmed koondatakse geoinfosüsteemi ja mitmed programmid nende
andmete töötlemiseks annavad eeldused kvaliteetse kaardi
koostamiseks . Kvaliteetsed printerid ja trükimasinad võimaldavad
korralikud kaardid ka paberkandjana vormistada.
Käesolev referaat annab ülevaate kaardi kujundusest ja seda
mõjutavatest teguritest. Samuti on ära toodud kaardi kvaliteeti
määravad tegurid. Käsitletud on kaardi esteetilisust, sisu
korrektsust ning kasutusmugavust.
Kaardi kujundus ja elemendid
Kaart on universaalne infokandja, mis on lihtsalt ja üheselt
mõistatav olenemata erinevate inimeste kultuurilisest ja keelelist
eripärast (Slocum et al). Kaart võib olla õpetusvahend,
praktiline töövahend ja maailmavaate kujundaja. Kaardi ülesandeks
on ruumilise informatsiooni talletamine ja selle edastamine kaardi
kasutajale.
Kaardile esitatavad nõuded (Mõisja, 2004):
- edastatav informatsioon peab vastama tegelikkusele,
- edastatav informatsioon peab olema üheselt arusaadav,
- kaardi koostamisel tuleb rakendada ühte põhimõtet kogu kaardi ulatuses,
- kaart peab olema kujunduslikult sobiva värvilahendusega,
- kaart peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku ja vastama seejuures püstitatud eesmärgile.
Kaart omab kindlaid matemaatilisi seaduspärasusi nagu on mõõtkava
ja projektsioon , mille abil on kaartitel kujutatu seotud reaalselt
looduses oleva maastikuga. Maastikul esinevaid objekte ja
sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkide, värvide,
joonte ja tekstiga. Kaardil oleva info edastamine toimub
graafiliselt, tekstiliselt ja ka numbriliselt.
Kaardi elemendid
Vormiliselt leidub kaardil mitmesuguseid kirju ja graafilisi
elemente, mida nimetatakse kaardi komponentideks. Ehkki väliselt
võivad need tunduda vaid kujundusvahenditena, täidavad kaardi
komponendid mitmesuguseid olulisi ülesandeid ja aitavad sellega
inimesel kaarti tulemuslikumalt kasutada
Kaart elementid (Kryger
& Wood , 2005):
- Pealkiri peaks endas sisaldama kaardi teemat ehk mida kaart sisaldab (ala geograafilist asukohta ). Pealkiri on oluline kaardi osa, selle kirjasuurus võiks olla kaks või kolm korda suurem kaardi enda kirjasuurusest. Alapealkirja kasutatakse pikemate pealkirjade puhul kaardi sisu täpsustamiseks. Alapealkirja kirjasuurus on pealkirja omast väiksem.
- Legend on kaartide puhul väga varieeruv , aga see peaks sisaldama kõiki kaardil kasutatud sümboleid.
- Mõõtkava näitab kaardi kauguste vastavust looduses. Mõõtkava järgi jagatakse kaardid suure-, keskmise- ja väikesemõõtkavalised kaardid.
- Selgitav tekst on kaardist õigesti arusaamise jaoks väga oluline. Selgitava teksti kaudu antakse edasi kaardi koostaja interpretatsioon kaardist.
- Suund ei ole vajalik kaardile kanda, kui see on orienteeritud põhja. Teistel juhtudel on vähemalt põhja suuna kaardile kandmine kohustuslik.
- Kaardi allikatest on vajalik igale kaardile kanda järgmised andmed: kust on andmed pärit, kes on kaardi koostanud, millal on kaart koostatud, kaardi projektsioon ja koordinaatsüsteem.
- Kaardi raam ääristab kaarti.
1.2 Kaardi kujundus
Kaartide kujundamine on kartograafias kõige loomingulisem pool.
Mõnel kaardi autoril tuleb kaardi kujundus paremini välja, kui
teistel. Kaartite kujunduse puhul võib rääkida hea kujundusega jaa
halva disainiga kaardist. Kuid esmatähtis on siiski informatsiooni
edastamine.
Kaardi kujundusel on tähtis jälgida kaardi tasakaalu, fookust ja
joondust.
Tasakaal näitab, kuidas on kaardi elemendid omavahel
tasakaalus. Tasakaal peegeldab kaardi stabiilsust. Halva tasakaaluga
kaarti on rakse lugeda ja inimese tähelepanu hajub kaardi teemast
kõrvale. Hästi tasakaalustatud kaardi on kergem ja hea lugeda
(joonis 1). Kaardi disaini juures on tasakaalu keeruline defineerida,
see tuleneb inimese tunnetusest. Elemente tasakaalustatakse kaardil
peamiselt kaalu järgi. Kergema kaaluga elemendid on väikesed, tuhmi
värviga, heledad, keerulise või ebaregulaarse kujuga ja lähemal
kaardi keskpaigale. Rasked elemendid aga on suuremad,
eredavärvilisemad, tumedamad, kompaktsed ja lähemal kaardi servale
(Kryger & Wood, 2005).
Joonis 1 Kaardi tasakaal: a) halvasti tasakaalustatud kaart,
b) hästi tasakaalustatud kaart (Kryger & Wood, 2005).
Kaarti tasakaalustatakse sümmeetriliselt ja asümmeetriliselt.
Sümmeetriline lähenemine on klassikaline, kus suuna puhul valitseb
tasakaal ümber vertikaalse telje. Asümmeetriline kujunduse puhul
jaotatakse tasakaal kaalu järgi keskpaigast väljapoole.
Kaardi puhul on oluline selle fookus ja visuaalne keskpunt.
Visuaalne keskpunkt on koht kaardil, millele enamus kaardi lugejatest
pärast esimest ülevaatust oma pilgu suunavad. Visuaalne keskpunkt
asetseb kaardi tegelikust tsentrist natuke üleval pool. Seda
arvestades tuleks kaardi kujundamisel paigutada tähtsamad elemendid
visuaalse tsentri lähedale.
Kuna kaardi lugemine sarnaneb mõnes mõttes teksti lugemisega, kus
alustataks ülevalt vasakust nurgast ja lõpetatakse all aremas
nurgas (joonis 2). Kaardilugejatest enamus vaatab kogu kaarti
sellisel viisil läbi. Seda silmas pidades tuleks asetada kõige
olulisemad elemendid, mida peaks nägema kõigepealt üles vasakusse
nurka (Kryger & Wood, 2005).
Joonis 2 Kaardi kujundus lähtuvalt inimsilma fookusest: a) halb kujundus, b) hea kujundus (Kryger & Wood, 2005).
Kaardi joondus on kaardi kujunduse vormindamine vertikaalselt ja horisontaalselt . Kaardi kujundust tõhustavad horisontaalsed ja vertikaalsed jooned, mis jagavad elemendid proportsionaalselt kaardil
(joonis 3). Horisontaalne ja vertikaalne joonestik on kujuteldav ja
puudutab kaardi elemente pealt, alt ja külgedelt. Vähendades joonte
arvu, väheneb ka elementide katkendlikkus ja suureneb kaardi
stabiilsus.
Joonis 3 Kaardi joondus: a) ebasobiv joondus, b) hästi
joondatud kaart (Kryger & Wood, 2005).
Joondus jagatakse sümmeetriliseks ja asümmeetriliseks.
Sümmeetrilise joonduse puhul jagatakse kaart kahel teljel risti
oleva joone, ülemise, alumise ja külgedel oleva joonega .
Asümmeetriline joondus on veidi keerulisem, sõltudes visuaalsest
keskpunktist ja ülemisest, alumisest ning külgjoontest (Kryger &
Wood, 2005). Joonestik jagab kaardi vastavalt ettenähtud fookusele
ja tasakaalule.
Kaardi kvaliteet
Kaartidega on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui
sõnade või tabelite abil. Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise
sõnumi kandja ja vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks
(Jagomägi, 1999).
Teemakaartide peamisteks kvaliteedinäitajateks on:
- loetavus
- mitmeplaanilisus
- esteetilisus
- mugav kasutatavus
- sisu korrektsus
Nimetatud kvaliteedinäitajad on üksteisest suhteliselt sõltumatud,
näiteks korrektse sisuga kaart võib olla loetamatu, esteetiliselt
nauditav kaart mittekasutav. Kõige tüüpilisem viga on
teemakaartide ebaülevaatlik värvivalik.
2.1 Kaardi loetavus
Kaart on loetav , kui kõik kaardielemendid on üksteisest
eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning loogiliselt
kokkukuuluv info kergesti seostatav. Loetavust mõjutab otseselt
trükikvaliteet. Kaardi loetavust parandab sobiva kirjatüübi ning
suuruse valik, kohanimede reeglipärane paigutamine jms (Jagomägi,
1999).
Kaardi
loetavust peetakse kõige tähtsamaks nõudeks kaardi
vormistusele ja kujundusele. Kujundus peab toetama seda, et kaardi
lugeja saab üheselt kaardil kujutatud nähtustest aru ja leiab
kiiresti vajaliku informatsiooni.
Kaardi loetavust määrab kaardi toimimise määr. Kaardi toimimiseks seatakse kaardile eesmärgid (Mõisja, 2004):
- Teemakohasus. Kaardil tuleb näidata ainult neid nähtusi, mis on antud kaardi teema jaoks vajalikud ja teemakohased.
- Õige üldistuse aste. Kaardil ei maksa laskuda liigsetesse detailidesse, üldistel kaartidel näidatakse üldisi asju. Kuid ka vastupidine – suuremõõtkavalistel kaartidel väga üldistatud asjade, näiteks geograafilise vöötme piiri, esitamine – on halva kartograafilise töö ilming.
- Rõhutamine. Tuuakse esile tähtsamad elemendid ning vähemtähtis jääb tahaplaanile, seega nähtuste kujutamine peab olema hierarhilises järjestuses.
- Harjumuspärasus. Kaardil peaks kasutama selliseid leppemärke, mis on kergesti mõistetavad (pildilised) või sümboleid, millel on väljakujunenud tähendus . Ka värvide valikul peaks kasutama harjumuspäraseid seoseid (näiteks sinine vee ja roheline metsa kujutamiseks).
2.2 Kaardi mitmepalgelisus
Kvaliteetsel paberkaardil on vähemalt kaks plaani. Kaugemas plaanis
peab olema haarav kaardi sisu kogu ulatuses, lähemas plaanis peab
olema võimalik leida igat konkreetset detaili puudutav info.
See kehtib nii suurte seinale kinnitatavate kaartidele kui A5 formaadis tehtud teemakaartide kohta. Kaardi plaanid on vajalikud
eelkõige loetavuse parandamiseks, kuid ka infomahutavuse suurendamiseks .
Seinakaarte peab saama vaadelda 2-5 m kauguselt, kust on näha
kaardistatud piirkonna olulisemad elemendid ning üldine
iseloomustus. Lähedalt peavad olema jälgitavad peenemad elemendid
nagu näiteks sillad või mäetippude kõrgusarvud.
Arvutikaardi mitmeplaanilisus on teise sisuga. Kui paberkaardil on
mitu plaani korraga, siis arvutikaardi puhul vahetatakse kaardil
näidatavaid kihte infot vastavalt suurendusastmele. Piisab täiesti,
kui on näha ainult üks plaan korraga (Jagomägi, 1999).
2.3 Kaardi esteetisus
Esteetilisel kaardil sobivad leppemärkide suurused, värv ning paigutus üksteisega, kujundus on ilus jne. ebasobivaks peetakse
pindade värvimist liialt tumedate või kriiskavate värvidega,
rohmakate ja läbipaistmatute mustrite ja kaardi stiiliga mitte
kokkusobivate kirjatüüpide kasutamist. Kaardil kujutatud jooned
peavad olema piisavalt sujuvad ning mõõtkavale vastavalt üldistatud
(Jagomägi, 1999).
Esteetilisust on kõige raskem hinnata, sest see sõltub hindajast
ning tema kultuuritajust. Esteetilisuse puudumist vabandatakse
enamasti funktsionaalusse, loetavuse vms nõuete täitmise vajadusega , kuid konkurssidel võistlevad paberkaardid omavahel
siiski eelkõige esteetilisusega.
2.4 Kaardi kasutusmugavus
Igal kaardil on mingi kasutusotstarve, mis määrab ära tema sisu ja
leppemärkide valiku. Tähtis roll on tekstidel, loenditel,
paberilehe formaadil ja paberi kvaliteedil, voltimise, lisatud
diagrammidel, leppemärkide seletustel jms otseselt kaardipildiga mitteseotud elementidel. Kaardi kasutusmugavus ei ole midagi
absoluutset, see sõltub kasutaja isikust, kaardi vanusest ja
paljudest muudest faktoritest (Jagomägi, 1999).
Kaardi kasutusmugavus sõltub (Mõisja 2004):
- Paberi formaadist
- Voltimisest
- Lisainfost
- Köitest
- Leppemärkide seletusest
- Kirjade suurusest jms
2.5 Kaardi sisu korrektsus
Teised kaardi kvaliteedi kriteeriumid on suuremal või vähemal
määral vormilised. Kaardi sisu korrektsus väljendab kaardil
kujutatud info kvaliteeti ja selle olulisus sõltub suurel määral
kaardi kasutusotstarbest.
Katastrikaardil ja linnade geoalustel on peamine, et seal kujutatu
oleks looduses tegelikult olemas ning vastupidi, et midagi olulist ei
oleks kaardilt ära jäetud. Turismikaartidel andestatakse
ebatäpsused kaardi sisus kergemini.
Paberkaardi sisu korrektsust saab liigitada samamoodi nagu GIS
andmete kvaliteeti, seda saab vaadata erilise andmeformaadina ning
tähtsamad sisu korrektsuse parameetrid on (Jagomägi, 1999):
Asukohatäpsus – kaardil määratud objektide asukoha erinevus
tegelikkusest, kuid arvestades generaliseerimisnõudeid ning osade
leppemärkide mittemõõtkavalist iseloomu.
Atribuuditäpsus – leppemärkide abil edasiantud objektide iseloomustuse vastavus tegelikkusele
Loogiline õigsus – väikesemõõtkavalistel kaartidel objektidele
rakendatud generaliseerimise määr säilitamaks nende omavahelise asukoha õigsuse .
Täielikkus - kaardil on näidatud kõik objektid, mis antud
mõõtkava ja kasutusotstarbe puhul on olulised ja eksisteerisid
väljaandmiskuupäeva seisuga.
Ajakohasus – kaardil kujutatu vastab näidatud kuupäeva seisule,
või kaardil näidatud kuupäeva erinevus kaardi kasutamise
kuupäevast.
Asjakohasus – kaardil näidatu on tõepoolest sellele kaardile
sobiv, ei sisalda liialt koormavat infot, kaart leiab kasutajaid.
Kaardi asukohatäpsusest rääkides tuleb rõhutada, et andmete
salvestamise täpsus ning nende kaardil esitamise täpsus on eri
asjad ning neid ei tohi omavahel ära segada. Asukohatäpsusest
ülemäära kinni pidav kaart ignoreerib generaliseerimisnõudeid ja
vastupidi, generaliseeritud kaardi üks-ühene andmebaasi
salvestamine ei taga tegelikult mingit asukohatäpsust (Jagomägi,
1999).
Kokkuvõte
Kaardi ülesandeks on ruumilise informatsiooni talletamine ja selle
edastamine kaardi kasutajale. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja
lugejale edasi anda mingi looduses olev situatsioon. Kaart koosneb
paljudest elementidest: pealkiri, legend, mõõtkava, selgitav tekst,
suuna indikaator , informatsioon kaardi allikate kohta ja kaardi raam.
Kaardi elemendid koos õige kujundusega moodustavad kokku kaardi.
Kaardi kvaliteedi näitajateks on loetavus, mitmeplaanilisus,
esteetilisus, mugav kasutatavus ning sisu korrektsus.
Kaardi lugemisel ja sellest arusaamisel on kõige tähtsam selle
loetavus. Kaart on loetav, kui kõik kaardielemendid on üksteisest
eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning loogiliselt
kokkukuuluv info kergesti seostatav. Loetavust mõjutab otseselt ka
trükikvaliteet. Kaardi loetavust on võimalik parandada ka väga lihtsate muudatustega näiteks sobiva kirjatüübi ning suuruse
valik, kohanimede reeglipärane paigutamine jms.
Kaardi esteetilisust on omadus, mida on kõige raskem hinnata, sest
see sõltub hindajast ning tema kultuuritajust.
Igal kaardil on teema ja kasutusotstarve, mis määrab ära selle
sisu, leppemärkide valiku ja kaardi disaini. Tähtis roll on
tekstidel, loenditel, paberilehe formaadil ja paberi kvaliteedil,
voltimise, lisatud diagrammidel, leppemärkide seletustel jms
otseselt kaardipildiga mitteseotud elementidel. Kaardi kasutusmugavus
ei ole midagi absoluutset, see sõltub kasutaja isikust, kaardi
vanusest ja paljudest muudest faktoritest.
Kasutatud kirjandus
Jagomägi, T., 1999. Geoinformaatika praktikule. AS Regio , Tallinn.
Krygier, J., Wood, D., 2005. Making Maps a Visual Guid to Map Design for Gis. The Guilforf press, New- York .
Mõisja, K., 2004. Eesti põhikaardi kvaliteedi juhend. Geoteet nr 52.
Slocum, T., A., McMaster., R., B., Kessler , F., C., Howard, H., H., 2005. Thematic Cartography and Geogaphic Visualization. Preason/Prentice Hall.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minu tööd
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid